Võrdlesin iseseisva töö käigus Raadi-Kruusamäe linnaosas Vahi külas asuvaid Selveri ja Maxima kauplusteketti kuuluvaid kauplusi. Kauplused asetsevad kõrvuti kruntidel, ettevõtted on oma äritüübilt samad ja tegu on lähikonkurentidega. Tabelis 1 hindasin 10-palli süsteemis mõlema kaupluse puhul samu kriteeriume. Arvestades kriteeriumi tähtsuse osakaalu, leidsin kaalutud keskmise ja leidsin, et nende kahe kaupluse võrdlemisel on Vahi Selveril Maxima ees konkurentsieelis. Kriteerium Osakaa Kauplus I Kauplus II l Vahi Selver ( Vahi 62, Vahi küla) Maxima X (Piparmündi 1, Vahi küla)
garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu erinevad omanikud plaanivad mitmeid uusi kõrghooneid. Ühelt poolt piirneb ala 105meetrise Radisson SASi majaga ja teiselt poolt 72meetrise korterelamu Maakri Majaga. Kui selguvad kvartali linnakujunduslikke probleeme lahkava arhitektuurikonkursi tulemused, kehtestatakse ka detailplaneering. Praegu on kruntidel neli väiksemast maja, millest jääb püsti vaid arhitektuurimälestisena kaitse all olev Lenderi gümnaasiumi hoovipoolne hoone. Laiendatud pargialale võiv rajada laste mänguväljaku. Detailplaneering üle viie aasta veninud, sest tegemist on strateegilise piirkonnaga, kus on palju huvigruppe. Enim poleemikat tekitanud aspektid Üheks poleemikat tekitavaks aspektiks on see, et Arhitektide liit tahab seisma panna
linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998
Keskkond- ühiskonna prügikast? Austus keskkonna vastu on kadunud ja inimesed suhtuvad neid ümbritsevasse loodusesse ükskõiksusega. Tõesti on ühiskond nii isekas ,et kasutab metsi, jõgesid ja ookeane oma prügikastina? Sajandite möödudes on rahvad loodusest eemalduma hakanud. Mitte füüsilises , vaid vaimses mõttes. Elatakse ikka oma puudega ääristatud kruntidel ja järvede kallastel, aga enam ei tunnetata kõige selle kauni tähtsust ja vajalikkust. Vanadel aegadel olid loodususundid kõige olulisemad. Inimesed ei tundnud ennast kõige tähtsamatena ning seetõttu suhtuti kõikidesse asjadesse, mis ümbruskonnas leidus, austuse ja tänulikkusega. Tänapäeva moodsa ühiskonna tehniliste ja teaduslike edusammude tõttu arvatakse ennast kõikvõimsateks, sest otsene sõltuvus keskkonnast on katkenud, mõndasid toitaineid osatakse juba sünteetilisel
Seotud seadmete asendamisega(n. uue katla paigutamine majja) Ehitise põhikonstruktsioonide osaline asendamine eesmärgiga taastada hoone või tema üksikute ruumide põhilised kasutusomadused. 18. Kinnisvara heakorratööd- nr.300. Puhastamine ja koristamine. Puhtuse tagamine kinnistul ja hoonetes. Põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. Heakorratööd kruntidel: tolmu, liiva ja prahi koristust, talvel lume ja jää koristust ning libedusetõrjet. 19. Kinnisvara omanikukohustused- nr.500. Kinnisvara omandiga seotud finantskohustused. Maksud, lõivud, tasud( maamaks, kinnisv maks, riigilõiv), omandiga seotud kohustused(notaritasu, maakleri tasud), rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused(intressid, üüritasud,ülekannete teenustasud) Kindlustustasud(kinnisv kindlustus, vara kindlustus, töötajate elukindlustus
