mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda lõikamiseks, kraapimiseks küttimine * rändav eluviis, elukohta kultuur, mis on levinud Lõuna- või puurimiseks * tule tegemine vahetati püügiaegade ja Soomest Leedu lõunaotsani * moondekivimid * jaht põdrad ja koprad korjeperioodist sõltuvalt * rahvas lõunapoolt
d . Tööriistad kivist,luust,sarvest,puust. Kivimitest kasutati tulekivi (lõhestamisel tekivad teravad servad), kvartsi. Tulekivist ja kvartsist tehti mõne cm suuruseid tööriistu lõikamiseks,kraapimiseks. Suuremate tööriistade jaoks kasutati O K moondekivimeid kivikirved ebakorrapärase kuju ja silmaauguta. Kasutati sageli luid ja sarvi s o ahingute,harpuunide,nooleotsade,pistodade jms jaoks. k s u t
1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur
kasutatavad asulad Töö- ja tarberiistad · Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, ka puust · Kuna puu säilib halvasti, on praktiliselt võimatu leida neid esemeis arheoloogilistel kaevamistel · Kõige parem kivim oli tulekivi, mille tükkide serv oli hästi terav · Tulekivi asemel Eestis kasutati kvartsi · Tööriistad kivimitest olid mõne sentimeetri suurused · Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad
hoida, samuti on kevadel mesilasperede ümbertõstmisel vaja tühja taru. (Arro et al., 1997) · Töökittel Peab olema puhas ja valge, ainult mesilas töötamiseks. · Näovari Näo katmiseks · Suitsik Koosneb lõõtsast ja plekkkorpusest. Suitsikus kasutatakse peamiselt mädapuud, turbatükke või mõnda muud suitsu andvat materjali. · Konkspeitel On taru siseseinte, valtside, raamide jne puhastamiseks (kraapimiseks). · Taruhari - On mõeldud mesilastaru puhastamiseks, surnud mesilaste eemaldamiseks ning pesa laele ja põhja langenud prügi koristamiseks. · Kärjekandekast On vajalik perede läbivaatamiseks. · Kärjekahvel ja nuga On vajalik mee kaanetise eraldamiseks kärjelt enne vurritamist. · Kunstkärg Kunstkärgedele ehitavad mesilased üles oma kannud. Neid peaks varuma aastaks ette, sest värskelt pressitud kärg on pehme. Kasutada
äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud
Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust. kivimitest parim tulekivi, annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati kvarsti. Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks. suuremad tööriisat moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vvaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad. Luust õngekonks. jaht põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud. rannarahvas hülgekütmine. loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened.
Seejuures elati ja liiguti ikkagi teatud kinda suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise. Töö- ja tarbeesemed: olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõiketöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi ei leidunud Eestis igal pool, kasutati selle kõrval ka kvartsi. Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse
perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati kvarsti. Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks.suuremad tööriistad moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad,luust õngekonks.Jaht: põtru, kopraid, linde, veelinde.Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened
Eelpool toodud haiku on kuulsaim klassikalise haikumeistri Basho kirjutatud. Luuletuse kirjutamist on inspireerinud karmist põhjarannikust eemal asuv Sado saar. Silbiskeem 5-7-5 on tunginud sügavale jaapani teadvusse.( Ainsley 1998: 35-36) 3.5. JAAPANI MUUSIKA Jaapani muusika baseerus kuni praeguse sajandini kotol ( horisontaalne 13 keelega keelpill, kandlele iseloomuliku kõlaga ), shamisen'il ( 3 keelega keelpill, seda mängitakse lapakaga, mida kasutatakse jää kraapimiseks tuuleklaasilt ) ja shakuhachi'l ( kromaatiline bambusflööt, millest on peaaegu võimatu ühtki nooti välja saada ). Kotot ja shamiseni õpivad ainult naised aga shakuhachit õpivad ainult mehed.( Sealsamas 1998: 36) Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe. Vaid Okinawal on see
