Pärmseened paljun pungumisega. Samblikud paljun vegetatiivselt rakise tükikese abil.Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas-toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem.tsentrioolide paarid 2kordistuvad;profaas-tsentr. Paarid liiguvad poolustele.Mood. käävi- niidid.Krom. keerduvad kokku,tuuma membraanid kaovad;metafaas- homoloogilised krom liiguvad ekvatoriaal tasandile paari kaupa,neile kinnituvad kääriniidid(ühelt poolt);anafaas-kääriniidid lühene. Telofaas-moodustuvad uued tuumamembraanid,algab tsütoginees ja tulem
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogiline
Eukarüootide genoom on namasti diploidne, st kromosoomid on topelt (kehtib somaatiliste rakkude puhul, sugurakud haploidsed). Bakterid haploidsed. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Eukarüootsed rakud mitoosi teel, prokarüoodid poolduvad. Mitoos. Rakutsükkel: 1) Tütarrakud kasvavad; 2) toimub ettevalmistus: DNA süntees, organellide kahekordistumine; 3) rakk valmistub pooldumiseks. Järgneb mitoos: profaas (krom-d lühenevad ja ilmuvad nähtavale) metafaas (k-d paiknevad ekvatoriaaltasapinnal) anafaas (tütarkromatiidid liiguvad vastaspoolustele) telofaas (kromatiidid on lahknenud ja hakkavad lühenema, järgneb tsütokinees). NB: mitoosi teel tagatakse kromosoomide arvu püsivus! Tekib kaks identset diploidset tütarrakku. Toimub üks jagunemine. Meioos. Jagunemine toimub kaks korda
viis,millega tagatakse raku jag.ajal kinnituvad kääviniidid. Kromatiid-1st DNA mol-ist koosnev päristuumse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Viljastumine-protsess,kus ühinevad muna raku kromosoom.Karükinees-raku tuuma jagunemine,mille käigus jagatkse ja seemneraku tuumad,taastub liigile iseloomulik kromosoomistik.Sügoot-viljastunud kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.Tsütokinees- munarakk.Metafaas-krom-idest moodustub raku elevatsioonitasand,kääviniidid tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena mood. 2 tütarrakku.Gameet.organismi kinnituvad krom.tsentromeeridele. Mitootilise jagunemisel krom.-ide arv sugusrakk-2 tüüpi-muna-ja seemnerakud.Spermatogenees-seemneraku areng 2kordistub.Mitoosi tähtsus-tagab organismi kasv. Ja arengu.Ristsiirdega kaasneb spermatogoonist küpse spermini.Anafaas-lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad
rakk polariseerub.tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid,mis osalevad kromosoomide jaotamises.tuumamembraanid lagunevad. Metafaas-kromosoomid raku keskele ja 1 tasapinnale.moodustub raku ekvatoriaaltasand.max. kromosoomide keerd. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas-lühenevad kääviniidid, kromatiidid eralduvad teineteisest.tsentromeer kahestub.telofaas-kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan.krom. keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed ja tsütokinees.interfaasis rakud diferentseeruvad. Rakkude jagunemise viisi, kus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda nim. Meioos. Meioosi kromosoomistik on haploidne. (diploidne). Keharakk somaatiline rakk. Sugurakk gameet. Meioos sugurakkude küpsemine ja eoste moodust. Meioosi algus sama mis mitoos aga toimub kromosoomide ristsiire ja geenivahetus. 1.jagunemine krom 2 korda vähenenud.interfaas lühike. Profaas tsentrioolide paarid raku
Sugurakud ja eosed moodustuvad nii. (Kui munarakk viljastatakse moodustub n+n-2n diploidne rakk) Interfaas- enne meioosi. DNA, tsentrioolid 2x, rakuorganellide arv suureneb. I Profaas- tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad, tsentsioolide paarid eralduvad, nende vahele moodustuvad kääviniidid. Kromosoomide ristsiire - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kaasneb geenivahetus. I Metafaas- homol. krom. liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. I Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele. I Telofaas tsütoplasma 2x, moodustuvad kaks tütarrakku. Tsentrioolid 2x. Tuumamembraane ei teki, tuumakesed ei moodustu. Kromosoomide arv on vähenenud 2x, DNA ei 2x II Interfaas- lühem, liitub II Profaasiga II Profaas- tsentrioolide paarid poolustele, tekivad kääviniidid
Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja sugurakus on 23 kromosoomi. 7. spermatogenees- on spermide areng. Sp algab suguküpsuse saabumisega ja kestab kõrge eani. 1st spermatogoonist tekib 4 spermi. 8. Millal tekib sügoot e viljastatud munarakk? siis kui ovulatsiooni ajal on valminud munarakk vallandunud munasarjast, liikunud munajuhasse, seal kohtunud spermiga, ühinenud- tekib viljastatud munarakk. *Munarakk-on suur, toitainerikas. *Seemnerakk on munarakust väiksem, viburiga. 9
G E NE ETI KA M ÕI STE D 1. Geneetika- teadus pärilikkusest ja pärilikkuse materjaalsetest alustest (DNA, geen, krom.) 2. Geneetika uurimisobjektid- V, B, Algl, Äädikakärbes, In, Hiired 3. Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased on sarnased vanematele nii ehituselt kui talitluselt. 4. Alleel- ühe geeni erivorm. 5. Monohübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 6. Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. 7
P-parents ehk vanemad; F-files ehk hübr põlvkond; M-mutageenne põlvkond, I- inbriidingu sisepõlvkond; X- ristamine 5.Monohüdriidne ristamine- ristamine, kus vanemad erinevad üksteisest ühe tunnuse poolest Dihüdriidne ristamine- ristamine kus vanemad erinevad üksteisest mitme tunnuse poolest. 6.Dominantsus- heterosügoodil (Aa) avaldub vaid alleelne geen (A) Retsessiivsus- heterosügoodil (Aa) ei avaldu alleelne geen (a) Alleel- hom. krom. Samades punktides paiknevad ühe geeni erinevad vormid. Nt. Silmavärvi geen, värvuse määravad alleelid 7.epistaas- domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist. Kahe või enama (mittealleelse) geeni koostoime ühiselt määratava tunnuse fenogeneesis.
P-parents ehk vanemad; F-files ehk hübr põlvkond; M-mutageenne põlvkond, I- inbriidingu sisepõlvkond; X- ristamine 5.Monohüdriidne ristamine- ristamine, kus vanemad erinevad üksteisest ühe tunnuse poolest Dihüdriidne ristamine- ristamine kus vanemad erinevad üksteisest mitme tunnuse poolest. 6.Dominantsus- heterosügoodil (Aa) avaldub vaid alleelne geen (A) Retsessiivsus- heterosügoodil (Aa) ei avaldu alleelne geen (a) Alleel- hom. krom. Samades punktides paiknevad ühe geeni erinevad vormid. Nt. Silmavärvi geen, värvuse määravad alleelid 7.epistaas- domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist. Kahe või enama (mittealleelse) geeni koostoime ühiselt määratava tunnuse fenogeneesis. Enamasti eristatakse järgmisi geenide
rakule mehaanilise tuge,kuju,jäikuse2)moodutavad ruumilise võrgustiku rakus)jagunemisel võimalbad memb sisse nöördumise 2)fibrillid-keskmise jämeduseda valguniidid,koosneb müofibrillidest 3)mikrotuubulid-jämedad valguniidid ül1)organellide trans,kromosoomide liigutamine rakujagun,raku liikumine 26)tsentrsoom-asub rakutuuma läheduses,kopleks koosnen tsentrioolide paarist,3*9mikrotuiublit ül:moodustab rakujagunemise kääviniite tagab krom võrdse lahknemise 27)tsentriooli ül:tsentrioomi koosseisus on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentrias
2. Geenmutatsioonid Kromosoommutatsioonid Genoommutatsioonid Väikesed muutused DNA-s, põhjuseks replikatsioonivead, Pikkuse ja struktuuri muutused, vead meioosis või Homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, võivad tekkida uued alleelid. mitoosis, võib avalduda puude või haigusena. krom. Lahknemise häired, sündroomidena avaldub. 3. Generatiivsed mutatsioonid Somaatilised mutatsioonid Tekivad sugurakkudes Tekivad keharakkudes lootejärgse arengu käigus Päranduvad sugulisel paljunemisel Ei paljune sugulisel paljunemisel 4. Indutseeritud e esilekutsutud mutatsioonid Spontaansed e iseeneslikud mutatsioonid
ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. tuumasisest plasmast nim karüoplasmaks (sisaldab DNAd,valke,RNA'd ja mimte suguseid madalmol ühendeid. olulisemad tuuma osad on kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil.
homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis. Jag: geen-, kromosoom ja genoommut. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. See on nähtav mitoosi või meioosi krom mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjustab nt DOWNI SÜNDROOM inimese keharakkudes on 47 kromosoomi, sest 21. kromosoom on kolmekordne. Põhjustab väikest kasvu, mongoliidset silmalõiget, lamedat nägu ja kõrgeid põsesarnu ning vaimset alaarengut.
Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas. Geneetilise muutlikkuse allikad-mutatsioonid-geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses. Genoommutatsioonide tagajärjel muutub krom ja nendes asutvate geenide kordsus. Mutatsioon on harulda,e sageli ei avaldu fenotüübis. Kui avaldub, siis on kas kasulik, kahjulik või neutraalne. Geenivool-Teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid siirduvad vaadeldavasse populatsiooni. Sisseränne põhjustab olemasolevate alleelide sagedust. Selle peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine.
päristuumsetes rakudes.Kloroplast-fotosüntees,taimerakkudest,sisaldab klorofilli,tülahoide.Mõlemal on DNA,RNA,ribosoomid,membraan.Rakutuum:Ül- päritoluinfo,raku elutegevuse juhtimine,1 tuum(errand-punalible),tuuma suurus:tuuma tsütoplasma suhe 1/10(erand-sugurakud).Ehitus:tuuma katab tuumaümbris tuuma sees on tuumasisene plasma e.karüoplasma-sisaldab lahustunud kujul kromosoome-kromatiinina ,rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest neist toimub ribosoomide moodustamine.Krom.arv rakus:arv on liigile omane tunnus;sugurakkudes on see poole väiksem kui keharakkudes.(inimesel 46 krom.).Homoloogilised kromosoomid:esinevad paarina,on saadud ühelt ja teine teiselt vanemalt,on sarnased ehituselt ja suuruselt,geenid määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased.inim.44 autosoomi(22 paari)Suguhormoonid-krom.mis isastel ja emastel on erinevad.naistel XX ja meestel XY,esinevad kõikides rakkudes
Telofaas 33. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend.Selle aine lisamine seetõttu pärsib filamentide pikenemist !?!?! 34. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab moodustuma taimedel rakuvahesin, aga loomarakus esineb rakusise... 35. Võrreldes mitoosi jooksul moodustunud tütarrakke G1 faasis vanemrakuga on tütarrakkudes pooled krom ja pool DNA hulgast 36. Rakk, mis sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi, moodustab mitoosi lõppedes 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 37. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 38. rakutsükli pikim faas on interfaas 39. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 40
-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,paikneb taime rohelistes osades.Kromoplast-sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad kollase, oranzi või punase värvi.Leidub õites, viljades ja säilitusorganites,ül