Samuti võib küttevarustuse tagada ahjuküttega. Krundil 2 on võimalik kasutada pikki Nigli tänavat kulgeva gaasitrassi olemasolul kütteallikana maagaasi. 1.9. Keskkonnakaitse Praegusel ajal planeeritaval alal hoonestus puudub. Lähim hoone asub planeeritava ala piiril. Planeeringuga kavandatud ehitised ei ole keskkonnaohtliku mõjuga. Olmereoveed kanaliseeritakse ja juhitakse magistraalvõrku ja juhitakse puhastusseadmetesse. Sademeveed hajutatakse kruntidele. Moodustatud kruntidel võib olemasolevat kõrghaljastust ümber planeerida, hoonestusala alla jäävad puud eemaldada. 1.10. Tuleohutus Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeringualal paiknevad juurdepääsud ehitistele hoida aastaringselt vabad. Planeeritavad 6 hooned peavad vastama TP-2 tulepüsivusklassile. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates
· haljasmaa · ehituskeeluala Arvestada olemasolevate hoonete kujaga ja insolatsiooninõuetega. Detailplaneeringu eskiisi põhijoonisel M 1:1000 näidata tänava maa-ala piirid, krundipiirid, kruntide nr, teede, s.h jalg-ja jalgrattateed koos ülekäiguga. Ämari teel planeerida ühistranspordi peatus ühele lühikesele bussile ja ülekäik ning ühendus jalgtee näol planeeringuala jalgteedega Parkimine korraldada kruntidel, vastavalt uue elamu parkimise normatiivile. Joonistel A4 formaadil näidata 2 oleva tee ja planeeritud kvartalisisese teede ristprofiilid tee-elementide mõõtmetega ja katte materjaliga (asfalt, betoon- või loodusliku (graniit-) kiviga. Lisada valgustusmasti asukoht ristlõikes. 3 Asendiplaanil näidata teekattemärgistus sõidutee ja parkla katetele.
tekkinud suurte ostukeskuste tõttu. Kolm omadussõna, mis kirjeldavad minu kodukanti on: roheline, ajalooline ja moderne. 2.4. Võimalik tulevik Tartu kesklinna tuleviku maakasutust kirjeldab Tartu kesklinna üldplaneering (Koppel 2010), mis hetkel on koostamisel. Selle järgi tihendatakse vanalinna hoonetega, kuid säilitatakse ka rohelisi alasid. Näiteks on planeeritud hoonestada Küütri tänava äärsed tühjad platsid kortermajadega. Samuti toimuvad muutused Riia tänava äärsetel kruntidel. Kaubamaja kõrvale ja vastu on planeeritud uued segafunktsioonidega hooned, millel on suur potentsiaal muuta nende vahelist linnaruumi jalakäijatele paremaks (Joonis 12). Üleüldiselt näen kodukandi tulevikku optimistlikuna. Linna jaoks on oluline arendada piirkonda kui linna süda ning takistada inimeste ja äride väljavoolu. Samuti on kesklinn tartlaste ja ka Tartu turistide meelispaik, kus asuvad head restoranid, olulised kultuuriobjektid ning meeldivad jõeäärsed puhkepaigad.
