Kristlik piibel koosneb kahest osast. Vana testament sisaldab vähemalt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi. Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi. Vanimad säilinud kristlikud piiblid on kreeka keelsed kaanonid 4 sajandist pkr. 7 surmapattu. Lihaimu ehk iharus. Laiskus ja tujutus. Aplus, Õgimine ja Õgardus. Kadedus. Viha. Uhkus. Sümbolid. Rist- Jeesuse ristisurma tõttu on rist kristuse olulisem sümbol. Kirik- Tähendab kristlaskonda kui ka jumalateenistuse kohta. Kala-on Kristuse sümbol, sest kreeka keeles annavad sõnade "Jeesus, Kristus, Jumala Poeg, Päästja" esitähed kokku IHTYS, mis tähendab kala. Kolm kala tähistavad Püha Komainsust: Isa, Poega ja Püha Vaimu. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat. Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust
algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster Millal kloostrid Eestis kinni pandi? Miks? Eestis pandi kloostrid kinni peamiselt Liivisõja ning usulise reformatsiooni tagajärjel. U 1520
· Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk).
- Jeesuse aujärjeks oli rist, tema paremal ja vasakul küljel löödi ühes temaga kaks selooti risti; nende juht Barabas pääses üles ässitatud rahvamassi abil, kes tema Jeesuse asemel nõudis. Nõnda teenis Jeesus veel oma kohtuprotsessil ühe renegaadi eest teotust ja põlgu. Kas meie suudaksime elada nõnda nagu elas Jeesus, unustades oma kasu ja positsioonid? Sebedeuse pojad tahtsid aujärgi - juua Issanda karikast. Sellest ajast peale on Püha Graal kirikut ja kristlaskonda kummitanud oma võltslubadusega, nagu madu Eedeni aias. Saada kui Jumal! Tetrise algversiooni töötas välja üks venelane, kelle nime ma ei mäleta, kes ei teeninud selle eest hiigelsummasid, sest NL-s ei tuntud autori kasumimarginaali. Tänaseks on tetris ja selle uus-versioonid üks enimmüüdud loogikamänge maailmas. Kas ta oleks nii kuulus, kui autor oleks ajanud taga omakasu? Penitsiliin avastati juhuslikult ühe arsti poolt nurjunud katse peale - ja ta jättis selle patenteerimata
15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla, mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati pärast surma igaveseks ajaks põrgusse. 06. märtsil 1521 saadeti Lutherile kutse ilmuda Wormsi riigipäevale, et teda seal üle kuulataks. Selle mõtte taga oli peamiselt Saksi kuurvürst, Lutheri suurim kaitsja, Friedrich Tark. Luther pidi vastama küsimustele selle kohta, kas ta on nõus oma teoseid ekslikuks kuulutama. Luther vastas, et juhul kui teda ei veenda Piibli tunnistuste ja selgete põhjenduste abil, siis ta ei tagane enda esitatud Piibli tõlgendustest
apostlid. Peetrus oli jeesuse jünger juba jeesuse eluajal, temast sai esimene rooma piiskopp. Paulus oli mõjukaim usulevitaja, sai palju pooldajaid. Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud. Riik ja ristiusk-kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj.kristlaste org-kirik, kuna kirik hõlmas kogu kristlaskonda nim seda katoliiklikuks. Eesotsas oli piiskopp, temale alluvat piirkonda nim diötseesix, 5 piiskoppkonda: jeruusalemm, aleksandria, antiookia, rooma, konstatinoopol. Tähtsamaid küsimusi arutati sinoditel. Kirik muutus tähtsamaid org rooma riigis, ta hoolitses vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust, mõistsid kohut. Kloostrite teke-et taevariiki saada pidi oma keha eest täiuslikult hoolitseda: maha suruda oma himusi ja tarvidusi
Olgugi, et varakeskajal peeti ristiusu kirikut jtkuvalt htseks, suurenesid erinevused ida- ja lnekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeelt, seda nuti ainult krgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Pha Vaim lhtub isast, paavstid aga kinnitasid, et Pha Vaim lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise
ilmutusraamat, Apostlite lood. Messias: päästja, lunastaja Kogudus-ühendus, mille moodustasid kõik ristitud inimesed. Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu askees: usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile. Sõdurkeisrid:madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikudm, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. Hunnid: Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriah 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet. Lääne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja oda oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. 5. Haridus ja vaimuelu Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikkeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Hiljem asustati Konstantinoopolis ka teisi kõrgemaid koole. Seetõttu polnud Bütsantsis kunagi sellist kultuurilangust, mis tabas varakeskaegset Lääne-Euroopat.
