LOODUSRAHVAD 1) Matkis paljuski lindude ja loomade keelt. 2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
kahtlemata odavam valuuta kaasa tooks, tähendaks raha teenimist, mitte selle laenamist. c. Vahetuskursi muutus mõjutaks Kreeka kodanike reisimisvõimalusi selles mõttes, et sel juhul oleks nende raha väärtus väiksem, mistõttu muutuvad välismaised kaubad kallimaks. Revalveerimine tõstaks inimeste ostuvõimet, kuid valuutakursi kunstlik tõstmine maksupoliitika läbi tundub väga „kreekalik“ lähenemine. d. Esialgse kursi taastamise põhjenduseks võiks olla majanduse piisav taastumine ning avalik surve. e. Selleks, et soovitud eesmärki saavutada oleks vaja makse langetada, selleks et reaalne vahetuskurss suureneks. f. Maksude langetamisel S↓, I↓, NX↓, r↑. g. Revalveerimine, majanduse endisele tasemele kasvamise ära ootamine, tuleks lasta valuutaturul ise tasakaalustada. h
austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal. Vanakreeka kultuur 8-7sajandil eKr. Vanakreeka kultuur on vanimaks kultuuriks, kus oli väga oluline koht muusikal, poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne
Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad Linnad Roomalik ilme Kreekalik välisilme segatud idapäraste joontega Põllumajandus Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väike talupojad, kes suurmaavaldused- latifendiumid. harisid isiklikku või suurmaaomaniku maad. 2
Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helleniseerunud ülikutega moodustasid nende riikide valitseva klassi. 3.saja e.m.a elavnes orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m.a alanud majanduse
Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, kreekalik ilme Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud
Vahemeremaade muusikapraktika ja muusikaõpetuse vahendusel on ta sellele siiski oluline eelaste. VANAKREEKA MUUSIKA Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht ning selle kultuuri klassikaliseks ajajärguks (5. saj e. Kr) kujunes välja kreekalik mõiste MUSIKĒ (muusade kunst), mis on üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. See hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses – musike on lauldes ettekantud luule, mis kreeklaste jaoks tõusist tõeliselt jumalike kõrgusteni. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid, kujutavat kunsti vaadati hellenismiajastuni vaid kui kunstkäsitööd. Alates hellenismiajastust võib rääkida luulest ja muusikast omaette kunstidena, sest
maskuliinsele, samal ajal üritades luua kontrastset suhet eelmainitute vahel. Ennem kasvatusmudelite juurde pöördumist, peab aga käsitlema sots. straatumi osakaalu indiviidi arenguvõimaluste seisukohalt. Ühiskonnakorraldus, mis tänapäeva progressiivsete väärtustega, tagab erineva maj. või sots. taustaga persoonidele võrsed õigused ja kohustused, oleks aristokraatliku traditsioonidega kreeklasele kindlasti naerukoht. Kreekalik maailm ei olnud ülesehitatud sellisele õiglusele, nagu mõistab seda moderne kosmopoliit, sest standardid millega maailmakorraldust mõtestati, olid tunduvalt jäigemad."Diskrimineeritute"kihid, kui soovite, olid heloodid ja perioigid Spartas1ja mujal orjad ning metoigid(võõramaalased), kellest viimane ei tohtinud omada maad ja kellel puudusid kodanikuõigused(kitsendused kehtisid ka järeltulijatele), kuid ta oli see-eest isiklikult vaba
meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism, nende arvates on kogu olev = jumal. * Plotinos- üksnes jumal on tõeline, kõik muu on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased välimuselt, iseloomult ja pahedelt. Kristlik jumala käsitlus: - jumal on looja: lõi kogu maailma ei millestki, mis tähendab, et kõik see maailm on kõigest loodud. Inimene on loodu e kreatuur
inimesele õnne ja seal oldigi õnnelikud. Idealiseerides välist maist elu unustati ära vaimne, sisemine ilu; ka muusika oli väliselt kaunis. Olulised polnud seesmised meeleolud ega elamused) hinge ja ihu harmoonia (sümboliks hästi häälestatud lüüra) Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi osana ühiste väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste – musike. Sõna „muusika“ tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed – jumaliku andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud.
määratud andma inimesele õnne ja seal oldigi õnnelikud. Idealiseerides välist maist elu unustati ära vaimne, sisemine ilu; ka muusika oli väliselt kaunis. Olulised polnud seesmised meeleolud ega elamused) * hinge ja ihu harmoonia (sümboliks hästi häälestatud lüüra) Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi osana ühiste väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste musike. Sõna ,,muusika" tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed jumaliku andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud.
