autori subjektiivsetest hinnangutest 19. Milliseid allikaid ei sobi kasutada: töös ei ole hea kasutada vaid ühe autori kirjutisi, oluline leida mitmete autorite poolt koostatud allikaid tuvastamata autoriga, väljaandmisajaga internetiallikad (sh Wikipedia) subjektiivseid hinnanguid andvad artiklid ja teosed, kui töö eesmärk pole sellega otseselt seotud 20. Oma uurimistöö esimeseks kriitikuks peab olema õpilane ise. Eelkõige mõjutab usaldusväärsust materjali kogumise ja analüüsimise korrektsus ja põhjalikkus.
Rühmituse tegevuse aegu avaldatud Suitsu ja Ridala ilukirjanduslik looming on jäänud püsima klassikaliste saavutustena. Tuglas tõi kunstiküpseid novelle, Oksalt ilmus romantiliste ja naturalistlike sugemetega proosat ning luulet. Nooreestlased toetasid Juhan Liivi kuigi paljud teda ei mõistnud. Nad andsid 1909. a. välja Liivi luuse valimiku. Alates "Noor-Eestist" võime kõneleda tõeliselt asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakaks ja autoriteetseks kriitikuks kujunes Tuglas, kes harrastas esseistlikku, subjektiivse varjundiga arvustust. Andekaid kunstnikke illustreerijatena kaasa tõmmates ning kunstireproduktsioone avaldades virgutasid nooreestlased ja kunstielu. Villem Grünthal Ridala Ridala sündis 1885. a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks
sai see tuntuks ainult tänu sellele, et tema hea sõber oli optimistlikum kui Kafka ise. Erialast lähtuvalt oli Kafka kursis õiguse mõistmise ning kohtukaasustega üldiselt. Ametist tulenevalt aga teadis ta ka, mida kujutab endast bürokraatlik masinavärk. Pea laguneva Austria-Ungari keisririigi bürokraatlikes struktuurides oli palju kitsaskohti, nagu näiteks süsteemi aeglus, inimeste mõttetu jooksutamine ja vastutuse igasugune puudumine. Nende hälvete suurimaks kriitikuks saigi Franz Kafka. Romaanis ,,Protsess" avab kirjanik sümbolite abil bürokraatia tõelise olemuse. See on trööstitu ja kõike muud kui inimlik. Teose ,,Protsess" esimeses peatükis ilmneb, et kellelegi Josef K-le on esitatud valesüüdistus, mistõttu võeti mees oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul vahi alla. See sündmus käivitab kogu järgneva protsessi, kirjanduse seisukohalt narratiivi. Üheks oluliseks bürokraatia väljendamise ilminguks on peategelase, Josef K. nimi või
Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika? Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i(XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline. Kui levinud on merkantilistide omadele sarnased vaated Teie hinnangul tänapäeval?Svoe mnenie. 2
loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. · Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. · Tulemusena soovivad Inglise residendid hakata ostma välismaal toodetud kaupa, Inglise eksport väheneb. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist
loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume’i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. • Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. • Tulemusena soovivad Inglise residendid hakata ostma välismaal toodetud kaupa, Inglise eksport väheneb. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist
Sotsiaalsed põhjused Algselt võeti Rooma õiguse retseptsiooni Saksamaal vastu positiivselt, sest sakslased uskusid poliitilisse ja majanduslikku liberalismi. 19. sajandi teisel poolel muutus inimeste arvamus drastiliselt. Rooma õigust hakati nimetama ebasotsiaalseks. Sotsialism oli Bismarcki Saksamaal väga populaarne. Kui saksa õigust nähti üldiselt kui eetilist, sooja ja ühiskonnale orienteeritud õigust, siis rooma õigust kritiseeriti nendes aspektides pidevalt. Üheks peamiseks kriitikuks oli Otto von Gierke, kelle seisukoht tuleb esile teoses ,,Dan Deutsche Genossenschaftsrecht." Rooma õigust nähti sakslaste poolt ,,külma, egoistliku, materialistliku õigusena" (Caenegem 2004, lk 95). Lisaks kardeti, et õigusmõistmine võib langeda välismaalaste kätte. Kas rahvuslikke õigussüsteeme on võimalik ühendada? Üheks probleemiks õigussüsteemide ühendamisel on kodifitseerimata Inglise common law.