Vergilius- tol ajal enim esile tõusnud poeet, eepose ,,Aeneis" autor Constantinus suur- Rooma keiser (306-336), legaliseeris ristiusu 10. Proletaarid- Rooma riigi vaesed kodanikud Akvedukt- monumentaalne veejuhe Patroon- vaese roomlase eestkostja Term- avalik saun Klient- patroonist sõltuv kaitsealune Kirik- Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon Foorum- turu- ja koosolekuplats Katoliiklik- kogu kristlaskonda hõlmav Familia- perekond (Rooma ühiskonna alglüli) Diötsees- kiriku piirkond, piiskopkond Genus- sugukond Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop Populus Romanus- Rooma rahvas Sinod-kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju
Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantinoopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud)
Sibülliraamatud kriitilistel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatu poole. See oli kreeka päritolu ennustajanna kirja pandud ennustused, millest lähtuti otsuste langetamisel. Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus. Apostlid esimesed kristlikud usukuulutajad pärsat Jeesuse Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Evangeelium lood Jeesuse elust ja õpetusest. Vulgata ladinakeelne piibel Katoliiklus kirik mis hõlmas kogu kristlaskonda seda nimetigi katoliiklikuks kirikuks. Sinod kirikukogu sai aeg-ajalt kokku ning arutas tähtsamaid küsimusi. Diötsees piiskopile alluv ala. Dogmaatika õige uskumine. Ortodoksne usutunnistus õige usk, õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Hereesia väärõpetus, mis ei järginud dogmaatikat. Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus,mis ütleb et Jeesus on inimliku päritoluga, mitte jumaliku. Kolmainsus- on kristlik doktriin, mille järgi Jumal on
Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10
Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon – kirik (kr k kyriake – Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos – üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG
saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
Kõik madalad olid maksumaksjad Ristiusu võidukäik Kui keiser Constantinus 313. aastal ristiusu legaliseeris, sai sellest kiiresti impeeriumi valitsev religion. Kõik järgnevad keisrid (v.a üks) olid kristlased. Kristlaste ar kasvas tormiliselt, nende seas oli hulgaliselt ka rikkaid ja suursuguseid inimesi. Kristluse legaliseerimise ajaks oli juba kujunenud kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon- kirik. Kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks. Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis. Ristiusk lähtus Jeesuse õpetustest. Seetõtt oli kristlaste meelest ülimalt oluline mõista õigesti Jeesuse kuulutuste sisu. Ristiusk pööras suurt tähelepanu õigele uskumisele ehk dogmaatikale. Usu määratlemine polnud lihtne, sest Jeesusele omistatud sõnu võis mitmeti tõlgendada. Tihti puhkesid ägedad vaidlused. Keisrid kutsusid kokku kirikukogusid
Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu- nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantin oopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud)
võtta. 1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall. Heinrich IV le ustavad vaimulikud alustasid Rooma silmis ennekuulmatu aktsiooniga, alustades teoloogiliste argumentide abil võitlust gregorianismiga, mille järgi valitseid kristlaskonda nii regnum kui ka sacerdotium. Mõlemad oli kohale asetanud jumal ja mõlemal olid oma erivolitused ja ülesanded ning mõlemad olid ka otsevastutuslikus suhtes jumalaga. Nii ei olnud paavstil õigust vabastada jumala armust valitsevat kuningat ja anda kuningatiitlil mõnele teisele. Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III) vastupaavstiks. Nende sündmuste ajal suri Rudolf ja kuna tema asemele ei tulnud
Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril. Mõjutatud uusplatonismist ja müstikast. Kasutab matemaatilisi spekulatsioone. 1440 teos "Õpetatud mitteteadmisest". Rahvuselt sakslane. Augustiinlaste ordu liige (vaan, klassikaline). 1448 saab kardinaliks. Universalistlik mõte - tahab kogu kristlaskonda ühendada. Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplik ja vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisus. Valitseb pidev teisitiolemine. (keel sünnibki sellest, et üks häälitsus on erinev teisest. Maailmatunnetus on keelega seotud. Mõistus (ratio) võib asju tunnetada võrreldes tundmatuid tuntutega ja moodustab sarnasuse abil mõisteid. On alati suuri ja väikeseid erinevusi, pole täiuslikkuse mõõdupuud. "Me polegi teadlikud, et pole võimalik teadlikum olla." Tunnetus pole kunagi täielik
Kuid samas oli risti kummardamine ja austamine levinud juba enne Jeesus Kristuse tulekut. Kristlus võttis lihtsalt üle risti endised traditsioonid ja seepärast muutuski risti austamine laialt domineerivaks. Inimese lunastus ilmneb ainult Kristluse eneseohverduse kaudu ja seepärast andis Kristlus risti austamisele uue ja sügavama tähenduse. Kiriku kui ristiusu institutsiooni ülesanne on evangeeliumi kuulutamine ja sakramentide vahen- damine. Kirik tähendab ka kogu kristlaskonda ( ristiusus ). Esimene on siis väljendatud kitsamas tähenduses ja teine laiemas tähenduses. Kirik on ülesehitatud organisatsiooniliselt, mis on väga kindlapiiriline. Uskliku usu toetamiseks on vaja organisatsiooni, milleks ongi see kirik. ,,See on nagu laev elumeres, milles otsitakse päästmist." Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest,
Kuid samas oli risti kummardamine ja austamine levinud juba enne Jeesus Kristuse tulekut. Kristlus võttis lihtsalt üle risti endised traditsioonid ja seepärast muutuski risti austamine laialt domineerivaks. Inimese lunastus ilmneb ainult Kristluse eneseohverduse kaudu ja seepärast andis Kristlus risti austamisele uue ja sügavama tähenduse. Kiriku kui ristiusu institutsiooni ülesanne on evangeeliumi kuulutamine ja sakramentide vahen- damine. Kirik tähendab ka kogu kristlaskonda ( ristiusus ). Esimene on siis väljendatud kitsamas tähenduses ja teine laiemas tähenduses. Kirik on ülesehitatud organisatsiooniliselt, mis on väga kindlapiiriline. Uskliku usu toetamiseks on vaja organisatsiooni, milleks ongi see kirik. ,,See on nagu laev elumeres, milles otsitakse päästmist." Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest,
Kuid samas oli risti kummardamine ja austamine levinud juba enne Jeesus Kristuse tulekut. Kristlus võttis lihtsalt üle risti endised traditsioonid ja seepärast muutuski risti austamine laialt domineerivaks. Inimese lunastus ilmneb ainult Kristluse eneseohverduse kaudu ja seepärast andis Kristlus risti austamisele uue ja sügavama tähenduse. Kiriku kui ristiusu institutsiooni ülesanne on evangeeliumi kuulutamine ja sakramentide vahen- damine. Kirik tähendab ka kogu kristlaskonda ( ristiusus ). Esimene on siis väljendatud kitsamas tähenduses ja teine laiemas tähenduses. Kirik on ülesehitatud organisatsiooniliselt, mis on väga kindlapiiriline. Uskliku usu toetamiseks on vaja organisatsiooni, milleks ongi see kirik. „See on nagu laev elumeres, milles otsitakse päästmist.“ Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest,
annaabi.ee 