Nii tekib pikkamda tranni vastu pahameel. Trann aga peab oma vimu iga hinna eest silitama, sest kui ta peaks selle kaotama, mistetaks ta ebaseadusliku vgivaldse vimuvtmise eest surma. Nii tuleb tal paisutada repressiivaparaati. Trannia peab juba eos lmmatama kik konkurendid vimule. Platon nimetab tranni isatapjaks. Rahvas on tema isa, kuivrd rahva toetus li talle eeldused vimu haaramiseks. Nd muutub aga tranni snnitaja oma lapse piiramatu vimu teostamise vahendiks. Siin ilmneb ks iseloomulik kreekalik mtlemisskeem see, mis on millekski liiga, kndub enda vastandiks. Demokraatlik vabadus kndub rahva jaoks tielikuks orjuseks. Trann on aga isik, kes oma isikus teostab demokraatliku vabaduse tielikult. Demokraatia tingimustes, kus igaks vis teha mida soovib, oli iga teise inimese samasugune vabadus iga konkreetse indiviidi vabaduse piiraja. Trannil selliseid piiranguid ei ole. Tema ei pea oma soovide teostamisel mitte kellegagi arvestama. Seetttu viks arvata, et vhemasti trann peaks sellise
Nii võib eriti voorusetu elu korral hing järgnevalt mitte enam inimese, vaid hoopis mõne looma kehasse ümber sündida – juhul kui eelnev elu ei olnud oma kõlbeliselt kvaliteedilt parem loomalikust. (Phaidon 81d-82d; Platon, Teosed I, lk. 85-86) Metempsühhoos ei olnud Kreekas sugugi üldlevinud uskumus. Nii kaldus Platon oma antud vaadetes üldkreekalikust vaatekohast kõrvale. Siiski jäi ka tema põhiveendumuseks üldaktsepteeritud kreekalik arusaam, et voorus tasub ennast reeglina ära juba inimese elu ajal. Arvatavasti olid kogemused, mis tulenesid muutuvast sotsiaalsest tegelikkusest, mille “ideoloogideks” olid sofistid-filosoofid, selleks tõukejõuks, mis ajendasid Platonit seda veendumust täiendama metempsühhoosi õpetusega. 3. Viimaks võiks osutada ühele momendile, mida Platon oma võrdpildiga pole tahtnud esile tuua, mis aga sellest üsna selgesti paistab ilmnevat. Nimelt on siin selleks jõuks, mis
eliidi hulka, Soolomi sugulane. Idealism- idee õpetus, algseks on kehatu meeltega mitte tajutav vorm- idee, mis ei sõltu ajast ega ruumist, on igavene ja lõputu. Ideid saab tunnetada ainult mõistusega. Kõik materials. asjad on ideede koopiad. Platoni koopa müüt.Pl. järgi 2 ühisk. kihti-valvurid(hinge osa-mõistus) ja sõjamehed(hinge osa-emotsioon) peavad alati olema riiklikul nõupidamisel täielikult. Omand on ainult tootjad (3. kiht-töölised). Pl. struktuur on India kasti süsteem Kreekalik variant. Hinge osad. Riik on ülemuslik. Individid on allutatud in-d, ka perekonna elu. Lapsed kasvatas riik- lasteaed. Maksud lastetuse eest. Naine on intell. reserv. Atlantoloogia-atkantuse teadus, müütiline mander. Pl. pidi kõlblikuks 2 riigivormi: monarhia- päritav võim(dünastia) ja aristokratia-targemate võim.Järgmised ei kõlble: oligarhia-rikkus ei tähenda alati tarkust, timokraatia-diktaator kasutati võimul olemisel demagoogiat, odav
W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Baltisaksa literaatide juht Tartus. Arst. Päritolult eestlane. Tema muistendid on saksakeelsed üritab rekonstrueerida eesti muistendit/mütoloogiat. Tema muistendid said tegelikult täitsa populaarseks, eriti välismaal. 1860ndad. Eesti rahvale tutvustatakse neid muistendeid kui reaalset rahvapärimust. Loomismüüt: Jumal loob maailma tema lapsed sisustavad selle. Kristlik-kreekalik mütoloogiline süsteem. Kohamuistendid: Tartu (inspiratsioon): Toomemäe sünd, Emajõe sünd. See seob muistendid pärimusega. Kõige tähtsam tegelane tema muistendites on Vanemuine. Teised: Ilmarine, Kaleva, Vanaisa, Lämmeküne. Muinasaeg on katkendlik ja fragmentaarne. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas
katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused? lääneprovints-nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat
katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused? lääneprovints-nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat
eest säilitama, sest kui ta peaks selle kaotama, mõistetaks ta ebaseadusliku vägivaldse võimuvõtmise eest surma. Nii tuleb tal paisutada repressiivaparaati. Türann peab juba eos lämmatama kõik konkurendid võimule. Platon nimetab türanni “isatapjaks”. Rahvas on tema “isa”, kuivõrd rahva toetus lõi eeldused, mis võimaldasid tal võimu haarata. Nüüd muutub aga türanni “sünnitaja” oma “lapse” piiramatu võimu teostamise vahendiks. Siin ilmneb üks iseloomulik kreekalik mõtlemisskeem – see, mis on millekski liiga, käändub enda vastandiks. “Demokraatlik vabadus” käändub rahva jaoks täielikuks orjuseks. Türann on aga inimene, kes oma isikus teostab “demokraatliku vabaduse” täielikult. Demokraatia tingimustes, kus igaüks võis teha mida soovis, oli iga teise inimese samasugune vabadus iga konkreetse indiviidi vabaduse piirajaks. Türannil selliseid piiranguid ei ole. Tema ei pea oma soovide teostamisel mitte kellegagi arvestama.
