Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõvakettad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ketta, ketas, kõvaketas, ketast, kirjutamis, tehnoloogia, drive, andmekandja, kettal, baseeruv, disk, kontroller, kettad, hard, poolus, välkmälu, flash, solid, metall, sülearvuti, minutis, pöörlemiskiirus, storage, andmekandjaid, salvestada, personaalarvuti, kirjutatakse, seadmetes, õhurõhu, format, mahutavus, sata, muutmälu, miinus, magnetite....................................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2 Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus ...........................
kindlam andmete talletamiseks.
---- __TOC__ ---- ===Välise kõvaketta ajalugu===Esimesed välised kõvakettad tegid debüüdi hilistes 1950ndates. Neil oli 5MB vaba mälu ning nad käisid kaasas esimeste kommertslike IBMi süsteemidega. Paari aastakümne jooksul ei muutunud selles turuosas eriti midagi, sest PC oli veel leiutamata ning arvuti kasutus oli suunatud kommertslikele eesmärkidele. Peaaegu 30 aastat peale välise kõvaketta debüüti tõi IBM avalikuse ette 5GB ketta. See seadeldis oli külmkapi suurune ning järelturul oli tema hinnaks 40000 dollarit. Väliste kõvaketaste kuju arendamine ja muutumine peatus juba 1980ndates seoses IDE tehnoloogia kujunemise ja standardiseerimisega. Suured muutused hakkasid toimuma peale 1998ndat aastat kui tutvustati uut tehnoloogiat USB näol. Tegemist oli revolutsioonilise tehnoloogiaga, mis lubas erinevatel seadmetel ühenduda arvutiga kasutades sama kasutajaliidest. Koos efektiivsemate energiaallikate ning paremate
1. SISSEJUHATUS Andmesalvestus on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema kuidas ja kuhu oma andmeid salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma
Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav
........................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...................................................
Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt teatud seadmetest, viis manussüteemideni nagu RAID-id, NAS (Network
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM
PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s. AGP on tänaseks küll vananenud kuid vanemates arvutites on ta endiselt kasutusel. IDE e. Integrated Drive Electronics e. Parallel ATA (PATA) - Kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit emaplaadiga suhtlemiseks. Lubab edastamiskiiruseid: 16, 33, 66, 100 ja 133 MB/s. Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema master ja teine slave. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades. SATA e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga
Hoiustada salvestatud asjad aind ühele asjale mida saab ümber tösta vajadusel. 12. Mitme tolline HDD läheb üldiselt lauaarvutisse ja mitme tolline sülearvutitesse? 2p V: Lauaarvuti 3,5tolli ja 2,5tolli läheb tavaliselt sülearvuti 13. Mida tähendab ,,Bad sector"? 2p V: Paha sektor kus on kõvakettal vigane ja sinna ei saa salvestada kuna see on vigane näiteks. 14. Mida tingimused peavad olema täidetud, et arvutiga 3TB ketas ühendada? 4p V: Et kas see on formaaditud õigesse FAT32, et saaks sinna peale talletada vähemalt üle 4-5 gb-iseid faile. Ja veel peaks vaatama kas arvuti ikka toetaks selle 3TB ketta ära. 15. Ketta vähemälu(disk cahce) ülesanne ketta töös? 3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17
Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. kõvaketas (HDD hard disk drive). Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste mälumaht on viimastel aastatel tohutult tõusnud, alates 20GB.
1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid 2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid,
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette,
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
Andmekandjad Aivar Luist Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid
Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6 Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb vahemälu juues ka kolmas jaotus L3, harvem ka L4-vahemälu. Välismälu Kõvaketas (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole.
.................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade...................................................................................................................18 4.2. Kõvaketas......................................................................................................................21 4.3. CD-ROM.......................................................................................................................24 4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade.............................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc)................................................................................
AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1). Uues (0,13 mikronit) tehnoloogias toodetud Celeron protsessor sisaldab kaks korda rohkem vahemälu ja SSE multimeediakäsustiku toetuse. Uue tehnoloogia kasutamisega on vähenenud voolud ja pinged ning eralduv võimsus ja tulnud kasutusse uus korpuse tüüp - FC- PGA 2. Selle korpuse oluline detail on suur jahutusplaat, mis aitab saavutada paremat kontakti jahutusradiaatoriga. See jahutusplaat muudab korpuse kõrgemaks ja seetõttu ei ole üldjuhul ühilduvad vana ja uue korpuse jaoks mõeldud jahutusventilaatorid. Uutel protsessoritel on muutunud ka nõuded tugikiibistikule ja toitepingeregulaatorile. Uuemad
Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu
sellest juba ammu väheks ja kasutatakse protsessori radiaatori jahutamiseks eraldi ventilaatorit. Praeguse ATX standardi järgi võib toiteploki ventilaator puhuda õhku nii kasti sisse kui ka kastist vä lja. · Parandatud süsteemi uuendamise võimalus: ATX tüüp on kujundatud nii, et seda oleks lihtne uuendada, kuna emaplaadi külge käivatele kaartidele on ligipääs palju lihtsam kui AT tüübi puhul. microATX See tüüp on loomulik edasiarendus ATX tüübile, järgides uusi trende PC tehnoloogia turul. microATX toetab: · praegusi protsessori tehnoloogiaid · üleminekut uuematele protsessori tehnoloogiatele · AGP suure jõudlusega graafika lahendusi · väiksemaid emaplaadi mõõtmeid · väiksemaid toiteploki tüüpe Joonis 2 microATX tüüpi emaplaadi paigutus korpuses flexATX Sarnane microATX'ile. flexATX pakub süsteemiarendajatele võimaluse luua palju uusi personaalarvutite kujundusi. flexATX lubab paremat paindlikkust seal kus seda vaja on
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Suvapöördusmälu RAM 1) Pooljuhtmälu 1.1) mittesäiliv (volatile) 1.1.1) staatiline (Static RAM) 1.1.2) dünaamiline (DRAM) 1.2) säiliv (nonvolatile): ROM, PROM, ERPM, EEPROM, FlashEPROM 2) Magnetmälu (magnetic) 2.1) säiliv (nonvolatile) 2.1.1) Ferriitmälu (Ferrite core) Jadapöördusmälu 1) magnetmälu (magnetic) 1.1) säiliv(nonvolatile) 1.1.1) mullmälu (bubble) 1.1.2) pehme ketas (Floppy disc) 1.1.3) kõvaketas (Hard disk) 1.1.4) Magnetketas 1.1.5) Lint (tape) 2) optiline mälu (optical) 2.1) säiliv: CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsetenumbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digitaliseerimiseks ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). Vastupidisel korral muundab
kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register- register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) PILET 3. Konveier protsessoris ja mälus. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi
Enne paneeli on filter, mis laseb läbi valgust 0- kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter, mis laseb läbi ainult 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polariseeritus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Varem oli LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD) paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED'idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on
CD-RW pind koosneb erilistest keemilistest komponentidest, mis võivad olekut korduvalt muuta ja säilitada sõltuvalt temperatuurist. Materjal kuumutatakse esmalt ühe temperatuuriga ning lastakse jahtud, et kristalliseeruks. Seejärel kuumutatakse vaid vajaliku osa teise temperatuuriga, et lõhkuda kristalliseerunud pind. Kristalliseerunud pind peegeldab valgus paremini ning seega saavutatakse sarnane efekt CD-Ri ja CD- ROMiga. DVD CDd meenutav andmekandja, kuid salvestab rohkem andmeid, sest kasutab lühema lainepikkusega laserit. Lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit. 3. ANALOOG- JA DIGITAALINFO, ANALOOGLIIDES(DAC, ADC) ANALOOGINFO info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. NT: Schmitti trigeri sisendisse tulev signaal võib pikalt kõikud 0V ja 5V vahel see on analoogsignaal. Iseloomult
Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid kõvakettale salvestatakse, mis on fail, mil viisil on võimalik asukohad struktureerida jne. Erinevad operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid failisüsteeme ning ühe operatsioonisüsteemi jaoks vormindatud kõvaketas ei pruugi olla loetav (ning sinna pole siis võimalik ka kirjutada) teise operatsioonisüsteemi poolt. Failisüsteem on viis arvutis andmefailide haldamiseks ja talletamiseks. Failisüsteemid
erineda lugemisel ja kirjutamisel. Kiirust mõõdetakse kordades baasühikust. Magnetiline salvestustehnoloogia on kasutusel kõvaketastel - HDD (Hard Disk Drive). Kõvakettal kasutatakse andmete salvestamisel pöörlevat magnetplaati, mille kohal paikneb lugemis/kirjutamis pea. Suurim viivitus on seotud lugemispea juhtimisega kõvakettal soovitud sektorini. Viivitus on seda väiksem, mida suurem on ketta pöörlemise kiirus RPM (Revolutions Per Minute). Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state Drive), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe. Nende seadmete suureks eeliseks on liikuvate osade puudumine ja suurepärane pöördusaeg suvalises mälupesas hoitavate andmete poole. Kiire pöördusaeg koos hea andmevahetuse
sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid
Taliinn 2013 1. Sisukord Sissejuhatus See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks. Ketta või sektsiooni ja temal paikneva failisüsteemi vahel on oluline erinevus. Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda
koguarv. Värvisügavust väljendatakse vahel ka bitisügavusena, sest see on otseselt seotud iga piksli kirjeldamiseks kasutatud bittide arvuga. 13. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) 14. Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine, ühendada endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. 15. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine
annaabi.ee 