korjeperioodist. Seejuures elati ja liiguti ikkagi teatud kinda suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise. Töö- ja tarbeesemed: olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõiketöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi ei leidunud Eestis igal pool, kasutati selle kõrval ka kvartsi. Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse
Nirk on aktiivne nii päeval kui öösel. Maailma väikseim kiskja, saab liikuda oma saakloomade urgudes ja kasutab ka nende pesasid. Vaenlasteks on rebane, kärp, kullid, kakud. MÄGER (Meles meles) - suur jässaka kerega kärplane, kellele on iseloomulikud kolm koonult alagavat valget vööti (ninal ja pea külgedel), silmi läbib must vööt. Kogu alapool tumedam, kurgualune , kõht ja jalad on mustad. Eeskäpp on laiem tagumisest, kuna on kohastunud urgude kraapimiseks. Küünised tugevad. Elupaigaks on leht-ja segametsad, kuid võib elada ka okasmetsas, metsatukkades kultuurmaastiku sees, rabasaartel. Määravaks on uru ehitamise võimalused. On segatoiduline loom - ussid, tõugud, lindude munad ja pojad, hiired, konnad, sisalikud, teod, putukad. Taimedest marjad, seened, juured, rohttaimed, kaer. Ei põlga ka raibet. Mägra jooksuaeg on kevadest kesksuveni - tiine 10-11 kuud – keskmiselt 3-4 poega, esimese talve talvituvad koos
13 1. Vanade värvikihtide eemaldamine Vanade värvikihtide eemaldamiseks on kolm meetodit: mehaaniline, keemiline, termiline. Mehaaniline meetod Mehaanilisteks meetoditeks on: lihvimine, kraapimine, freesimine, pritspuhastus, kõrgsurvepesu. Lihvimine Lihvimiseks on vaja lihvpaberit ja lihvklotsi. Mõnikord tuleb õhuke viimistluskiht lihvides kõige paremini maha. Kraapimine Kraapimiseks on vaja erinevaid kaabitsaid, jäiku pahtlilabidaid. Mõned laki- ja värvikihid tulevad kõige paremini kaabitsaga maha kraapides, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest näiteks puidu pinda on lihtne kahjustada. Suurim oht on kaabitsa nurgaga terav kriips puidu sisse tõmmata. Selle vältimiseks võib kaabitsa nurgad luisuga kumeraks lükata. Töötamiseks sobivad nii vahetatavate teradega, kui ka kaabitsad, mida peab luisuga ise teritama. Kaabitsaga tuleb töötada ainult piki puidusüüd
liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu – tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid – kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. Willem de Kooning (1904 - 1997): Naine V (1950-53) ● FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal
kunstnikuna, liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970)
liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970)
· puhastamata nahkade pikemaaegsel säilitamisel toimub rasva oksüdeerumine, mistõttu halveneb mälvapoole kaubanduslik väärtus langeb, väheneb naha tugevus ja nahk hakkab lagunema. Rasvast puhastamine seisneb rasva kraapimises või selle väljasurumises mälva poolelt. Selleks kasutatakse nüridaid instrumente nürid noad, lusikad, vikatid. Ettevaalikult võib kasutada ka teravaid esemeid mälvapoolelt rasva ja nahaaluste kudede eemaldamiseks. Kraapimiseks kasutatakse ka spetsiaalseid kraapimispinke. Rasvast puhastatud nahad tuleb peale kraapimise lõppu paigutada spetsiaalsetele laudadele. Laudadele paigutamine peab toimuma vastavalt maailmas kehtivatele standarditele. Nahkade kuivatamine ja konserveerimine Nahkade konserveerimise all mõistetakse naha viimist sellisesse seisundisse, mis kindlustab naha pikemaaegse säilimise kvaliteeti kaotamata. Konserveerimise käigus luuakse naha kudedes keskkond, mis välistab roisubakterite arengu.
annaabi.ee 
