Kasutatavad ained Tolueen, etanool, destilleeritud vesi, Tahked ained: kristallhüdraat CoCl2·6H2O, jood, NaCl, NH4NO3, Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] . Töövahendid Katseklaasid, gradueeritud katseklaas (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL), klaaspulk, spaatel, tehnilised kaalud ja lehter. Katse tulemused: Katse 1. Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada 1 mL destilleeritud vett. Kolmas katseklaas mL tolueeni ja teise katseklaasi lisada 1 panna vesivanni, et vaadelda joodi värvust gaasilises olekus · Millised on saadud lahuste värvused? Esimene katselaas tumepunane värvus Teine katseklaas kollane värvus
esineb ka Fe3+ ehk kolmevalentset rauda. Vee rauasisaldust saab määrata mitut viisi. Üks lihtne viis seda määrata on mõõta vee rauasisaldust kolorimeetriliselt, mõõtes vee üldist rauasisaldust. Üldine raud sisaldab endas nii raua ioonseid vorme kui ka orgaanilistes ühendites sisalduvat ja kolloididena esinevat rauda. [9] Üldise rauasisalduse ligikaudsel määramisel lisatakse 10 cm3 veele 2…3 tilka kontsentreeritud HCl- lahust ja mõni kristallike (NH4)2S2O8. Pärast kristallikeste lahustumist lisatakse 0,2 cm 3 50-% KSCN- (või NH4SCN-) lahust ning ligikaudne sisaldus leitakse tabelist 1. [9] Tabel 1. Vee üldise raua määramine lahuse värvuse järgi. [9] Värvus küljelt vaadatuna Värvus ülalt vaadatuna Fe3+ -iooni sisaldus mg/dm3 Värvust pole Värvust pole < 0,05 Vaevu märgatav Vaevu märgatav
vett ning kuumutada ettevaatlikult täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava sulgeda ning lasta jahtuda toatemperatuurile, seejärel järsult raputada. Vaadelda, mis toimub. Peale tugevat raputust muutus küllastunud lahus uuesti häguseks. Vesi läks vati sisse (aga see vist polnud oluline ) 2) Valmistada samamoodi veel üks küllastunud lahus, saadud lahusesse visata naatriumtiosulfaadi kristallike. Mis toimub? Kristallist tekkis esialgu nagu aur, mis jäi katseklaasi põhja. Mõne aja möödudes kogunes katseklaasi põhja sade, mid pidevalt suurenes. Järeldused: Üleküllastunud lahused lahustuvad täielikult vaid kõrgel temperatuuril, kuna ainete lahustuvus (vees) on kõrgemal temperatuuril suurem. Samuti on üleküllastunud lahused väga ebapüsivad. Raputus tingiski lahusest (antud temperatuuril) üleliigse aine välja sademise.
