Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma.
Märtsiküüditamine 25.03.1949 Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Märtsiküüditamisel kaotati 2,5% elanikkonnast. 26.märtsil saadeti Tapa Raudteejaamast teele 992 inimest ning 29.märts Võru Raudteejaamast 1064 inimest. Küüditamisopratsiooni käigus viidi Eestist Siberisse üle 20000 inimese. Suurem osa küüditatutes saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Valdava osa küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud. Operatsioon "Priboi" käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese. Operatsioon Priboi on välksõda Baltikumi rahvaste vastu. Kasutatud allikad http:// et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCditamine http:// et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rtsik%C3%BC%C 3%BCditamine
Sölkupid Asula Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud
Ohhoota meri Ohhoota meri asub Vaikse ookeani loodeosas. Piirneb idast Kamtsatka poolsaarega, kagust Kuriilidega, lõunast Hokkaidga ja edelast Sahhaliniga. Edelas on Ohhoota meri La Pérouse'i väina ja Nevelskoi väina kaudu ühenduses Jaapani merega. Mere kogu ülejäänud rannik peale Hokkaido kuulub Venemaale, nimelt Habarovski kraisse, Kamtsatka oblastisse, Magadani oblastisse ja Sahhalini oblastisse. Mere pindala on 1 580 000 km². Meres on tugevad looded kõrgusega kohati üle 13 meetri. Kliima on jahe. Talvel merevesi suuremalt osalt külmub, suvel on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit.
rahvakomissar asetäitja Aleksei Skurin, Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja Venjamin Gulst ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem Rudolf James. Vastavalt kavale oli plaanis saata Eestist väljasaadetud järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse: Starobelski laagrisse, vastavalt siis 4665 inimest, Usollaagrisse 691 inimest ja väljasaadetavaid pereliikmeid Altai kraisse oli 9115 inimest. Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised ,,brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati
kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele. Viimased küüditatute eshelonid lahkusid Eestist 29. märtsi õhtul. Kuigi ligi kolmandikul algselt nimekirjadesse kantutest õnnestus tabamisest pääseda, viidi mõne päevaga oma kodudest Siberisse üle 20 000 inimese, mis moodustas ligikaudu 2,5% tollasest Eesti elanikkonnast. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Valdava osa küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud. Operatsioon "Priboi" käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese. Kommunistliku partei, riikliku julgeoleku ja siseministeeriumi ühiselt ette valmistatud suurkuritegu oli jõhkralt ellu viidud.
sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSVs, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921993 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, on olnud ka juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. Jaan Krossi elulugu 1998. aastal oli Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi
Stuudiumi ajal, aastatel 1940-41 oli Kross Noorte Hääle kaastööline, 1941-43 Tallinna Linnapanga sekretär. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. 1944-46 töötas tulevane kirjanik TRÜ-s õppejõuna riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSV-s, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome
sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946-1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949-1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse
Kiri pehmendas venestamispoliitikat. Metsavendlus-1944-1953 vastupanu peamine vorm. Elati kohalike abist, tegutseti üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima
seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse
Keda nimetati kulakuks? Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või omasid põllutöömasinaid. Millal toimus esimene massiküütamine Eestis? 14. juuni 1941. Millistest maakondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi, miks? Hiiu ja Saare maakonnast, kuna need on saared ja sealt oli raskem inimesi korraga ära vedada. Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid? Saadeti põhiliselt Krasnojavski kraisse ja Novosibirski oblastidesse. NL heaks pidid tööd tegema. Milline oli küüditamise eesmärk? Eesmärgiks oli kõrvaldada terveid sotsiaalseid inimgruppe ning seada nad tahtlikult tingimustesse,mis põhjustasid täieliku või osalise hävimise. Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surm. Vägivalla osaline heastamine. Represseeritute õigeksmõistmine. Majandus tervikuna. Omandivorm talupidamisele tugines põllumajandus
võimurüselusi, mis nõrgestas riigi keskvõimu ja kuningriiki. 1242. aastal laastasid tatarlased Horvaatiat ning 1392. aastal hakkasid Horvaatiat laastama türklased. Sel ajal oli ainuke hea otsus anda Põhja-Horvaatia Austriale, et vältida türklasi. 1527-1918 a. oli Horvaatia Habsburgide valduses, et moodustada ühtne armee türklaste vastu ning 16. sajandi keskel kutsusid austerlased ka piiriäärsed serblased Voina Kraisse sõja piirile, et teha ühine rünnak türklaste vastu. 1979. aastal läks Lõuna-Horvaatia prantsuse võimu alla. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848. toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte.