POLITEIA - Platoni ühiskond oli kihistunud ühiskond, seal oli kolm kihti. (lehelt) 1. ühiskonna valitsejad. mõistuslik aristrokaatlikud mõtlejad, kellel pidi olema mõistust 2. sõjaväelased. emotsionaalne vastupidavad, tegelesid pidevalt treenimisega ja harjutamisega. Vaimselt tugevad 3. Tootjad. ihalev, himustav (põllumehed, käsitöölised, kaupmehed jne) India kastisüsteemi Kreekalik variant. (Inidas 4 kasti, siin 3). Aga Platon toob välja tööjaotuse (iga ühel on oma funksioon) inimene saab korralikult keskenduda ainult ühele tegevusalale. Esimesed 2 kasti on riigi ülavpeetavad, et vältita korrupsiooni saavad nad kõik riigilt, ei oma isiklikku vara. Omand on ainult tootjate kihil. Platon rõhutas et indiviid/üksikisik peab olema allutatud riigile k.a isiklik elu (riik pani paari abikaasad,
pool inimene jumalad) 12 suurt Olümplast ei moodustanud kõiki jumalaid. Ning lisaks teistele jumalatele oli veel pool-jumalaid, nümfe jne. Kreekas oli lugematu arv erinevaid pühamuid. Igas pühamus oli jumala austamine veidi erinev. Kultuse juurde käis igas templis oma lugu, need varieerusid. Polnud ühtset riiki ja religioosset organisatsiooni, mis oleks seda ühtlustanud(unifitseerinud). Pan-helleenlik visioon (kogu-kreekalik) selle kujundas poeesia (Homeros, kangelaslood jne) Idamaade eeskujul kujundasid kreeklased oma kujutuse jumalustest. Chaos seletamatu algnähtus, millest sündisid Uranos(-taevas) ja Gaia. Titaanid esimesed jumalad: Kronos tappis oma..Igatahes, neist sündisid jumalad Zeus jne. Kreeklased ei pidanud tingimata seda täpselt uskuma, võisid seda varieerida. Ei tekkinud mingit ortodoksust. Mütoloogia polnud kreeklaste jaoks religiooni keskmes. Oluline hoopis, kuidas käituti.
zanrilt üle võttis? mantlikomöödia (comoedia palliata), mille nimi tulenes näitlejate riietuseks olnud kreekapärasest mantlist (pallium, lad. 'mantel'). Tegelikult oli Rooma komöödiateatri kestvuse üheks põhjuseks mitmete komöödia liikide paralleelne kujunemine ja esinemine, erinevate kultuuritraditsioonide ühendamine ning kreeka kirjandusliku teatri ning itaalia suulise traditsiooni ja improvisatsiooniteatri eri vormide sulandamine. Kreekalik element tähendas kreeka uuest komöödiast saadud eeskuju. Kreeka eeskujude osas käitusid nii komöödia kui tragöödia ühtmoodi, võttes üle ajaliselt kõige uuema võimaliku eeskuju: uuema ja hellenistliku tragöödia ning uue komöödia. Kreeka uue komöödia eeskuju kajastub palliata's reeglina tegelaskujude, süzee ja deus ex machina (lad. 'jumal masinast') võtte kasutamises; itaaliapärane on viis, kuidas neid esitatakse.
Lõppesid ära omavaheliste sõdadega. · Raudne inimpõlv- ränk töö ja piin, moraalne mandumine, austust pole ja ülekohtused on kõik. Lugude taust. Kõigil lugudel on idamaa taust. · Üleujutus- Mesopotaamia müüdi laen · Kõik halb saab alguse naisest- Piibel, judaism · Neli inimpõlve- India, Iraani mütoloogia, Vana testament Nebukanetsari unenäos. Hesiodus pani vahele veel kangelaste põlve, kuna see oli nii kreekalik. · Kõigi asjade algusesaamise müüt. Oceanos ja Tethys on võrreldav Mesopotaamia Apsu ja Tiamatiga. · 3 jumalat ja eelkäiad kukutatakse- samuti Babüloonia loomismüüdiga sarnane. Ka hetiidi müüdiga sarnasusi: Alalu-> Anu (taevajumal)->Kumarbi (nagu Cronos)->Tesub (piksejumal). Esineb poja kartuse, kasteerimise, millegi allaneelamise ja sirbi motiivi. Millal müüt omaks võeti- ilmselt pronksi ajal (Kreeta-Mükeene perioodil).
annaabi.ee 