1667. Aastal hävitas suur tulekahju kolmandiku kesklinna parematest majadest ning tuli levis ka lossile Toomel ja Maarja kirikule. Seejärel tuli sajandilõpu suur nälg, mis viis hauda ligi viiendiku elanikkonnast. (Salupere 2004: 19) Nälja kannul algas Põhjasõda (1700-1721) ja sellega kaasnes katk. Pärast sõjategevuse lõppu loendati Tartu 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodaniku. Vaesunud inimesed ehitasid käepärastest materjalidest elamuid. Majad seisid hõredalt, kruntidel olid kõrvalhooned, hoovid ja paljudel ka aiad. Ehitised olid tuleohtlikud ja linna laastsasid korduvalt suurtulekahjud. (Salupere 2004: 21) Peatselt alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid, pidid kaasa võtma 16kg kive
* Kuidas saab detailplaneeringuliste otsustega vähendada CO2 emissiooni linna transpordis? Teedeehituse parem planeerimine, et põhiliiklus suunata linna kõrvalt, „kiirteed“ kesklinna ääres. Ühistranspordi parendamine. * Mida tagab rohealafaktor ning millistes tingimustes on seda mõistlik rakendada? Rohefaktori abil saab arvutada välja nõudeid uutele arendusaladele ja olemasolevate ümberkujundamiseks, et tagada kruntidel piisav hulk ökoloogiliselt toimivaid alasid ning minimeerida kõvakattega alasid. Elurikkuse säilitamine Mõistlik rakendada, kui planeeringualade rohefaktor on alla 0.5 ehk kui alal on liiga vähe haljastust. Ökoloogilise väärtuse väljaselgitamine. Mõistlik rakendada linnades, kus on tihe asustus (OV Tartu linn, kuhu kuuluvad ka ümberkaudsed põldudega külad, seega pole mõtet terve linna rohealafaktorit vaadata, vaid
Alleeosa puistu moodustavad puud, mis kasvavad kalmistust kuni Tallinn-Narva maanteeni. Esialgselt võimsast alleest on tänapäevaks säilinud vaid lõigud. Paremini on algselt neljarealisest alleest säilinud välimised kaks rida lehiseid. Suurt kahju tegi alleele selle jagamine erinevate omanike vahel ning sõjad, mille tagajärjel on välja raiutud palju puid. Hinnatud said ka puud, mis asuvad projektala piiridest väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem. Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan, mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas. Erinevatel aegadel istutatud ilupuud
telg asuvad ühes tasapinnas peegelpinna normaaliga. Need reeglid võimaldavad projekteerijal teadlikult määrata helilaineid peegeldavate pindade orientatsiooni saalis. Heli peegeldumise nähtusi kasutatakse näiteks teadlikult suurtes kontserdi- ja teatrisaalides vastavate akustiliste ekraanide projekteerimisel. 18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke
normaaliga. Need reeglid võimaldavad projekteerijal teadlikult määrata helilaineid peegeldavate pindade orientatsiooni saalis. Heli peegeldumise nähtusi kasutatakse näiteks teadlikult suurtes kontserdi- ja teatrisaalides vastavate akustiliste ekraanide projekteerimisel. 18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel · kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel · akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus · tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega 4
Peale eestlaste asus sinna elama ka soomlasi, lätlasi, sakslasi ja venelasi. Praeguseks on küla 1700 elanikust eestlasi vaid umbes 8%. Küla saanud pärimuse kohaselt nime esimese eestlase Ivanovi järgi, sest eestlastele ja teistelegi luterlastele antud Siberis sageli vene nimed. Kaseküla (Berrjozovka) asutati 1902 Eestimaa eri piirkondadest pärit inimeste poolt. Küla sai oma nime ümbruskonnas kasvava kasemetsa järgi. Esialgu elati kruntidel nagu enamikes teisteski asundustes14. Praegune tihe asustus on kollektiviseerimise tagajärg, paljurahvuseliseks muutumine sai siingi alguse sõjajärgsel perioodil. Nüüd on 580 elanikust eestlasi umbes üks kolmandik. Suurmajandi päevil arenes Kaseküla jõudsasti pea igasse peresse hangiti telefon, televiisor, sageli Eestimaalt ostetud mööbel. Kaseküla koolis käivad ka ümbruskonna vene külade lapsed. Lillengofi (Lilienhof, Liliengof, Lillengofka) on 1902