tegevussfääri, mis on talle peale sunnitud ja millest tal põgeneda on võimatu. Ta on jahimees, kalur, karjane, või kriitiline kriitik, ja peab selleks jääma kui ta ei taha oma elatist kaotada. Kommunistlikus ühiskonnas aga /.../ on mul võimalik jahil käia hommikul, kalastada pärastlõunal, kasvatada karja õhtul, ja kritiseerida pärast õhtusööki täpselt nii nagu mulle endale parasjagu meeldib, ilma et ma sellepärast peaksin hakkama jahimeheks, kaluriks, karjaseks või kriitikuks..." - Durkheim: Individuaalsus on tööjaotuse tulemus, tekitab anoomiat - ei ole siduvat kultuuri (mehaanilist solidaarsust). Me teeme erinevaid asju, pole ühiseid arusaamu. Töölised seevad mõttetut tööd, mis ei seo neid maailmaasjadega. Teiseks probleemiks sundus kui inimesed on töösuhetesse seatud, pole talentidel võimalik loomulikul teel areneda; tekitab samamoodi anoomiat. Nägi, et seda pole
väliskaubanduse. Suund majandusvabadusele feodaalse ümbrisega. A.R.J. Turgot (1727-1781). Teos "Mõtisklusi rikkuse tekkimisest ja jaotamisest" (1766). Võitles riigi sekkumise vastu majandusellu, vaba konkurentsi pooldaja ning samas tsunftide ja gildide kaotaja. V. Gournay (1712-1759). Võttis esmakordselt kasutusele loosungi "Laissez faire, laissez passer" ("Laske toota, laske käibida"). 10 Füsiokraatide õpetus sai suure kriitika osaliseks. Üheks silmapaistvamaks kriitikuks oli Voltaire (1694-1778), kes naeruvääristas oma töödes füsiokraatide ideid. Füsiokraatide vastu astus välja ka itaalia majandusteadlane F. Galiani (1728-1787), kelle arvates määrab asjade väärtuse kasulikkus. 1.2.4. Liberalism Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkonna üks tähtsamaid esindajaid oli Adam Smith (1723-1790). Majandusteaduse, rahandusteaduse isa. Oma teos "Rahvaste rikkus" (1776) toob ta välja, et turg on nagu nähtamatu käsi, mis juhib
Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on ühiskond omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne? Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks(kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte- formaalne institutsioon. Wollheimi dilemma kunsti staatus mingitest põhjendustest? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse ,,omistamisest", sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba niigi on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8
tabelite ja skeemidena, kuid nendes sisalduvad andmed (arvud, protsendid jms) tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Uurimistulemuste tõlgendamise käigus peaks saama vastused järgmistele küsimustele: 1. Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Näiteks tulemus, et poiste keskmine hinne füüsikas on oluliselt kõrgem tüdrukute omast, näitab, et poiste õpitulemused füüsikas on tüdrukute omadest paremad. 2. Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Oma uurimistöö esimeseks kriitikuks peab olema õpilane ise! Eelkõige mõjutab usaldusväärsust materjali kogumise ja analüüsimise korrektsus ja põhjalikkus. 3. Kas hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte? 4. Milline on saadud tulemuste seos ja vastuolu varasemate uurimustega? Siinkohal on vaja orienteeruda sarnase teemaga tegelevates varasemates uurimistöödes. Vastuolusid võiks seejuures proovida põhjendada. 12 5. Milles seisneb saadud tulemuste uudsus
Kas siis rünnak või üleolek. Selle välispidiselt kõrgi olekuga tekitab endale üsna palju vaenlasi. Kui novellidega populaarseks saab, kutsutakse külla igale poole. Ise arvas, et see, mis on tema eraelu, kuulub talle, ei lubanud levitada endast ühtegi pilti ja testamendiga jättis sellise korralduse, et pärast tema surma hävitati kõik tema eraelu puudutavad paberid. Tal uhke ja häbelik süda, mida piinlik ja häbelik teistele näidata. Tema esimeseks kriitikuks ema, kelle kirjanduslikku maitset ta usaldas. Reisis palju, tal oma jaht, pani nimeks Bel Ami (ilus sõber) ja sellega sõitis läbi kõik Vahemereäärsed riigid. Aga ka Inglismaale. Poliitilises mõttes arvas ta, et Prantsusmaa peaks olema konstitutsiooniline vabariik, eesotsas intelligentidega. Maailma ja Euroopa tulevikus polnud sugugi nii positiivselt meelestatud, arvas, et loojangu teel ja pole selleks enam midagi parata. Elu lõpupoole hakkab temas süvenema niisugune
