ja ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. Eesti ajakirjandust võib üldiselt pidada tasakaalustatuks, kuigi võrreldes Lääne-Euroopaga, on areneda meil veel palju. Samas 18 aastaga ei saagi midagi üleloomulikku tahta, kuna vabaajakirjanduse traditsioonid on lihtsalt napid. Näiteks poliitika valdkonnas olen tihti meie ajakirjanduses täehele pannud, kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse sellist muljet jätta. Sama on tihtilugu ka inimeste puhul. Paljude artiklite puhul olen tähele pannud, et juba liidist alates üritatakse lugejale vaid ühepoolselt mõista anda, kuidas artiklist aru saada tuleks. Lugejal ei jäägi lõpuks muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, kuna väljatoodud argumendid toetavad vaid ühte osapoolt ja tihtilugu lugejal info teise poole kohta lihtsalt puudub
teemas käsitlust leiavad, ei saa võrselt sõna. Ajakirjandus saab tasakaalus olla vaid siis kui see on erapooletu, tõele vastav ning ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. See tähendab aga seda, et asjaga seotud osapooled võiksid võrdselt meedias oma arvamust avaldada ning lugejad ise saaksid nautraalselt otsustada. Eriti palju olen seda täheldanud just poliitika valdkonnas, kus mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, vastaseid kujutatakse aga hoopis negatiivselt. Seega ei jäägi lugejal muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, sest väljatoodud argumendid toetavad, vaid üht osapoolt ning tihtilugu lugejal võib puududa teise osapoole osas vajalik informatsioon. Olenemata nendest kõikidest kõneainet tekitavatest asjaoludest pean ma meie ajakirjandust siiski pädevaks oma töös. Avaldatakse glamuurse ja seltskondliku kõrval ka väärt mõtlema panevaid artikleid
Põhjendage oma vastust ning tooge mõni näide nii praegusest Eesti Vabariigist. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? Sest nii võetakse vastutust , peab tõotama riigikogu ees, et jääb ustavaks Eesti põhiseaduslikkule korrale ja Eesti vabariigile 12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. Ametnik, ükski Eesti seadus ei puuduta maavanemate parteilist kuuluvust, ei tegele otseselt poliitikaga 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Esimesel sajal päeval saab täita valimislubadusi, meedia on leebem, saja päeva jooksul saab anda hinnangu uuele valitsusele 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? 18
Personaalne: unikaalsus, mis kujuneb isiksustel. isikutaju(empaatia,varjatud inimese käsitlused"millised kõik on", emotsioonid, atributsiooniteooria), järgnevusefekt- esmamulje jätmine on oluline Juuresoleku mõju- sotsiaalsete normidega vahendatud mõju, aktualiseerib normid Järeleandlikkus on mõjuvorm, et teine survele soovile järele annaks. kohataju ehk situatiivsed tajuvahendid- (järgnevusaspekt, enesekesksus, oreooliefekt,projektsioon) Konformism- Kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine, kuid surve puudub. KONTROLLIKESKME SKAALA- mõju intrepeteerimise viis. KONTROLLIKESKME TEOORIA- mil määral kontrollib ja valitseb inimene oma elu. INTERNAALID: kontroll on inimese käes, samas asetavad nemad just põhjuse enese sisse. EKSTERNAALID- lähtuvad teistest, kes mõjutavad nende otsuseid tugevalt. Saavad ka välja atributeerida. NORMATIIVSED SUHTED: nt austan vanemaid oreooliefekt-üldhinnag mõjutab üksikomaduste hindamist, auomaatrefliksioon
haridust tal pole. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? NAD ANNAVAD VANDE RIIGIKOGU EES SEETÕTTU, ET NEID NIMETAB AMETISSE RAHVA POOLT VALITUD PARLAMENT. 12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. MAAVANEM ON KÕRGEM RIIGIAMETNIK, KES ESINDAB MAAKONNAS RIIGI HUVE NING HOOLITSEB MAAKONNA TERVIKLIKU JA TASAKAALUSTATUD ARENGU EES. 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Et UUS VALITSUS jõuaks end tegudega tõestada ja koalitsioonileppes kirja pandut praktikas ellu viima asuda. 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? Ma arvan, et demokraatia ei seisku, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg. Kui peaminister on arenemisvõimeline ja huvitub rahva heaolust, siis pole eriti oluline kui kaua ta ametis on. 15
