tõusu ühiskonnas ja pärssisid igati nende võimalusi pääsemaks kõrgematele positsioonidele. Võimalust ühiskonnaklasside vahel tõusta polnud. Eestlased jäid talupoegadeks ja sakstest mõisahärrade töölisteks. Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hiljem kinnistati eestlased nende maa-alade külge, kus nad pidid tööd tegema ja millel elamise eest pidid nad kandma viljakümnist või hinnust. Algselt läks see tulu kristlastelt kiriku ülalpidamiseks. Talupoegade kohustuseks sai sõjateenistusse astumine. Nad pidid sõja korral kaitsma mõisahärrasid. Muistne vabadusvõitlus muutis eestlaste olusid ja elu palju. Eestlased rahvusena ja rahvana kaotasid kahjuks oma tähtsust ja neile suruti peale ristiusk. Sakslased tegid eestlastega seda mida nad ise tahtsid. Eestlased olid tavaline töörahvas kellel ei olnud võimalust kõrgemale tõusta
Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini ja seega votsid paljud selle omaks. Saanud suurema sojalise toetuse oma uutelt usklikelt alistas ta ka neid, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muud islamid Ahmadiidid 19 sajandil Punjabis, Indias, Mirza Ghulam Ahmad, kuulutas ennast prohvetiks. Kaitstes alguses islamit kristluse eest, lisas ta hiljem sinna kristlastelt ülevoetud motteid. Pohiteesideks olid, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei läinud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema voitlus moogaga, piisab kui vaid seda teostatakse vaimselt. Samuti täiendati usku nn. teise advendiga, hindude krishna usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tänaseni säilinud, saadi tagasilöök 1984 aastal Pakistani valitsuselt, kes ütles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi ühist. Mustad moslemid
Enne palvet tuleb pesta nägu ja käed. Peab veel ühe kuu paastuma, süüa ja juua võib ainult öösiti. Rikkad peavad jagama annetusi vaestele. Kord elus käma palverännakul Mekas. Koraanis on kirjas ka sõnumid, mida Allah olevat Muhamedile saatnud. Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema järeltulijad- kaliifid lasid islamiusuliste seas levinud versioonidest ühtse teksti koostada. Kuna Muhamed õppis palju juutidelt ja kristlastelt, siis on seal paljusid piiblilugusid ümber jutustatud. Koraanis kirjeldas Muhamed eriti ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis, aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis siidriideid ja kuldehteid, lamavad purpurvoodites, joovad jahedaid veine ja söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju. Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja
kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema VanaRooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima
mittearaablaste, nn mawalite vahel. Mawalid olid islamisse pratud prslased, kuid neisse suhtuti kui teisejrgulistesse moslemitesse. Siiski 692. aastal olid mawalid purustatud. Ka viidi Umayyadi dnastiga lpule araabia keele levik alistatud aladel, lks hingusele seni veel alles jnud kreeka ja prsia kultuur. Veti kasutusele htne araabia thestik, mille phialused on prit Prsia ja Btsantsi thestikkudest. Veti kasutusele islami rahathed, millele vermiti lauseid koraanist. Vallutatud aladelt veti kristlastelt le kasutusele minarett, mis aimas jrele kellatorni. Altarit aimas jrele ni phakoja paremas kljes. Riigis tehti suuri territoriaalseid vallutusi Phja-Aafrikas, anastati Hispaania. Ka suudeti vallutada ksjagu Franki riigi linnu, enne kui 732. aastal Poitersi lahingus islamlased peatati. Kristlikule maailmale oli sel lahingul suur thtsus, sest muidu oleks kristlus tenoliselt allutatud islamile. Kesk- Aasias vallutati Prsia, Buhhaara ja Samarkand. Pti isegi Hiinat vallutada, kuid peatselt see
