Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht
.. 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pind viimistlussegu alla ja viimistluskrohvi pealekandmiseks. 2. Seina ettevalmistus: 2-3 päeva ennem krohvimise algust tasandatakse seina pinnas olevad muljumise lohud ja ka plokkide äralöögi kohad. 3. Müüriladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. 4. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. 5. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnale kandmist (oleneb ilmastikust). 6. Mittekrohvitavate pindade katmine 7. Hoone nurkadesse ning akende, uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. 8. Kui tugevdused on paigaldatud kantakse seinale esmane tasandus.
pinnale koguneb vett. Kiilto hüdroisolatsioonimastiks Fibergum sisaldab armatuurkiude, mis tagab hüdroisolatsioonikihi vastupidavuse ka väiksematele konstruktsiooninihetele. Esmalt seinad Hüdroisolatsiooni tegemist alustatakse seintest, et vältida põranda hüdroisolatsiooni kahjustumist plaatimistöö käigus. Alati tuleks enne töö alustamist läbi lugeda Fibergum-tööjuhis, mille saate suurematest ehitusmaterjali kauplustest või internetist: www.kiilto.ee . Vajadusel aluspind krunditakse (vt. Fibergum tööjuhis). Kui krunt on kuivanud, tugevdatakse Kiilto Nurgatugevduslindi ja mastiksiga kõik ehitusplaatide vuugikohad, püstnurgad ja toruläbiviigud. Ka kruvipeade kohale tuleks märjale mastiksile kleepida Tugevduslindi tükid. Seejärel kantakse rulliga kogu seinapinnale kaks kihti Fibergumi, lastes mastiksil kihtide vahel 2 h kuivada. Kindlasti tuleb kinni pidada ettenähtud kulunormist ja vältida mastiksiga "värvimist". Rulli tuleks mastiksisse kasta
25. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid? Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur ja plaadihaamrike. 26. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks? Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120 sealer'i kihiga (min 100g/m2). Põrandad betooni ja tsemendi baasil:
paigaldatuna peab ülekate olema 10 cm. kattes ega selle all ei tohi olla tühemikke ega muid nõrgestavaid defekte. Eeltöötlus Seinad kaetakse samamoodi kahe kihina. Kogu niiskustundlik aluspind krunditakse. Juhul kui kangast ei kasutata, tuleb lasta · Edasisi töid tohib alustada pärast materjali Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja esimesel kihil enne teise pealekandmist tootja poolt ettenähtud kuivamisaega. juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on kuivada. mitme tunnustatud tootja akrüüli baasil valmistatud niiskustõkked, mis kantakse Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi Veiko Ikkonen
temperatuuri muutuse eest. o Värvimist alusta 3 ööpäeva pärast kittimist. Siis on kiti pealmine kiht veidi kuivanud ja pintsliga ei tõmba enam kitile vagusid sisse. o Esimest kihti värvides lisa värvile 10-15% tärpentini o Kokku on vaja värvida 3 korda/kihti. Linaõlivärvi ühe kihi kuivamisaeg on 2-3 päeva. Parem on värvida mitu õhukest, kui üks paks kiht. o Aknaraami ülemist ja alumist serva ära värvi (need ainult krunditakse) siis saab aknasse sattunud niiskus välja kuivada. o Värvi 1 mm ka klaasi peale, et veel ei oleks mingit võimalust klaasi ja kiti vahele tungida. NB! Värvid kriidistuvad. Uue värvikihi õli ei imbu vanasse. Alumised värvikihid kriidistuvad ja lasevad puidu küljest lahti. OHUD ja TÄIENDAVAD NÄPUNÄITED Loksuvad tapid tuleb parandada. Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma. Loksuvate nurkade tappidesse ronib niiskus sisse ja puit hakkab