delfi.ee/video/CNcrUuW3/ Magnetlindid Magnetlindi põhimiku materjalina kasutatakse tänapäeval eelkõige polüetüleentereftalaati (lavsaani). Magnetkiht koosneb nõelja või kuubilise struktuuriga raud(III)oksiidi Fe2O3, kroom(IV)oksiidi CrO2 või ülipeene nõelja struktuuriga rauaosakeste Fe pulbrist (1973 Philips). Magnetiliste omaduste parandamiseks kasutatakse ka ferromagnetilisi segusid. Firma BASF kvaliteetlint. Iga kristallike käitub omaette domeenina. Magnetlindid Kui magnetkassetile on kirjutatud TYPE I või NORMAL POSITION, siis on lindi kattematerjaliks Fe2O3 TYPE II või HIGH POSITION - materjaliks CrO2 METAL POSITION - materjaliks metalliosakesed. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt Co ja Ni segu. Heli magnetsalvestuse põhimõte
Kasutatud reaktiiv: Na2S2O · 5 H2O (naatriumtiosulfaat), H2O Töö käik: Kuiva katseklaasi võeti 3 g naatriumtiosulfaati (NasS2O · 5 H2O), lisati 1 cm3 vett ning soojendati ettevaatlikult täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava suleti vatiga ning aeglaselt jahutati toatemperatuurini. Raputati järsult katseklaasi. Vaadeldi, mis toimub. Valmistati samamoodi veel kord naatriumtiosulfaadi küllastunud lahus. Saadud lahusesse visati naatriumtiosulfaadi kristallike. Vaadeldi, mis toimub. Katse andmed: Peale tugevat raputust muutus küllastunud lahus korraks häguseks veeks ning tekkis sade. Kristallist tekkis esialgu nagu aur, mis jäi katseklaasi põhja. Mõne aja möödudes kogunes katseklaasi põhja sade, mis pidevalt suurenes. Samuti lisandus lahusele õline kiht. Järeldus: Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus
enegiabialansi. Kütuste põlemissojusi e.mütteväärtusi tuleb astunud lahus, kus on rohkem ainet, kui on tema lahustuvus. Lahuse- Potentsiaalide vahet metalli ja ümbritseva lahuse vahel nim. arvestada soojusseadmete ja mootorite konstrueerimisel. sse viidud väike kristallike kutsub sel juhul esile üleküllastunud elektroodipotentsiaaliks. Elektroodipotentsiaalide suhtelisi 5.4 Entroopia (S). lahuses lahustunud aine kristallisatsiooni. Lahutunud aine hulka väärtusi mõõdetakse võrdluselektroodi, nimelt H-elektroodi abil, Protsesside suuna ja tasakaalu olekud määrab termodünaamika kindlas hulgas lahuses või lahustis nim
Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet sellises hulgas, mis antud tingimustel (T ja P) võib max. lahustuda. Küllastunud lahuse kontsentratsioon määrabki aine lahustuvuse. Temp. tõusuga enamiku tahkete ainete lahustuvus suureneb, kuuma küllastunud lahuse jahutamisel eraldub lahustunud aine liig tavaliselt kristallidena. Kui jahutada ettevaatlikult ei pruugi kristallid eralduda ja saadakse üleküllastunud lahus, kus on rohkem ainet, kui tema lahustuvus. Lahusesse viidud kristallike kutsub sel juhul üleküllastunud lahuses esile lahustunud aine KRISTALLATSIOONI. lahustunud aine hulka kindlas hulgas lahuses või lahustis nim. Lahuse KONTSENTRATSIOONIKS ja väljendatakse: a) massiprotsentides: aine maht 100-s massiosas lahuses (mg% - 0,001g 100 g-s) b) mahu%: aine maht 100-s mahuosas lahuses. Kasut. Vedelike puhul NT: S2H4:H2=-> 1:2 c) molaarsus: aine moolide arv 1 liitris lahuses (1000 grammis lahuses) d) normaalsus: lahustunud aine ekvivalentide arv 1 liitris lahuses
2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti
2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti
Katse 6 Töö eesmärk: Üleküllastatud lahuse saamine Töö käik: Kuiva katseklaasi võtta umbes 3 g naatriumtiosulfaati ( Na2S2O3 x 5H2O), lisada 1 cm3 vett ja ettevaatlikult soojendada täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava sulgeda vatiga ja siis aeglaselt jahutada toatemperatuurini. Raputada järsult katseklaasi. Mis Toimub? Valmistada, nagu eespool näidatud, veel kord naatriumtiosulfaadi küllatatud lahus. Saadudlahusesse visata naatriumtiosulfaadi kristallike. Mis toimub? Järeldus: Esimeses katses tundub lahus olevat selline tihke ja õlijas.Lahuses on väikesed õhumullikesed,tekivad niidikesed.Toimus kristalliseerumine,kuna raputasime katseklaasi tugevalt.Esimeses katses ei olnud märgata lahuse temperatuuri muutust. Teises katses,kuhu lisasime naatriumtiosulfaadi kristallikese tekib hägune vedelik.Vedelik muutus kiiresti soojaks ehk oli tegemist eksodermilise reaktsiooniga
vedeliku segu ( vee emulsioon õlis on või). Iseloomustamine – lahustunud aine järgi jagatakse lahused: 1)küllastamata lahus – kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub; 2)küllastunud lahus – sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel võib maksimaalselt lahustuda. Sama aine lisamisel see enam ei lahustu. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse konsentratsioon.3)üleküllastunud – lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Lahustatavat ainet on rohkem, kui on selle lahusti lahustatavus. Saadud lahus on ebastabiilne. Gaaside lahustuvus vedelikes suureneb rõhu tõstmisel, väheneb temp.i tõstmisel ja ka siis, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Vedelike vastastikune lahustuvus suureneb temp.i tõusuga. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp.i tõusuga, kui lahustumisprotsess on endotermililne. Rõhk olulist mõju ei avalda. Vedelike keemisel lähevad selle
Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats. Küllastatuse astme väljendamine: (tegelik kons-küllastunud kons)/küllastunud kons. Üleküllastatud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Temp sõltuvus soolad: temp tõuseb, siis lahustuvus suureneb (KCl); erandid: tseeriumsulfaat (temp tõuseb, lahustuvus langeb). Temp tõstm kiirendab lahustuvust ja seega ka küllastunud lahuse saamist. Keemine vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga st kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp. Külmumine temp alandades igale
selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats. Küllastatuse astme väljendamine: (tegelik kons-küllastunud kons)/küllastunud kons. Üleküllastatud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Temp sõltuvus soolad: temp tõuseb, siis lahustuvus suureneb (KCl); erandid: tseeriumsulfaat (temp tõuseb, lahustuvus langeb). Temp tõstm kiirendab lahustuvust ja seega ka küllastunud lahuse saamist. Keemine vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga. Külmumine temp alandades igale vedelikule iseloomulikule temp-le osakeste tõmbejõud ületavd tõukejõu ning
omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1)küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2)küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3)üleküllastunud kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni. Lahusesse jääb niipalju ainet, kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temp, ülejäänud on tahkes faasis. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal
Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; · küllastunud sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temperatuur) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentratsioon. Küllastatuse astme väljendamine: · Üleküllastatud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Vedelate lahuste käitumise seaduspärasused: Keemine vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga, st kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. Külmumine alandades temperatuuri igale vedelikule iseloomulikule temperatuurile, ületavad osakeste tõmbejõud tõukejõu ning vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained).
Küllastamata lahus on lahus, milles antud temperatuuril veel samat ainet lahustub (vede-lasse lahusesse viidud väike kogus ainet veel lahustub). Küllastunud lahus on lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel(kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda. Aine lahustatavuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon. Üleküllastunud lahus on lahus, mille puhul lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Kui jahutada küllastunud lahust aeglaselt ja ettevaatlikult, on võimalik vältida kristallide eraldumist. Saadakse lahus, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja tekib üleküllastunud lahus. Vedelate lahuste käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel: Vedeliku hoidmisel lahtises anumas aurustub mõne aja pärast kogu vedelik. Kinnises anumas tekib vedeliku ja
lahusesse viidud väike kogus ainet veel lahustub). Küllastunud lahus lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temperatuur) võib maksimaalselt lahustuda. Sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon. Üleküllastunud lahus lahus, mille puhul lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Kui jahutada küllastunud lahust aeglaselt ja ettevaatlikult, on võimalik vältida kristallide eraldumist. Saadakse lahus, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja - tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on ebapüsivad (ebastabiilsed). Kui sellist lahust loksutada, kristallub lahustunud aine liig välja.
(vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet veel lahustub). Küllastunud lahus lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temperatuur) võib maksimaalselt lahustuda. Sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon. Üleküllastunud lahus on lahus, mille puhul lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Kui jahutada küllastunud lahust aeglaselt ja ettevaatlikult, on võimalik vältida kristallide eraldumist. Saadakse lahus, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja -
annaabi.ee 