LOUIS LARTET avastas kromanjoonlase. Leidis samuti kõrvalasuvast AURINGACi koopast palju tööriistu hakati ka nimetama AURINJAKI KULTUURIKS või midagi taolist.. Küsimus on selles et mis nüüd saab neander.-st ? Kusagil umbes 10000 aastani elasid koos ja siis mingil hetkel neand. kaovad jäljetult. Kuidas kaovad, miks kaovad ei ole leitud neand tapmispaiku või midagi sellist. KUIDAS ? Arvatakse et oma kavalusega ja oma oskustega, mida krom omasid. Kui vaadadat primitiivseid esemeid mida nende elupaikadest leiti siis erinevus on hulgas: NEANDERT. 3-4 erinevat tööriista KROMAN. kuni 20 erinevat tööriista Seega krom oskused olid arenenumad. Inimesekujunemise loos toimus suur murrang toimus1988 (ajakiri NEWSWEEK artikkel). Murrang seisnes selles et kui seni tegelesid inimarengu uurimisega arheoloogid ja antropoloogid siis nüüd astusid esmakordselt lavale geeniteadlased gen
47, XX/XY,+21. - Edwardsi sündroom 18. Kromosoomi trisoomia. - Patau sündroom 13. Kromosoomi trisoomia. - Prader-Willi sündroom seitse geeni 15 kromosoomil on kustutatud või ei ekspresseeru. Vaimse arengu peetus, rasvumine, lihasnõrkus. Sugukromosoomide arvu anomaaliad: - Turneri sündroom 45,X - XXY klinefelteri sündroom. Mees. Need mehed on naiselikud. Tavaliselt ilmneb alles pubeka eas. (47,XXY) - XYY mees. Agressiivsed, kuna lisa Y krom. rohkem testosterooni. - XXX naine. Need naised on mehelikud. (47,XXX) - Triploidia kõiki kromosoome on 3. III III iii jne. Hukkuvad juba varases raseduses. +mar marker kromosoom. Võivad tekkida akrotsentriliste lühikestest õlgadest (satelliitidest). Täpike karüotüübil. Barri kehake, X kromosoomi inaktivatsioon kõikide emaste imetajate teine X kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi kondenseerumine
On seotud ristsiirde toimumiskohtades · I anafaas: toimub 4-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ümberkombineeritud 2-kromatiidilised kromosoomid. Lahknemine on sõltumatu. See toimub kahendfaasis iga kromosoomipaari jaoks eraldi. Iga kromosoomipaari lahknemine on sõltumatu sündmus kahendsüsteemis. Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse teine alatasand · I telofaas: 2-krom kromosoomid pakitakse osaliselt lahti. Tekivad tuumaümbrised ja rakk jagatakse kaheks. I ja II jagunemise vahele jääb lühike kontrollperiood · II jag profaas: rakkudes on 2-krom kromosoomid transportvormis · II metafaas: 2-kromatiidilised kromosoomid paigutuvad rakkude keskossa · II anafaas: rakkudes toimub 2-krom kromosoomide lahknemine ja poolustele jõuavad 1-kromatiidilised · II telofaas: 1-kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti moodustunud tuumad
Mõttetu osa. 16. Mitoos - tekib kaks identset rakku (Raku samane jagunemistsükkel). Faasid: Esmane DNAle paralleelahela süntees à nende ahelate lahknemine ning uute rakkude moodustumine. 17.Meioos - Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb 2 korda Et seda saavutada vaja, 2 jagunemist: I profaasis toimub ristsiire (crossingover). (sellele eelneb DNA kahekordistumine). ülioluline nähtus ristsiire- homoloogilised krom. armastus. Armastuse puhul vaja kahte osapoolt ja kallistusi. Toimub geneetilise informatsiooni vahetamine. Homoloogiliste kromosoomide lahknemine. II Toimub vaid kromatiinide lahknemine. (mitootiline jagunemine, ilma DNA kahekordistumiseta) 18. Pärilikkuse seadused - Mendeli 1. Seadus: Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/ Mendeli 2. Seadus:
Analüütide elueerimise järjekord toimub polaarsuse kasvu järgi. => Esimesena väljub MITTEPOLAARNE aine. + Töötab seal kus teised lahutamise mehhanismid ei tööta, sobib preparatiivseks analüüsiks - Retsensioon võib olla liiga tugev Nõrga eluendi puhul: madala polaarsusega eluent. Tugeva eluendi puhul: keskmise polaarsusega eluent. 30. Pööratud faasi kromatograafia põhimõte Mobiilne faas on polaarne ja statsionaarne faas on mittepolaarne. (vastupidi normaalfaasi krom. põhimõttele). Lahutamise mehhanism: polaarsed molekulid lahustuvad paremini mobiilses faasis, kui statsionaarses faasis ja elueeruvad kiiremini, kui vähempolaarsed, mis lahustuvad paremini statsionaarses faasis ja viibib selles faasis pikemat aega Esimesena väljub POLAARSEM aine, mittepolaarne viibib kauem statsionaarses faasis. Nõrga eluendi puhul: kõrge polaarsusega eluent. Tugeva eluendi puhul: keskmise polaarsusega eluent. 31. Ioonvahetus kromatograafia
Erand on hiiurootsi kannel , mida män gitak s e poog n a g a . Kannel on levinud ka soo ml a st e , karjalaste , marid e , udmurtide , lätlaste , lee dula st e ja ven ela st e hulga s. Esim e n e kirjalik tead e Eesti kandle kohta p ärine b 1579 . aasta st. Veljo Tormis e ärgitus el on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuek e e l s e i d väikekandl eid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka krom a atilisi kandleid , kuid lõpetas tootmis e 1990nd at e algus e s . Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muu sikainstrum e nt . Torupill koo sn e b neljast põhios a st: · Naha st õhukotist · Õhupuh u mi storu st · Mänguvile st · Bas svile st Naha st õhukotti hoiab pillime e s kaenla all ja surub se alt küünarnukiga vajutad e s õhku välja
o Mutatsioonid, aeg ja koht Somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid Regulatoorgeenide mutatsioonid (nt. supressormutatsioonid) Otse ja pöördmutatsioonid (reversioonid) Onkogeenetika Onkogeenid, pro-onkogeenid ja supressorgeenid Kasvaja – muutus rakutsüklis, ei toimu apoptoosi Kasvajate tekkepõhjused: o Kromosoomide translokatsioon: ühe krom osa läheb teise külge Nt filadelfia kromosoom o On olemas kasvajaid põhjustav agent - kantserogeen Kõik kantserogeenid on mutageenid Pro-onkogeen saab pihta, sellega aktiveeritakse onkogeen ning hakkab arenema kasvaja Proto-onkogeen – aktiveerimata onkogeen Kopsuvähk on kõige raskemini ravitav o Knudsoni kahe löögi hüpotees
geneetik S. Wright 1921 ja 1940 USA teadlane C. Cottermann täiustas, amishireligioosse pere 8 põlvkonna vältel sugulusabieludest kõrge sagedusega albiinode sündimine, amishite kõik järglased pärinevadkahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse 356. Langetõbi: epilepsia, krooniline neuroloogiline haigus, epilepsiaerivormis on määratud mitme geeni poolt, need geenid asuvad erinevates kromosoomides (8., 10., 20., krom), haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt, i ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel 357
võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Maakoore kerkimine kvaternaaris on glatsioisostaatiline (maismaa taaskumerdumine pärast jääkuplist vabanemist). See on toonud ja toob kaasa suuremaid ja väiksemaid pingeid, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. Lõuna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset maavärinat. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning krom iiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa
· 2kromotiidilistes 2 DNA molekuli, leidub rakkudes, rakkude jagunemise algfaasides. Koostis: 1) 1kromotiitne kromosoom · Keskel rinf tsentomeer(esmane soonis) · 2 pikka osa on õlad/haarad, vöödistus · Pika asja otsas on telomeerid, iga jagunemisega kaob otsas. Lõputu kordi päristuumsete rakud jaguneda ei saa. · 2) Kromosoomide arv · Eri liikidel on erinev arv kromosoome(päristuumsetes- väikseim krom arv 2-naaskelsaba, troopilises sõnajalas imbes 1000krom-i) 3) Kromosoomistik · Haploidne(n) kromosoomistik, seda on bakterites, paljude hallitus seente rakkudes, sugurakkudes. · Dipolidne(2n), kõik kromosoomid on kahes korduses. 1 koplekt on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt, ehituselt sarnaste kromosoomide paarid moodustavad homoloogilised kromosoomid. Näiteks: 22 paari
. . Sõlmiti rahu, et abielu L Suurvürsti Aleksandri ja Ivan III õe/tütre Jelena vahel. Loodetakse liitu sellest. Pigem tüli sellest abielust- usuküss (lepingu järgi võis õigeusku jääda). Leedu õukonnas isoleeriti. Ei saadud rahu. 1500-03- Uus Moskva-Leedu sõda. Jelena usuküss ja ka piiriprobleemid. Usu ja-rahvuseküss. 18 Kuidas venelasi kiustati Poolas taga. Mihhail Krom (V ajaloolane) areng Poola-Leedu riigis viis aadlite võimu laiendamiseni. Usuküss retooriliselt toodud aspekt. 1501-1502 (Plettenbergi sõda, kuidas pärast Novg ühendamist erinevad pinged Moskva- Liivim. Suhetes sedavõrd kasvasid, et Plettenberg alustas sõda). Miks loodetud edu ei saavutatud, kuna suri Poola kunn (Aleksander asus võitlema selle koha pärast), ss Leedu jäi eemale. Saavutati Liivimaa ja Moskva vahel enam-vähem status quo. 1490ndatel sõda Karjalas, taas piiriküss
p eetriaks, vooltamperomeeetriaks, kulonommeetriaks, kondukttomeetriakss. Voltaamperomeettria puhhul mõõ õdetakse redoksrreaktsiooni tekitatud voolutugevvust seee on seegaa mittetasaakaaluline meetod. Voltam mperomeetriaa rakendu used: mettallijälgede määramiine, krom matograafiaddetektor. Kulonoomeetria puhhul viiakse lahuses ol eva analüüdiga läbi ellektrokeemiiline reaktsioon (nt sadestammine), mõõõdetakse vo oolutugevusst ja aega (ja arvutatakse laeng)), mis kulu ub kogu miseks reeaktsioon ppeab olema range stöh analüüddi reageerim hhiomeetriaaga. Kulono omeetria rakenduused: ülippuhaste ainete puhhtuse määäramine, kromatograaafiadetekto or, KF
horisontaalselt üksteise peale laotud pikkadest kividest; katus lagi moodustus kiviridade libistamisel tekkinud pseudovõlvist. Ka dolmenite vertikaalsed kivitulbad võisid olla kaetud lihtsate antropomorfsete reljeefide või primitiivse ornamendiga. Dolmeneid on samuti leitud üle terve Euroopa, nende l võis olla mitmesugune otstarve eelkõige kasutati neid küll matusekambrina, tihti aga ka hõimujuhi eluasemena. Kõige keerulisem megaliitehitis on kromlehh (keldi k. krom ring, lech kivi), milles väljenduvad ruumi, rütmi, proportsioonide, mastaabi ja vormi elementaarsed seadused. Tinglikult võib kromlehhiks nimetada ka Carnaci menhirite ansamblit. Kuulsaim kromlehh asub aga Inglismaal Salisbury lähedal Stonehenge`is (1900-1600 a.eKr.). See hiigelsuur lunaar- ja solaarkultusele pühendatud kompleks on megaliitehitistest kõige paremini säilinud. Stonehenge`is ümbritseb kivisammastik 32 meetrise läbimõõduga ringi, mille keskel on viis
annaabi.ee 