soodalahused. Lahustatud vaik pestakse pinnalt sooja veega maha Pinna valgendamiseks ning naha- ja kondiliimi mahapesemiseks hõõrutakse pinda vesinikperoksiid või oblikhappe ning harja abil. Hiljem pestakse pind sooja veega üle Puidule soovitud värvitooni või tekstuuri andmiseks toonitakse või värvitakse pind erinevate värvainetega Puidupinna pooride täitmiseks ning laki ja emaili kulu vähendamiseks pinnad krunditakse. Kruntimisel moodustub aluskiht millega viimistluskate paremini nakkub Läbipaistmatu viimistluse korral kasutatakse aluspinnal olevate ebatasasuste ja puidupooride täitmiseks pahteldamist. Pahteldamiseks kasutatakse õlivärvide all õlipahtlit, nitroemailide all nitropahtleid, polüesteremailide all polüesterpahtleid, polüuretaanpahtlit jne (pahteldamist võib kasutada ka läbipaistval viimistlusel, kui tellija seda lubab
Tugevalt imavad aluspinnad kruntida eelnevalt. 22. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur, nuga, pintsel 23. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120 sealer'i kihiga (min 100g/m2). Põrandad betooni ja tsemendi baasil:
10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi. Lennuväljade asfaltsegu paanide laotamist alustatakse teljelt. Omaniku järelvalve teostajal ja tellijal on õigus nõuda laotatavate paanide paigutuse skeemi kõikide laotatavate kihtide kohta. Laotatakse ühtlase tempoga reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu
katteid. Metalsed katted võivad olla tsingist, tinast, kroomist, niklist jne.. Mittemetalsed katted on fosfaadid, värvid, plastid ning kaitsemäärded. Tüüpiliseks metalse katte näiteks on sõiduki kereplekkide või poltide-mutrite tsinkimine. Nii pikeneb tuntavalt materjali kasutusaeg. Autokere paremaks kaitsmiseks kaetakse ta mitmekihilise mittemetalse kattega. Hoolikalt puhastatud toorikkere kaetakse kõigepealt sukeldusmeetodil fosfaadikihiga ja seejärel krunditakse. Sellele järgneb vajadusel katmine kivikaitsematerjaliga (kohtades, kus vigastuse tõenäosus suur) ning vuukide täitmine muude mastiksitega. Ebatasasused silutakse pahtliga, millele järgneb värvimine ja lakkimine. Teise meetodi puhul ühendatakse kaitstav pind aktiivsemast metallist plaadiga ehk protektoriga, mis on galvaanipaaris lahustuvaks anoodiks. Aktiivsem metall (protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon
(pinna lõppviimistlus) või Sprutspackel (pihustiga töötamisel). Pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada pinnalt lihvimistolm. Kattevärvimine teostada värviga Inova Chameleon. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Enne teise kihi pealekandmist lasta värvitud pinnal kuivada vähemalt 4 tundi (23°C, 50% RH). Värv on pinnale kandes roosa, muutudes kuivades (1-2 tunni jooksul) valgeks. 2.1.3. Lae värvimine Kõigepealt krunditakse lagi värviga Bindo Base millest on lähemalt juttu osas ,,Seinte värvimine." Parandamaks naket kattevärvi ning aluspinna vahel, samuti eelnevalt läikiva värviga kaetud või uued kõrge pH-väärtusega (pH>8) betoonpinnad kruntida värviga Bindo Base. Kruntvärvi kasutamine suurendab värvitud pinna koormustaluvust, ühtlustab aluspinna imavust ning vähendab kattevärvi kulu. Imavad aluspinnad kruntida tootega Stopgrund.
Plaatkonstruktsioonide korral on soovitav krohvi aluspinnaks valida mitte kipsplaat vaid magnesiit- sideainega puitlaastplaat (Heraklith). Erijuhud Tadelakti saab paigaldada ka muudele pindadele kui lubikrohv, nt kipsplaadile, vanadele krohvidele, kipskrohvidele, põletatud saviplaadile jm juhul, kui eelnevalt tehakse sobiv nakkekiht. Tadelakti veepidavus jääb neil pindadel väiksem. Sobivad lahendused on: 1. KREIDEZEIT marmor-lubikrohv nakkekihina. Töötlemata aluspind krunditakse eelnevalt KREIDEZEIT kaseiinkrundiga. Marmor-lubikrohv kantakse kelluga ühtlaselt õhukese kihina pinnale ja edasi töötatakse Tadelaktiga nagu tavalise lubikrohvi puhul. 2. Plaatimissegu nakkekihina. Segu tõmmatakse kammliibiga pinnale ja lastakse kuivada. Kõva alusena on see vähem niiskust imav ja seega raskemini silutav ja poleeritav. Seetõttu kantakse pinnale esmalt üks kiht Tadelakti, mis lastakse öö läbi seista. Teise kihiga töötatakse edasi nagu tavaliselt. · EELTÖÖD
.. Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pind viimistlussegu alla ja viimistluskrohvi pealekandmiseks. 1. Seina ettevalmistus: 2-3 päeva ennem krohvimise algust tasandatakse seina pinnas olevad muljumise lohud ja ka plokkide äralöögi kohad. 2. Müüriladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. 3. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. 4. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnale kandmist (oleneb ilmastikust). 5. Mittekrohvitavate pindade katmine 6. Hoone nurkadesse ning akende, uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. 7. Kui tugevdused on paigaldatud kantakse seinale esmane tasandus. Paksematasandust ja täitekihi tegemiseks kasutatakse tsement- polümeerset kiudkrohvi. Krohvikihid
muutuse eest. Värvimist alustada 3 ööpäeva pärast kittimist. Siis on kiti pealmine kiht veidi kuivanud ja pintsliga ei tõmba enam kitile vagusid sisse. Esimest kihti värvides lisa värvile 10-15% tärpentini. Kokku on vaja värvida 3 korda/kihti. Linaõlivärvi ühe kihi kuivamisaeg on 2-3 päeva. Parem on värvida mitu õhukest, kui üks paks kiht. Aknaraami ülemist ja alumist serva mitte värvida (need ainult krunditakse) siis saab aknasse sattunud niiskus välja kuivada. Värvida 1 mm ka klaasi peale, et veel ei oleks mingit võimalust klaasi ja kiti vahele tungida. NB! Värvid kriidistuvad. Uue värvikihi õli ei imbu vanasse. Alumised värvikihid kriidistuvad ja lasevad puidu küljest lahti. PANE TÄHELE! Kasuta ainult linaõlivärve. Kui vana värvikiht on kvaliteetne ja on kindel, et tegemist on linaõlivärviga, ei ole vaja vana värvi eemaldada. Piisab vana värvikihi matistamisest
KASUTUS- Välistingimustes või külma kätte jäävatel pindadel võib kasutada Kiilto Keramix hüdro- JUHEND isolatsiooni betoonil jt piisavalt tugevatel tsementaluspindadel enne plaatide paigaldamist. Külma VÄLISRUUM kätte jäävates ruumides kasutatakse kõikide liite kohtade ja läbiviikude tihendamiseks butüülkummist nurga-, läbiviigu- ja vuugilinte. Pind peab olema hoolikalt puhastatud tolmust jt nakkumist halvendavatest materjalidest ning aluspind krunditakse niisutades seda veega. Välisruumides ei kasutata nakkedispersiooni. Muus osas teostatakse töö samal viisil nagu siseruumides. Enne hüdroisolatsioonitööga alustamist tutvu Kiilto Keramix Välisruumide tööjuhisega. PAKEND Pulbriosa: 5 kg plastnõu Vedelikuosa: 5 kg plastkanister TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS Sisaldab tsementi. Värske segu on leeliseline ning ärritab nahka ja limaskesti. Vältida tarbetut kokkupuudet nahaga. Segamisel soovitame kasutada respiraatorit
KROHVITÖÖD õp. Aidak esmane tasandamine algab aluse ettevalmistamisega segude pealekandmiseks. 2-3 päeva enne krohvitööde algust tasandatakse seina pinnas oleva muljumise lohud ka plokkide äralöögid. Müüri ladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnalekandmist. Hoone nurkadesse ning akende ja uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Kui tugevdused on paigaldatud, kantakse seinale esmane tasandus. Paksema tasandus- ja täitekihi tegemiseks kasutatakse tsement-polümeerset kiudkrohvi.
maksumus koos värvimisega ületada 75% uue osa maksumusest. Mõningaid plastist osi pole otstarbekas parandada turvalisuse huvides. Näiteks ei soovitata liimida esilaternate kinnituskõrvu, jahutusradiaatori paake jms.. Pindmiseid kergeid vigastusi nagu kriimud jms. kõrvaldatakse lihvimisega, peenpahteldusega ja järgneva ülevärvimisega. Keskmiste vigastuste (üle 1 mm sügavused mõlgid ning kriimud) puhul püütakse vajadusel esmalt taastada kuuma õhu puhuriga detaili algne kuju, krunditakse ja pahteldatakse plastipahtliga ning värvitakse detail üle. Suuremate vigastuste korral (praod üle 10 cm, murdumised) tuleb esmalt puurida prao algusesse ja lõppu fikseerimiseks avad, kleepida tugevdused ja taastada algne kuju eelpool kirjeldatud viisil. Näitena on alljärgnevalt esitatud firma Teroson plasti paranduse juhend. Plastikdetailide tootjaid meil siin konnatiigis ikka on näiteks Frog Plastic, , OÜ Pressmaster ja Plastrex.