8. Miks tabas Nietzchet 40-ndatel eluaastatel raske vaimuhaigus? V: selle põhjustas süüfilis 9. Mille piin on sündsusetu tunne? V: südametunnistuse piin 10. Kes ütles, et ,,Jumal on surnud" V: Nietzche 11. Kes ütles, et ,,Pole fakte, on vaid tõlgendused"? V: Nietzche 12. Mis on Nietzche peateos? V: ,,Nõnda kõneles Zarathustra" 13. Millised 2 moraali on olemas Nietzche arvates ja kellelt on need pärit? V: isandate moraal paganlikelt roomlastelt ja karjamoraal juutidelt ja kristlastelt 14. Mis on Nietzche jaoks tähtsam au või südametunnistus? V: au 15. Milline oli Nietzche arusaam armastuse küsimuses? V: armastus jäägu pööbli asjaks, parimad abiellugu ainult parimatega (kangelased ärgu abiellugu teenijatüdrukutega ja geeniused õmblejatega) 16. Millised 3 omadust moodustavad üliinimese Nietzche arvates? V: energia, arukus, ahnus 17. Millise 2 ideoloogia hävitamine oli Nietzche jaoks kõige esmasemad? V: kristluse ja demokraatia hävitamine 18
sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285-305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema Vana-Rooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima
Muusikaloolased arvasid pikalt, et esimesed kristlased kujundasid oma teenistuse juutide sünagoogis toimunu eeskujul. Nüüd usutakse, et kiriku ja sünagoogi traditsioon arenesid eraldi. Varakristlased võisid isegi tahtlikult hoiduda juutide teenistust imiteerimast, et esile tõsta oma erilisust, erinevust juudiusust ja selle rituaalidest. Juutidele omakorda ei meeldinud kui kristlased nende kombeid jäljendasid, ja muutsid endi omi, aja jooksul aga harjusid ja võtsid omakorda kristlastelt üht-teist üle. 12
Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise
omavahel sugulased ja võimuvõitluse probleem säilis. 297. aastal nõudis Diocletianus kõigilt sõjaväelastelt ja oma palee ametnikelt endale ohverdamist, ning kes ei ohverdanud, jäi oma ametist ilma. Esimene kristlaste vastane edikt andis D välja 303. aastal, usutakse, et edikti taga oli pigem asevalitseja Galerius (ja tolle võimuahne ema). Edikt nõudis kirikute maha lammutamist, jumalateenistuste keelamist, pühakirjade hävitamist ja kõigilt kristlastelt õigusliku kaitse äravõtmist. Teine edikt samal aastal nõudis vaimulike vangistamist, kolmas edikt nõudis taaskord riigi jumalatele ohverdamist. 304. aasta neljanda ediktiga ähvardati kõiki ohverdamisest keeldujaid surmanuhtluse või kaevandusse orjaks saatmisega. Kristlasi piinati väga julmalt, kõik piinamismeetodid olid lubatud. 306. aastal tõusis võimule esimene kristlasest keiser Constantinus, ta valiti võimule koos Maxentiusega sõjaväe poolt
panid toime metsikuid tapmisi ja rüüstamisi kõrgema haridustasemega Ees- Aasia rahvaste hulgas. Euroopa haridus ja majandus hakkas järele jõudma islamimaadele, mis näitasid omakorda stagneerumistendentse. Antiikne kultuuripärand hakkas tagasi voolama Euroopasse. 1119.a. asutati Palestiinas Templiordu, mille ülesandeks oli kaitsta Püha maad muhameedlaste eest. Ordus ühendati mungad ja rüütliideaal. 1187.a. vallutasid islamirahvaste ühendatud sõjajõud kristlastelt tagasi Jeruusalemma, millega algas tõsine rünnak Ees-Aasia sillapeale. 1270. a. VIIMANE RISTISÕDA, arvult kaheksas, lõppes õhtumaalaste täieliku lüüasaamisega. Pärast seda loobuti ristisõdade ideest. KÕRGKESKAJA ALGUS 1291.a. langes kristlaste viimane tugipunkt Palestiinas, Akka linn, muhameedlaste kätte. Rikkad rüütliordud kolisid Vahemere saartele ja Prantsusmaale, jätkates seal äritegevust. Kristluse eest võitlejateks olid saanud
Kolme maleva manööver Jää sulamise järel sõitsid saarlased laevadega Koiva suudmesse, kus nad said kätte ühe Riia poole teel olnud tsistertslaste ordu preestri ja selle kaaskonna. Preestrit ja ta õpilast piinati sõnade "Laula! Laula! Pappi!" saatel ja lõpuks tapeti. Mõned vangistatud liivlased viidi endaga kaasa Saaremaale. Selle retke näol võis tegemist olla luurekäiguga eelseisva suurema sõjalise operatsiooni tarbeks ja kinnivõetud kristlastelt ilmselt nõutati selleks vajalikku informatsiooni. Nimelt oli kavandamisel suur ühisaktsioon Riia alistamiseks, mida kirjanduses on mõnikord kolme maleva manöövriks nimetatud. Omavahel sõjalisse liitu astunud nelja maakonna eestlaste plaani järgi pidi toimuma kolm üheaegset sõjakäiku riialaste ja nende liitlaste vastu: sakalaste ja ugalaste vägi pidi ründama latgaleid ning läänemaalaste vägi liivlasi, et takistada nende appiminekut Riiale, mille piiramine