vanemate ja tähtsamate tänavate ääres. Elamukruntide keskmine laius oli keskajal 8-12 m piires, olles mõnes kohas aga ainult 5 meetrit. Sügavuti aga ulatuvad nad sageli isegi kuni 100 meetrini, olles tihti elamut sisaldava peafassaadiga ühe tänava ääres, ulatudes kõrvalhoonetega samal ajal aga läbi kvartali teise tänava äärde. Tänapäeval on kaks ja enamgi sellist kinnistut mitmes kohas omavahel ühendatud ning ühise katuse ja fassaadi alla viidud. Elamud paiknesid sellistel kruntidel vahetult tänava ääres viiluga vastu tänavat, elamu tagaküljele piki kitsast hoovi ehitati majandusruume sisaldav pikk tiibehitus. Selliselt hoonestatud kinnistuid on Tallinnas säilinud massiliselt, samuti nendel paiknenud keskaegseid hooneid, mis on eranditult aga suuremal või vähemal määral ümber ehitatud. Selliste kruntide kõrval leidus aga ka laiemaid kinnistuid, eriti tänavanurkadel ja kõrvaltänavatel, kus majad asetsesid tänava poole pikiküljega
Haalamistekil peale kuivanud värvi eemaldamist relakaga või noaga kantakse peale kaks krunti ja peale seda värv, nendeks on esimene krunt primastic, teine krunt normalspeed ja värv pioneer topcoat(üldjuhul valge välja arvatud ankrupelidel hall). Töövahendid on relakas, pikendusjuhe, nuga, mask, krunt, värv, pintsel ja rull. Lahusteid on nelja sorti OH07, OH10, OH12 ja kahekomponentsetel värvidel ja kruntidel kasutatav väga tugev OH17. 4. Päästevestide töövalmiduse kontrollimine- Päästevestidel kontrollitakse tule ja vile olemasolu. Kui puudub vile, tuli või see üldse puudub, siis tuleb päästevest asendata terve päästevestiga. Igas päästevesti kastis peab olema täpne arv päästeveste, mis on sellele kastile ettenähtud, vajadusel tuleb kas ära võtta, või juurde lisada. 5. Sildumine- Mina käin sildumas vööri haalamistekil. Sildumisoperatsiooniks
kasutada nii, et ehitis annaks omanikule või kasutajale tulu või vähemalt kataks kulud. Majanduslik kontseptsioon on: iga ehitis vananeb, sest tema väärtus kandub üle toodangule, kõige laiemas mõttes kogu ühiskonnale, kes seda ehitist kasutab. Kultuuri- ja keskkonnaväärtuslik. Iga maatükk on unikaalne ning kordumatu ja tihtilugu muudab just unikaalsus krundi eriti väärtuslikuks. See võib olla seotud unikaalse looduskeskkonnaga. Samas aga nendel kruntidel, kuhu on juba ehitatud, võivad nii üksikehitised kui suurem ehitiste kompleks moodustada unikaalse kultuurilis-ajaloolise keskkonna. Näiteks muinsuskaitse all olevatest ehitistest. 4. KINNISVARA KORRASHOID Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTÜ kirjastus, EKHHL: 2007, 338 lk. 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus Kinnisvara korrashoid - on kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et kas
maja ümbrus. Tüüpilise saksa aia kujundus oli ristkülikukujuline, mis sobis hästi samakujulise krundiga. Ühtlasi oli haljasala lihtne hooldada. Californias said 20. saj algul vähese kuni keskmise sissetulekuga perekondade seas populaarseks uut tüüpi majad, milles oli tavaliselt 6-9 tuba. Majad olid ühekorruselised, avarate väliseeskodadega, laiade räästaste ning paljude akendega ning asusid enamasti väikestel kruntidel. Nad olid hubased, kuna eeskojad võimaldasid sujuvat üleminekut toatingimustest väliskeskkonda. 1930. aastatel toimus Californias suur linnastumine. Väikeste kruntide ja autode arvu järsu suurenemise tõttu oli aias sageli vähe vaba pinda. Reeglina nappis ka aednikke ja teisi aiakujunduse entusiaste. Et aga Euroopas arenesid kunst ja ehitusarhitektuur jõudsalt uute ideede suunas, mõjutas see lõpuks ka USAd. Kõige rohkem said mõjusid USA idarannik ja California läänerannikul
annaabi.ee 
