Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen
situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida erinevaid tõlgendusi, absoluutset tõe kriteeriumi ei ole olemas nagu ka absoluutset teaduslikku teadmist .
Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui teadusharu või distsipliini maatriksit, mis koosneb järgnevatest elementidest: 5 1. sümboolsed üldistused need on väljendid, mida kasutatakse rühma liikmete poolt edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta; 2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte); 6 3
Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova ,,Luikede järv" on maailmalavade populaarseim klassikaliste ballettide tippteos, mille lõi 19. sajandi lõpul Vene päriolu helilooja Tsaikovski. Tiit Härma versioon jutustab hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgeneb reaalsest elust fantaasiamaailma. Kujutluste maailmas asub luikede järv, kuhu on kerge põgeneda otsima
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust täiel rinnal.
raudteelaste ja Kreenholmi tööliste koondamisest on aga kõik kuulnud. Tänapäeva noored teavad kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas ei saa enam kindel olla, et pead kuni pensionipõlveni üht ja sama ametit. Ning laiapõhjaline ja akadeemiline haridus võimaldab tööturu muutustele kiiremini reageerida kui kitsas kutseharidus. Üld, - kutse-ja kõrgharidus on planeeritud , rahastatud ja juhitud erinevatel alustel. ,,Pearaha hariduses on turumajanduslik mõtlemine", on öelnud Peeter Kreitzberg. Kui Eesti on võtnud suuna kutsehariduse kontsentreerumisele, siis Rootsis on mindud hariduse hajutamise teed ja see on viinud tööpuuduse vähenemisele. Hariduskorralduse paindumatus on üks kutsehariduse ebapopulaarsuse põhjusi. Paindlik kutseharidus aitaks olukorda lahendada. Väidetakse, et kutseõppeasutused ei suuda pakkuda õpet, mis vastaks tööandja ootustele. Kas on alust mitte uskuda EMOR-i uurimusi, mis näitavad, et kutseõppeasutuste maine ei ole tööandjate hinnangul halb
5. Ivi Eenmaa 6. Enn Eesmaa 7. Eldar Efendijev 8. Ene Ergma 9. Igor Gräzin 10. Andres Herkel 11. Kaia Iva 12. Tõnu Juul 13. Helmer Jõgi 14. Raivo Järvi 15. Mart Jüssi 16. Helle Kalda 17. Lembit Kaljuvee 18. Kalev Kallo 19. Ene Kaups 20. Urmas Klaas 21. Valeri Korb 22. Kalev Kotkas 23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi
-Kultuurikomisjon Kultuurikomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. aastal. Komisjon menetleb juhtivkomisjonina kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonda kuuluvaid · seaduseelnõusid · Riigikogu otsuste ja avalduste eelnõusid · rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimise või nendega ühinemise seaduste eelnõusid Komisjoni esimees: Peeter Kreitzberg Komisjoni aseesimees: Mailis Reps Komisjoni liikmed: Eldar Efendijev Helmer Jõgi Lauri Luik Maret Merisaar Aadu Must Paul-Eerik Rummo Karel Rüütli Peeter Tulviste Lauri Vahtre Komisjoni ametnikud: Angelika Berg
fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. XI Riigikogu nimekiri. 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55
majandusliku ja sotsiaalse haavatavuse vähendamine ja vaesusriskide alandamine ning võimaluste loomine inimeste elujärje parandamiseks, inimkapitali arenguks ja paremaks rakendamiseks. Vastavate tegevuste eesmärgiks on seatud vaesuspiirist allpool oleva elanikkonna minimaalse toimetuleku tagamine ja üldiste vaesusriskide vähendamine ja ennetamine. Kasutatud kirjandus: 1. Vaesuse leevendamine Eestis. Taust ja sihiseaded (1999). 2. Kreitzberg, M.ja Tiit, E.-M. (2004). Vaesus ja ebavõrdsus. Leibkonna elujärg 2003. Tallinn: Eesti Statistikaamet. 3. Zygmunt Bauman, Tim May ,,Mõeldes Sotsioloogiliselt" (2005) 4. http://www.sm.ee/est/HtmlPages/toimetised_20068/$file/toimetised_20068.pdf 5. http://www.tlu.ee/files/arts/726/Vaesu1225bb6244e4089d6539424ba37c3408.rtf
Ülem- ja alamkoda · Vajalik mõlema koja heakskiit Koalitsioon Opositsioon Kahekojaline parlament Riigikogu alatised komisjonid · Milles seisnevad nende erinvused? · Keskkonna (M. Jüssi, rohelised) Komplekteerimine Töövaldkonnad · Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE) · Komplekteerimine · Maaelu (K. Kotkas, SDE) Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform) · Otsesed valimised · Põhiseadus (V. Linde, Reform) Ülemkoda · Rahandus (T. Rõivas, Reform) · Seisuslik esindusorgan · Regionaalse printsiibi alusel · Riigikaitse (M. Raidma, Reform)
puudusi, aga paremat ei ole) (Inimesed eelistavad isikukaugsust korruptsioonile ja omakasupüüdlikkusele) NB bürokraat on, kes allub võimule ja kellel on võim (nt sekretär pole bürokraat, sest tal pole võimu). Pilet 14. Kolmandad ja neljandad presidendivalimised 2001 ja 2006 2001.aasta kolmandad presidendivalimised Kandidaadid erakondades: 1) Keskerakond ja Isamaaliit – äge võistlus. a) Keskerakond: Kreitzberg contra Oviir, 2/3 sai võitja b) Isamaaliit: Tulviste contra Kelam, kõige tasavägisem - võitja sai 51% 2) Reformierakond – võistlus sümboolne, sest Toomas Savi kanditatuur kindle 3) Rahvaliit ja Mõõdukad – võistlus puudus, konkurendid taandasid end ise. 4) Muud erakonnad – Peeter Paemurru ( ), Matti Päts – ei seatud kedagi üles Riigikogu voor: I voor – Kreitzberg – 40 häält, Tarand – 38 häält II voor – Tulviste – 35 häält, Kreitzberg – 36 häält
· Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin, Mikko, Nestor, Padar, Pikhof, Saks jne 2 · Liikmeid üle 3 000 · Riigikogus 19, Europarlamendis 1 koht · Astmelise tulumaksu pooldamine Eestimaa Rahvaliit (2000) · Esimehed: V. Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000?