saj. Balkani õigeuusklike vabastamine Türgi ikke alot (nt. 1783 kaotati Krimm , 1812 Bessaraabia/Moldaavia,1821 Kreeka,1878 Rumeenia,Serbia ja Montenegro, 1913 kaotati viimased alad balkanil.. Osmanite Riik Tugev sõjavägi! - Paljurahvuseline ! - Ei viida läbi Türgi kristlaste islamiseerimist (5.milj.) - Oluline on maksude kogumine! - Vähemusrahvustel oluline positsioon halduses, majanduses, sõjaväes ja orjadena haaremis. - Kurikuulsad Janitsarid: kristlastelt äravõetud poisid, kellest kasvatati fanaatilised moslemi võitlejad (14.saj. alates maks) - Sultan, Suurvesiir autokraatia - Kristlaste arvates türklased on julmad võõrausulised, salapärane riik (võrld. venemaaga) - Kõrgetasemeline kultuur, mis aga kivistub ja ei suuda uueneda (moderniseerimise probleem 20.saj. alguses: noortürklased) Austria areng suurriigiks (Kuni 1780.a.) - Austria = Habsburgide pärilik pärisvaldus keskajast alates ( kuni 1918), algus 13,saj
Teiselt poolt aga oli alguses neid rohkesti, kes teadlikult paganausu poole hoidusid (pagani, infideles), kes ainult sunduse tõttu ristiusku omal maal pidid sallima, kes vaenulikud olid noorkristlaste vastu ja võimaluse järele katsusid võõrast iket maha raputada ning ühes sellega ristiusku kaotada, juhtuval korral ka välismaa abi kasutades või oma toetust välismaalastele andes. Seesugusel olukorral oli noorkristlaste seisukord raske: tarbekorral otsisid nad seda enam tuge kristlastelt. Viimaste rõhumise pärast ja paganausule kalduvate suguvendade või ka võõramaa paganate ning venelaste pealekippumise resp. meelituste pärast oli noorkristlaste hulgas palju neid, kes ristiusust juhtuval korral taganesid, liiatigi üldistel vastuhakkamistel, nagu saarlaste, kurelaste juures ja teisal (perfidi, apostatae, abnegata fide relabuntur, infideles). Võitlustes ordu ja piiskoppide vahel
Arius selles vastandumises seisis kreekaliku mõtlemise eest, mille kohaselt ülim reaalsus, jumal, peab olema olemuslikult erinev. 4. sajand Roomast sai nii poliitiline kui ka religioosne autoriteet. Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks. Kirik omalt poolt nõudis kristlastelt kuuletumist maisele võimule. Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit
Juudid asusid kõikjale Euroopas Peamiselt suundusid juudid Kreekasse ja tänapäeva Itaalia alale, kuid nende kõige tähtsam varajane asustus Euroopas oli Hispaanias. 7. sajandil püüdis Hispaania kuningas sundida juute ristiusku pöörduma. Kui araablased 8. sajandil Hispaania vallutasid, eksisteerisid kristlik ja juudi kogudus kõrvuti, kumbki järgis oma traditsioone. Araablaste valitsusajal said juudi kogukonnad Hispaanias mõjutusi naabritelt, nii moslemitelt kui ka kristlastelt. 13. sajandil vallutasid kristlikud armeed Hispaania tagasi. Ja järgneva kahe sajandi jooksul eksisteerisid kolm religiooni sõbralikult kõrvuti. Ometi sunniti Hispaania inkvisitsiooni ajal 15. sajandi teisel poolel juute ristiusku pöörduma. Kuid kuningas Ferdinandi ja kuninganna Isabeli valitsemisajal hakati kahtlema, kas juudid ikka on tõelised kristlased. 1492. aastal otsustati, et kõik juudid peavad nelja kuu jooksul maalt lahkuma
vormis, vaid inimese hea elu hästikorraldatud inimeste ühiskonnas), kristluses altruismi. 4. sajand Roomast sai nii poliitiline kui ka religioosne autoriteet. Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks. Kirik omalt poolt nõudis kristlastelt kuuletumist maisele võimule. Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit
annaabi.ee 