Krundiks võib kasutada nii bituumenemulsioone kui ka mineraalseid isolatsiooni võõpasid. Lisaks eelpool loetletud süsteemi koostisosadel võib kahekomponentne bituumen sisaldada polüstoroolgraanuleid. Sobilikud aluspinnad on plokid, betoon, müüritis, gaasbetoon, krohv ja bituumenkatted. Aluspinna puhul kehtivad samad reeglid mis võõpade puhulgi. Ehk aluspind peab olema niiske aga mitte veega küllastunud. Niiskuse saavutamiseks kas niisutatakse aluspind või krunditakse. Erinevus seisneb selles, et niisutatud pinna puhul peab kasutama vahekihina mineraalset isolatsioonivõõpa. Selliseid süsteeme kasutatskse pinnaseniiskuse vastu, mittesurvelises ja survelises veekeskkonnas, märgruumides, horisontaalisolatsioonina plaatida või tasandussegude all ja liimina perimeeterplaatide või sokliplaatide kleepimiseks. [1] Materjali ettevalmistuse juures tuleb jälgida, et kasutataks ainult puhast vett ja et lõpptulemus oleks tükkiteta homogeenne mass
lühiajalist niiskust, ilma et nad seejuures deformeeruksid. Materjalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasane, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse ruumi sobivate tasandussegudega, mustus eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee äravooluks piisava kaldega (1:80, trapi juures 1:50). Eeltöötlus Kogu niiskustundlik aluspind krunditakse. Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on mitme tunnustatud tootja akrüüli baasil valmistatud niiskustõkked, mis kantakse pinnale kahe kihina: esimene lahjendatuna krundiks, teine reeglina kontsentraadina. Hüdroisolatsioon Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolatsioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms
ettevaatlik, sest kahhelkivid ei kannata tugevat kuumust. Lahustite halvim kõrvalmõju on aga nende imendumine glasuurimata ahjupottide sisse, mis teeb need hapramaks ja vähem vastupidavaks. Värvimiseks sobivad õli- või liimvärvid. 5.1.1 [H3] Kahjustunud ahjupottide parandamine Kahjustunud kohti võib parandada kipsiga, sellest võib teha ka terve puuduva ahjukahli, kuid see nõuab originaalkahli järgi tehtud vormi kasutamist. Valmis kahhel lihvitakse, krunditakse värnitsaga, värvitakse teistega lähedast tooni ja selle kuivades lakitakse. 5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu. 5 5.1.3 [H3] Lammutamine Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi,
- tihendatakse paigaldatud paan koos rambiga, et rul1 sõidab suuna muutmiseks paigaldatud paanilt üle rambi taieliku1t maha; - peale vaheaega tuleb enne töö alustamist ramp koos prussiga eemaldada, kontrollida rihtlatiga paigaldatud paani lõpuosa, vajadusel vuugi asukohta korrigeerida, katta vuugi püstpind sideainega ning paani edasi laotada; - vajadusel freesitakse ühenduskoht alusesse sisse; - töö jatkamisel freesitakse ehitatud ramp kuni õige tasapinnani, puhastatakse ja krunditakse;- vuugi tihendamisel juhindutakse samadest põhim6tetest , kui pikivuugi ehitamisel; - õiget tasapinda ja tasasust kontrollitakse peale rulli esimesi bike rihtlatiga. 57.Mis on põkk, selle ehitamine. Asfaldikihtide paigaldamisel tekkivaid ühenduskohti kõrvalasuvate horisontaalsete ja vertikaalsete konstruktsioonidega nimetatakse põkkudeks. Põkukohad tekkivad asfaltbetoonkatte ühendamisel: rennidega, aarekividega, betoonkatetega, müüridega, hoonete
laiusega. Mastiksi värvitoon sõltub hoone fassaadivärvist. Paneelide vuugid projekteeritakse ja vuugitakse vastavalt RT 82-10527 ,,Kivimaterjalidest paneelifassaadide vuugid" juhistele, vuugi laius on 20 mm. Vuukimiseks tuleb kasutada elastseid vuugisegusid. Vuukimiseks sobivate vuugisegude kvaliteedi ja kasutusomadused on toodud RT 28-10528 ,,Elastsed vuugisegud". Vuugisegule toetuspinna andmiseks kasutatakse vuugilinte. Parema nakke saavutamiseks vuugitavad pinnad krunditakse. Vuugitavad pinnad peavad olema puhtad, liikumatud, tasased ja piisavalt kuivad. Liiga kitsad vuugid laiendatakse vastavalt valitud materjalide elastsusomadustele 4.5 Välisseinapaneelid Väliseinapaneelid koosnevad kolmest kihist: betoonist väliskoor, paksusega 80 mm soojustus, paksusega 140 mm betoonist sisekoor, paksusega 180 mm Sise- ja väliskoore pinnaviimistlus tehakse vastavalt arhitektuuriprojektile. Nähtavale jäävad servad faasitakse 10x10 mm
.. KROHV- SOOJUSTUSSÜSTEEM Alates 1950-te aastate lõpust on Kesk-Euroopas fassaadide lisasoojustamisel kasutatud mullpolüstüreeni, mis kaetakse õhekrohvist kattekihiga. Soojustusplaadid kaetakse armeerimiskihiga, mis koosneb pahtlist ja sellesse paigaldatud leeliskindlast klaaskiudvõrgust, edasi pind krunditakse ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoonne õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5 8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m 2, mis ei koorma ülemääraselt alustarindit. Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast 14