Kreutzwald ja �KalevipoegÜ (0)

Marken Raiend, Kaspar Kaare 11.D Eesti kirjanduse uurimistöö Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsember 1803 Jõepere mõisas kingsepa 
pojana, Kadrina kihelkonnas. F.R Kreutzwald suri 25. august 1882 Tartus ning on maetud 
Vana-Jaani kalmistule. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. Mõisa 
toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule ning nii lõbusaid kui ka 
tõsiseid lugusid nii eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast. 1815 vabastas 
mõisaomanik perekonna pärisorjusest .  1817-1818 aastatel asus Kreutzwald õppima Rakvere kreiskooli. Õppetöö oli saksakeelne. 1819-1820 õppis Kreutzwald Tallinna kreiskoolis. Lisaks koolituskursusele sai ta seal täieliku 
pedakoogilise ettevalmistuse. 1820-1823 a. pärast kooli lõpetamist võeti Kreutzwald Tallinnas õpetajana tööle Tallinna 2. 
poiste algkooli. Töö kõrvalt jätkas ta edasiõppimist ja sooritas 1823 algkooliõpetaja eksami. 1824-1825 a. töötas ta abiõpetajana Peterburis, kus ta kogus raha, et astuda ülikooli 1826 a. võeti Fr. R. Kreutzwald vastu Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Ülikoolis omandas arsti 
elukutset, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr.R.Faehlmanniga. Faehlmann mängis tähtsat rolli 
Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel.  Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. 
Õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi 
ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii 
avaldaski ta teosed "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne
õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". 1833 aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth 
Sadleriga ning neil oli 3 last. Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" 
koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni
suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, 
võttis ülesande Õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald. 1853 tehtud nii öelda alg- 
kalevipoeg sisaldab F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" esimest varianti, mida ta kirjutas märtsist 
novembrini 1853 pärast tutvumist soome eepose "Kalevala" saksakeelse tõlkega. 


Tsensuuri nõuete tõttu tegi Kreutzwald selle järgnevatel aastatel oluliselt ümber, kuid just seda 
teksti peetakse ehedaimaks tänase päevani. Eepos ilmuski 1857-1861 ÕESi toimetistes. 
Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti 
kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Kreutzwald otsustas avalda „Kalevipoja“ 
luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise 
kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oma luuletusi hakkas Kreutzwald avaldama 1840-ndail aastail. Ta luulestiili iseloomustab 
romantilis-tundelise ja valgustuslik-ratsionaalse alge süntees. Meelsasti kasutas ta regivärsi 
vormi. Valmis sai Kreutzwald 19 teost ja 2 käsiraamatut.


Kasutatud allikad: https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/ https://www.slideshare.net/ailuj123/kreutzwald