a) peatuvad – kui RK liige nimetatakse ministriks. b) lõpevad enne tähtaega: asumine mõnda teise riigiametisse – Ardo Ojasalu lahkus RK liikme kohalt maksuameti peadirektoriks, Vahur Glaase läks Siseministeeriumi kantsleriks, Riivo Sinijärv – suursaadik, Karin Jaani – suursaadik, Matti Päts – Patendiameti peadirektor jne süüdimõistev kohtuotsus – Villu Reiljan, Ester Tuiksoo kestvalt võimetu – ei ole surm – Vambola Põder, Edgar Spriit, Peeter Kreitzberg Asemele asendusliige, samad õigused ja kohustused. 3) Ametite ühitamatus Põhitöökoht on Riigikogu. Võivad töötada õppe- ja teadustööl. Võivad kuuluda haldus- ja järelvalvenõukogudesse, aga ei tohi olla üheski muus riigiametis. 4) Immuniteet Puutumatus. Ei saa võtta kriminaalvastutusele kui ainult RK koosseisu enamuse häältega õiguskantsleri ettepanekul. Kallas ja Kranich – Eesti Pank ja Lääne-Eesti Pank, ise soovisid
*riigi eelarve vastuvõtmine. *ratifitreenida välislepinguid. *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigi ametite kanditatuurid. Riigikogus on 101 liiget. Piigikogu valib juhatusse, milles on üks esimees(juhataja Ene Ergma) ja kaks aseesimeest (Keit Pents ja Jüri Ratas). Peale nende kuuluvad kõik riigikogu liikmed komisjonidesse. KOMISJON ESIMEES Keskkonna komisjon Mart Jüssi. Kultuuri komisjon Peeter Kreitzberg. Maaelu komisjon Kalev Kotkas. Majandus komisjon Urmas Paet. Põhiseaduse komisjon Väino Liirde. Rahandus komisjon Taavi Rõivas. Riigikaitse komisjon Mati Raidma. Sotsiaal komisjon Urmas Reinsalu. Väliskomisjon Sven Mikser. Õiguskomisjon Ken-Marti Vaher. EL asjade komisjon Marko Mikkelson. Riigikogu võib moodustada vastavalt vajadusele ka erikomisjone. Komisjonide püütakse moodustada
· 1990-1992 Eesti Komitee · 1992-1995; 1998-2002 peaminister · 2001 avalikkusele selgub, et Laar tulistas Savisaare pilti · 2005 doktor · 2006 Milton Friedmani auhind · abielus, 2 last Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad · Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009- 2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser · Juhatuse liikmed veel: P. Kreitzberg, U. Palo, K. Rüütli, I. Saar, M. Lauristin, E. Klooster, M. Mikko, J. Morozov, E. Nestor, I. Padar, H. Pikhof, K. Tamberg, J. Marrandi, K. Lember, K. Saks, S. Tobreluts, A. Anvelt, V. Belobrovtsev, R. Karemäe · Liikmeid üle 3 000 · Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Riigikogus 10 kohta · Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali · Astmelise tulumaksu pooldamine Sven Mikser · 8. nov 1973 sündinud
11. avaldati kaastunnet leinalippude, leinaseisaku ning Tallinna Püha Vaimu kirikus september peetud eesti- ja ingliskeelse jumalateenistusega. 12. Riigikogu võttis vastu pensionireformi ehk kohustusliku kogumispensioni seaduse. september Presidendivalimiste lõpuleviimiseks tuli kokku 366-liikmeline valimiskogu. Esimeses hääletusvoorus sai A. Rüütel 114, T. Savi 90, Peeter Tulviste 89 ja Peeter 21. Kreitzberg 72 häält; teises voorus A. Rüütel 186 ja T. Savi 155 häält. Valituks osutus september A. Rüütel, kes 8. oktoobril andis Riigikogu ees ametivande ning hakkas täitma riigipea ülesandeid. september– Metanoolimürgitusse suri 68 inimest. oktoober 29. oktoober Erastamisagentuur lõpetas oma tegevuse. 31. Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) mandaat Eestis lõpetati. detsember 2002
Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 23 EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse;
Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 1) EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse;
· 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; · 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; · 16 Euroopa Parlamendi esindajat; · 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Neile lisandusid assotsieerunud ja vaatlejaliikmed. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid isamaaliitlane Tunne Kelam ja keskerakondlane Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 1) EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse;
annaabi.ee 