võrku püüda, / valevõrku, isamaa? / Teid ma tahan appi hüüda, Eesti pojad ühena! / ... / Valevõrgust liikmed lahti / kisume sul, Eestimaa! / Jälle saagu sulle mahti / omal hingel hingata!" Liivile kohati iseloomulik kriitika isamaalises luules nii kodumaa kui enda vastu, on väga suureks erinevuseks Koidula luulele. Koidula on andnud oma kogu hinge, pühendudes täielikult kalli kodumaa edendamisele. Puhta ja kriitikavaba kiindumuse tunnistuseks on Koidula ,,Sinu külge". ,,Südame ma kinni köitnud sinu külge, isamaa! Sinu surmal tahan surra, sinu elul' elada! Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: sulle kõike kasvatanud kasuks seda hinge hool! Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Ikka sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel! / ... /
ja näha kõike partneri seisukohalt. Liigne empaatia võimaldab küll partnerit paremini mõista, kuid moonutab kujutluse objektiivsust. Juhttunnustest lähtumine. Teise inimese üle otsustamisel lähtutakse ühest tunnusest ja liidetakse omaenese äranägemise kohaselt sinna juurde kuuluvad tunnused (sümpaatne - järelikult ka arukas ja heasüdamlik). Tavatõdedest lähtumine. Inimese omaduste ja käitumise kriitikavaba tõlgendamine ja prognoosimine, mis toetub käibearusaamadele, kõnekäändudele jne. Näiteks: vaga vesi, sügav põhi; kes valetab, see varastab; kus suitsu seal tuld. Lihtsustamine. Keerulisest ja hoomamatust luuakse endale lihtsam ja arusaadavam üldpilt (Kidron 2004:48). 1.1.3 Tajuefektid Tajuefektid e taju abimehhanismid lähtuvad enamasti mitteverbaalse suhtlemise tajust ning seetõttu rakenduvad alati. Tajuefektid moonutavad kujutlust suhtlemispartnerist. Esmamulje efekt
valmistamisest. Allpool on ka adressaatide vastus.,,saatja: Martin Vällik adressaatidele: [email protected], [email protected], [email protected] kuupäev: 1 september 2008 12:16 teema: Selgeltnägijate tuleproov Tere, lp Olle Mirme, Heili Klandorf ja Osakond pere, olete tootmas ja saatekavva võtnud huvitava saate Selgeltnägijate tuleproov. Viimasel ajal on nn selgeltnägijatele, nõidadele ja müstilistele asjadele palju suhteliselt kriitikavaba eetriaega antud. Kindlasti on see paljudele huvitav vaatamine ning kinnitab paljude usku või lootust imedesse. Kui põhjendatud selline usk aga on, on kindlasti igaühe enda otsustada, kuid paraku ei ole eriti palju kuulda olnud neid arvamusavaldusi, mis nimetatud nähtustesse skeptiliselt suhtuksid. Selles osas võiks saade Selgeltnägijate tuleproov erand olla ja anda sõnaõigust ka neile, kel maailma asjadest teaduspõhisem vaade ning kes oskaksid
B.) Biopraktilise kreatiivsuse mõju sotsiaalsele kujutlusele C.) Sotsiaalsete muutuste mõju sotsioloogilisele kujutlusele D.) Sotsiaalse keskkonna mõju inimkäitumisele E.) Koljuehituse iseärasuste mõju hälbekäitumisele 2p. Millisest haridussotsioloogilisest kontseptsioonist on jutt? A.) Varjatud õppekava – antakse edasi koolis kehtivate reeglite, väärtuste ja suhetega. Selle abil saavutatakse muuhulgas ka toimiva sotsiaalse korra kriitikavaba tunnustamine. 2p. Mille poolest erineb vastastikususel (ehk retsiprooksusel) põhinev vahetus turumajanduslikust vahetusest? A.) Vastastikususe puhul on tähtis kaupade vahetusega tekkiv sotsiaalne side. B.) Vastastikususe puhul on tegemist kuritegelikul teel saavutatud vara vastastikuse vahetamisega. C.) Vastastikususe puhul on ematähtis kauba kvaliteet, mitte hind. D.) Vastastikususe põhinev kaubavahetus toimib üksnes tänu üldeesmärgiga raha kasutamisele.