Stuudiumi ajal, aastatel 1940-41 oli Kross Noorte Hääle kaastööline, 1941-43 Tallinna Linnapanga sekretär. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. 1944-46 töötas tulevane kirjanik TRÜ-s õppejõuna riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse, kus Kross töötassöekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross oli Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome
Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15. sajandil sai veneetslastel sellisest kassi-hiire mängimisest villand ja nad võtsid asja tõsisemalt käsile. Nii vajutasid nad oma rusika ja pitseri Aadria mere rannikule neljaks sajandiks. Vaid Ragusa Vabariik Dubrovnik jäi iseseisvaks. 15271918 oligi Horvaatia Habsburgide käes. Et moodustada puhvertsoon türklaste vastu, kutsusid 16. sajandil austerlased ka piiriäärsed serblased Voina Kraisse sõja piirile. Piirialade serblased said omale autonoomse territooriumi Austria ülemvõimu all. Horvaatiaga liitu pandi, paluti serblased aastal 1881. Aadria rannikut ähvardas 16. sajandil samuti türklaste pealetung, aga türklased ei saanud sellega hakkama. Pärast Lepanto merelahingut 1571. aastal nad enam ei üritanud ka hispaanlased ja veneetslased tegid neile tuule alla. Pärast seda, kui Napoleoni väed 1797. aastal Veneetsiat raputamas käisid, läks Lõuna-
äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018) 8 Vene ülemvõimu ja kolonisatsiooni ajal sunniti osa sölkupe põhja poole taanduma (Taagepera, 1999, lk 395). Põhjapoolsed sölkupid elavad Tazi ja Jenissei regioonis, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundrasse. (Sölkupid, 2018) Aasta Rahvaarv Emakeele oskus 1959 3 768 50,6% 1970 4 282 51,1% 1979 3 565 56,6%
valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumistelt. Noorte salaorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased
aastatel muudeti keskharidus metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu
julgeolekuorganid Represseeritud inimeste arv aastatel oli 1944-1954 ligukaudu 30 000. Arreteeriti ja saadeti vangi sunnitöölaagrisse neid, keda peeti nõukogude võimule ebalojaalseteks. Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasral toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26. märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20 772 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lpsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Nõukogude võimu suhtus enamus eestlasi pikka aega eitavalt nii passiivselt kui aktiivselt - metsavendlus. Otsene relvavõitlus aastatel 1944-1953 metsavendade poolt. Need olid inimesed, kes Punaarmee mobilasitsioonist kõrvale hoidsid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed (kokku kuni 30 000 inimest). Metsavendade salgad tegutsesid üle kogu Eesti, tapeti nõukogude aktiviste, kuid samal ajal rööviti ka kauplusi, talusid,
Samaaegselt toimusid massiküüditamised ka Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Moldaavias. 11) Millistest maapiirkondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi? Miks? Saare mk, Hiiu mk, Tallinna linn. Märtsiküüditamine oli suunatud põhiliselt maaelanikkonna vastu. Tallinna linnas seetõttu vähem. Saare ja Hiiu mk vähem inimesi. 12) Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid? Küüditatud veeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Tööd, NSVL tarbeks. 13) Milline oli küüditamise eesmärk? Kas see saavutati? Eesmärgiks saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendadelt. Saavutati. 14) Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surma järel alanud sisepoliitiline sulaaja üheks oluliseks jooneks oli vägivalla osaline heastamine
normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama "kulakluse kui klassi likvideerimist". Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Sundasumisele saadetutest koguni 80% olid naised ja 8 lapsed. Nad saadeti põhiliselt Krasnojarski Kraisse ja Novoibrski oblastisse. Paljudel õnnestus siiski varjuda ning, et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Enim kannatasid tänased Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu (üle 90 % küüditatutest), et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt.