kogu aeg sellises kaitsehoiakus. Kas siis rünnak või üleolek. Selle välispidiselt kõrgi olekuga tekitab endale üsna palju vaenlasi. Kui novellidega populaarseks saab, kutsutakse külla igale poole. Ise arvas, et see, mis on tema eraelu, kuulub talle, ei lubanud levitada endast ühtegi pilti ja testamendiga jättis sellise korralduse, et pärast tema surma hävitati kõik tema eraelu puudutavad paberid. Tal uhke ja häbelik süda, mida piinlik ja häbelik teistele näidata. Tema esimeseks kriitikuks ema, kelle kirjanduslikku maitset ta usaldas. Reisis palju, tal oma jaht, pani nimeks Bel Ami (ilus sõber) ja sellega sõitis läbi kõik Vahemereäärsed riigid. Aga ka Inglismaale. Poliitilises mõttes arvas ta, et Prantsusmaa peaks olema konstitutsiooniline vabariik, eesotsas intelligentidega. Maailma ja Euroopa tulevikus polnud sugugi nii positiivselt meelestatud, arvas, et loojangu teel ja pole selleks enam midagi parata. Elu lõpupoole hakkab
Need moodustasid konteksti, milles Schleiermacheri isiksus arenes. Tema ajal tekib keskklass, kodanlus, kellel puudub poliitiline võim. Nende elu on kindlustatud ja kõik pingutused on suunatud vaimuelule. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul ilmuvad Goethe ja Schiller, kes ühendavad romantilise ja akadeemilise traditsiooni. Berliini elu põhjalik kirjeldus. Kultuuri kirjeldus laias mõttes. Esimesi katseid kirjeldada ajastu mentaalsust. Dilthey hermeneutika kriitikuks on H. Rickert, kes nimetas seda mõistuse reetmiseks. Mõistmine on eelkõige intellektuaalne, mitte emotsionaalne-psühholoogiline. Mõistmisvõime on vaid mõistusel. Mina ja teine avanevad teineteisele vaid tänu mõistmisvõimele. Vaimuteaduste asemel pakkus mõistet kultuuriteadus (-> kulturoloogia), mis uurib sümbolite ja tähenduste konstellatsiooni, väärtuse materiaalseid väljendusvorme. M. Heideggeri (1886-1976) teostes puudub tagasipöördumine Dilthey
32 on kirjanduses suurkuju. Ta hakkas mõtlema sõjaväest erruminemisele ja tahtis hakata professionaalseks kirjanikuks. Tol ajal oli üks mõjus kriitik Belinski, kelle arvamus läks ühiskonnas väga peale. Belinski kirjutas oma esimesi artikleid Puskini kohta väga negatiivselt. Ta arvas, et Puskini talent on kadunud ja on tõusnud uus suurkuju Gogol. 1835. aastal algas Gogoli ajastu. Puskin kutsus aga Belinski pärast seda oma ajakirja kriitikuks. Kirjandusse puutuva osas oli Puskin väga suuremeelne. Ta ei pannud kriitikat pahaks. Ta oli oma iseloomult väga hea mees. Lermontov oli oma iseloomult palju raskem. Puskin oli lahke, alati avatud, abivalmis. Belinski mõjuvõim näitas, et oli alanud uus aeg ajakirjandus, eriti kommertsajakirjandus ja kriitika määrab väärtusi. Seda ei tee ainult kirjanik. Lermontov oli tulnud 1840. aastal selle mõtte juurde, et ka tema tahab olla see, kes koondab
kindla tegevussfääri, mis on talle peale sunnitud ja millest tal põgeneda on võimatu. Ta on jahimees, kalur, karjane, või kriitiline kriitik, ja peab selleks jääma kui ta ei taha oma elatist kaotada. Kommunistlikus ühiskonnas aga /.../ on mul võimalik jahil käia hommikul, kalastada pärastlõunal, kasvatada karja õhtul, ja kritiseerida pärast õhtusööki täpselt nii nagu mulle endale parasjagu meeldib, ilma et ma sellepärast peaksin hakkama jahimeheks, kaluriks, karjaseks või kriitikuks..." => töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada * aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. 2
Totalitarismis on suletud, demokraatias on avatud ühiskond. Platon ei räägi avatud ühiskonnast, vaid üks inimene (või vähesed inimesed) teavad, kuidas on hea ja õige ning lähenemine on õigete ideede ja väärtuste kehtestamine ja vajadusel ka vägivaldne pealesurumine. Aristoteles (384-322) Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur filosoof. Teda peetakse Platoni ideede edasiarendajaks ja kriitikuks. Ta kahtleb sellise teooria vajalikkuses, mis on praktikas rakendamatu. Kui Platon oli müstiliste algetega ja kirjanduslike kalduvustega visionaarne filosoof, "poeet" filosoofias, siis Aristotelese on süstematiseerija, empiirilise materjali suurkoguja ja üldistaja. Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk-järgult. Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu st ülesehitust. Aristotelese elulugu
annaabi.ee 