Nõmmesoo suurtalu on laokile jäänud vana peremehe ebamajanduslikkuse tõttu ning laste koolitamine on toodud talule tohutud võlad. Talu päästjaks saab pere noorim poeg Jaan, keda kujutatakse ideaalse peremehena. Kiindumuse pärast talutöösse peetakse Jaani saamatuks ja juhmiks, kuid tegelikult on ta taibukas ning kalkuleeriv peremees. ,,Talulastes" kohtame samasugust tööpaatost nagu ,,Kurgsoos" ja ,,Maas", kuid sellel puudub endine veenmisjõud. Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust. Romaanis näeme episoodiliste kujudena paljusid agulielanikke, keda on aga valgustatud autori tendentsliku ,,miks ei lähe maale"-vaatenurga alt. Kõigi nende ideelis-kunstiliste puuduste tõttu jäävad kõne all olevad romaanid ainult vähenõudlikuks ajaviiteromaanideks. Analoogilistele kontseptsioonidele baseerub ka Rohu suvitusromaan ,,Kuldsed päevad" (1939), kus esikohal on minajutustaja intiimne vahekord loodusega.
käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine. Ratsionaal-emotiivne teraapia: Albert Ellis äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja uskumuste süsteemile kui personaalsete probleemide põhjustele. Inimesed on sündinud potentsiaaliga mõelda ratsionaalselt, kuid kalduvad sattuma irratsionaalsete uskumuste kriitikavaba aktsepteerimise ohvriks. Eeldus on see, et mõtlemine, hindamine, analüüsimine, küsitlemine, tegutsemine, harjutamine ja ümber otsustamine on käitumise muutmise aluseks. A-B-C teooria: A=tegelik sündmus; B=uskumuste süsteem; C=tagajärg. Emotsionaalsed probleemid on uskumuste tagajärg, ja seetõttu peab sekkuma uskumuste tasandil eesmärk on vähendada ennast-kahjustavat vaadet elule ning omandada ratsionaalsem ja tolerantsem elufilosoofia
idealismi, vihmavarju ja Kalevipoega, pornot ja prussakat. Müütide lahtimõtestamise käigus kasutab ta nii klassikute tsitaate kui igapäevaelu kirjeldusi. Nii näiteks seisavad idealismi peatükis kõrvuti argooga "vürtsitatud" kirjeldus Kadrioru huligaani käitumisest ja mõtisklus fundamentaalsete filosoofiliste kategooriate üle. Unt läheneb deshifreerimise meetodile kui imelisele võtmekesele, mis avab varjatud tähenduse. Niisiis on usk valitud meetodisse kriitikavaba. See iseloomustab nii Undi argimüüte kui Barthes'i strukturalistliku perioodi teoseid. Vaatamata entsoklüpeedilisele korrastatusele ja strukturaalsetele mõjutustele, on argimüüdid stilistiliselt erinevad, vahel "unustab" kirjanik end pikemalt ühe teema juurde, teisel korral pajatab ta oma uitamistest, kolmandal aga hüppab kiiresti ühe intentsionaalse tähenduse juurest teise juurde. Undi argimüütide kirjutamise viis illustreerib Barthes'i 70-
68. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? Grupi otsus mõjutab kogu gruppi korraga. Kõik grupiliikmed ei pruugi tehtavaga või otsusega nõustuda, aga lähevad kaasa, kuna kardavad, et nemad heidetakse rühmast välja või mõistetakse hukka/nõrgaks. 69. Mis on ajurünnak? Ajurünnak on tuntud ideeloomemeetod. Tavaliselt on see rühmatöö meetod(5-10 inimest), kuid seda võib kasutada ka üksikisik. Ajurünnaku istungil püütakse luua kriitikavaba õhkkond, et kogunenud erinevate kogemustega inimesed saaksid esitada pööraseid lahendusideesid, mis sünnitaksid assotsiatsioonide ja ettekujutuste kaudu uusi ideesid. Ajurünnaku reeglid 1. Ideesid ei tohi kritiseerida 2. Soodustame julgete ja ebaharilike mõtete esitamist 3. Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet 4. Soodustada ideede edasiarendust teiste poolt 5. Kõik osalejad ja ideed on võrdsed
· Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele. · R.Cialdini (1990) nt prügi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi tänaval juba on. · M. Sherif(1936). Autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad. Sotsiaalse mõju liigid: 1) konformism 2) järeleandlikkus 3) allumine Konformism · Konformism on kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Puudub otsene mõju. Väline konformism teen nii nagu teised, ehkki seda ise õigeks ei pea(see on kasulik, ei taha vastuollu minna vms) Sisene konformism enamuse positsiooni omaksvõtmine ja järgimine. · Konformismi vastandid: sõltumatus antikonformist põhimõtteline teisiti tegemine, arvamine · Solomon Aschi konformismikatse (1951) konformismiuuringute alusepanija. 10 katsealust pannakse järjest istuma