Nõukogude vanglauksed Okupatsioonide Muuseumis. Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud metsavennad võitlust metsades. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegkonna küüditamistega. 25.-29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine - märtsiküüditamine, mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale - Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn. eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse kokku oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve
1987 operatiivgruppi ning nähti ette 16 pealelaadimispunkti ja 19 esheloni moodustamine. Hoolikalt ettevalmistatud operatsioon loodeti läbi viia ühe päevaga. Viimased küüditatute eshelonid lahkusid Eestist 29. märtsi õhtul. Kuigi ligi kolmandikul algselt nimekirjadesse kantutest õnnestus tabamisest pääseda, viidi mõne päevaga oma kodudest Siberisse üle 20 000 inimese, mis moodustas ligikaudu 2,5% tollasest Eesti elanikkonnast. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Valdava osa 10 küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud. Operatsioon PRIBOI käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese. Kommunistliku partei, riikliku julgeoleku ja siseministeeriumi ühiselt ette valmistatud suurkuritegu oli jõhkralt ellu viidud. 11 Sõda rahva vastu Pika teekonna algul lootsid inimesed, et kohe puhkeb sõda ja ameeriklased tulevad appi
edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201 kuulus kulakupcrcdcssc ja tubli 13 000 “saksa okupantide käsilaste, bandiitide ja nende toetajate” peredesse. Küüditatutest olid 22,3% mehed, naisi oli 48,2% ja lapsi 29,5%. Nad viidi Põhja- Kasahstani ja Siberisse: Novosibirski, Omski ja Irkutski oblastitesse ja Krasnojarski kraisse. 1949. aasta küüditamised mitte ainult ei viinud eesti talupoegi kolhoosi või Siberisse, vaid võimaldasid ühdasi anda hoobi metsavendade liikumisele. Ühtede nõukogude statistikaand- mete järgi hektarit % 20-30 33,1 10-20Plaanimajanduse 40,4 realiseerimine 1-10 26,5 • Põllumajanduse kollektiviseerimine Juba 1940. aastal otsustati läbi viia radikaalne maareform, mille elluviimiseni jõuti 1944
1944. aasta lõpus kontrollis Punaarmee kogu Eestit. 9.8. Nõukogude okupatsioon Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud metsavennad võitlust metsades. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegkonna küüditamistega. 25.-29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine – märtsiküüditamine, mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale – Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn. eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse kokku oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu
Selle nimetuse võttis kasutusele lingvist, eenetsi keele uurija Prokofjev 1937. aastal. Eenetsid nimetasid end ise klanninimede järgi ning alles 1970. aastatel juurdus etnonüümina ,,eenets" (Krivonogov 1998: 46). Varem nimetasid teised eenetseid Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid nimetati ka Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks. ASUALA Eenetsid elavad Jenissei alamjooksul idakaldal. Administratiivselt kuuluvad nad Krasnojarski kraisse Taimõri autonoomsesse ringkonda, kus nad elavad valdavalt Ust-Jenissei (Vorontsovo küla) ja Dudinka (Potapovo küla, Dudinka linn) rajoonis. Kummaski külas moodustavad nad alla 20% teiste (vene, neenetsi jt) rahvuste seas. Enne paiksustamist rändlesid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. Tänapäeval rändlevad põhjapõdrakarjadega vähesed eenetsid koos neenetsitega (Tuharda piirkond). RAHVAARV 1989
ja Irkutski soov oblastisse ning Krasnojarski kraisse. mutamine ning küüditatute vabastamine, mis tasalülitada Eesti NSV juhtide “omaalgatuslik” Kohtla vahelisel lõigul oli ära võetud neli paari kestis siiski kuni 1960. aastani välja. relsse. Diversiooniakti Lätist küüditati 1949. aasta märtsis 42 149 ja sooritajate tegutsemine ning näidata teistele
küüditamised. Esimene toimus 1945. aasta augustis, mil Eesti sakslased (kokku 407 isikut) saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. · Märtsiküüditamine Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eestist Siberisse 20 722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojaski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. Küüditamise peamine ettevalmistaja (nimekirjade ja kartoteegi koostamine jms) oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene tehniline teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. Mõlema
annaabi.ee 