ja koordineerimine, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Välisminister - Urmas Paet Tegeleb riigi välispoliitikaga Poliitikute valitsus - valitsus, kus ministrid on poliitilised figuurid ja valitsevad vastavalt oma erakonna poliitikale. Ametnike valitsus - ministrid on oma eriala spetsialistid. Valitsuse 100 päeva - hea poliitiline tava anda uuele valitsusele kriitikavaba sada päeva kohanemiseks ja vajalike muutuste käivitamiseks. Seejärel esitatakse ülevaade avalikkusele. Bürokraatia - teatud administratiivse korrastatuse mudel, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretensioonikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19160 paragrahvi), kui võimalik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid (nt. § 96-100 oli selle kohta, mida käsitletakse raamatukogude või looduskogu kabinettide all). Üldse iseloomustas seda seaduste kogu liiga suur, suisa kriitikavaba usk mõistuslikkusesse, kahtlus kodanike iseseisva vastutuse suhtes ning vananenud arusaam ühiskonnast. Selle tegelik põhjus oli, et seadus oli valgustatud despootia ja vana seisusliku ühiskonna toodang. Seadustekogu tohutu mahtki oli seotud sellega, et see oli välja töötatud seisusliku ühiskonna jaoks. Valgustatud despootia võis küll teha suuri edusamme teatud küsimustes, kuid oli tavaliselt võimetu teostama ulatuslikke reforme. Üleeuroopalise tähtsuse
sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele R. Cialdini (1990) prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on M. Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige) Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti) Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija Konformismikatsed 1950-60datel Asch'i konformismikatse (1951) Mis mõjutab konformset käitumist?
3 seisukohtade vahetamiseks kõigi osaliste vahel. Õpetaja edasine tegevus võib seisneda abis ideede seostamisel. , järelduste tegemisel. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Ajurünnak-diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile nii palju lahendusi kui vähegi võimalik. Iseloomustab - väljapakutud lahendustesse tolerantne, kriitikavaba suhtumine, ja loomingulisust innustav emotsionaalne kliima. Sageli kasut. Seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. On leitud, et ajurünnakus osalejad on produktiivsemad ja loomingulisemad kui individuaalselt töötavad inimesed. Ajurünnakul on eelsoojenduslik efekt suhtlemisõhkkonna loomisel. Rühmatöö olemus ja tüüpilised metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Rühmatöös on grupi optimaalseks suuruseks 5-7 õpilast
Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele R. Cialdini (1990) prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on M. Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline ja sisene konformism Sõltumatus ja antikonformism Solomon E.Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija Konformismikatsed 1950-60datel Mis mõjutab konformset käitumist? · Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju · Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju · Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust
• Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele • R. Cialdini (1990) – prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on • M. Sherif (1936) – autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad • Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism • Konformism – kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige) • Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti) • Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija • Konformismikatsed 1950-60datel Asch’i konformismikatse (1951) Tulemused Mis mõjutab konformset käitumist?
normimaterjali ärakasutamise. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretentsionikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19 160 §) kui võimalik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid. Üldiselt iselomustab seda seadustekogu liiga suur, suisa kriitikavaba isk mõistlikkusesse, kahtlus kodanike vastutuse suhtes ning vananenud arusaam ühiskonnast. Selle tegelik põhjus oli, et seadus oli valgustatud despootia ja vana seisusliku ühiskonna toodang. Üleeuroopalise tähenduse omandas ALR sel moel, et andis teistele riikidele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilüiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses.
annaabi.ee 
