Ares- sõjajumal Dionysos- veini- ja sigivusjumal Hephaistos- tulejumal Hestia- kodukoldejumalanna Nike-võidujumalanna 10. Kreeka teater (võrdle tänapäevaga) Teater sai alguse koori- ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendused olid vabas õhus. Näitlejad kandsid maske. Mängiti komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid koturne (puidust jalanõud). Kreeka teater Tänapäeva teater Erinevused · Ainult mehed · Nii naised, kui mehed · Loobiti toiduga, kui · Ei tohi loopida toitu etendus ei meeldinud. · Ei kanta ainult maske, · Näitlejad kandsid maske, tehakse meiki jne...
Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli Kuulsamad linnriigid Kreekas: Sparta, Korintos, Ateena hobuserauakujuline-teatron, keskel mänguplats-orkestra, (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), orkestra taga puust lavaehitis-skeene, proskeenion, näitlejad Sürakuusa(Sitsiilias). kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid ja Ateena polis: Kodanikkonna moodustasid kõik Ateena tragöödiaid, teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele täiskasvanud meessoost põliselanikud, olenemata varast või näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. tegevusalast. Aristokraatlikud eesõigused kaotatud, valitses Tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega demokraatia
Demeter viljakusejumalanna Hades allilma valitseja Nike võidujumalanna 12.Millest kujunes Kreeka teater? Iseloomusta ja võrdle tänapäevaga. V:Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli hobuserauakujuline-teatron(1), keskel mänguplats-orkestra(2), orkestra taga puust lavaehitis-skeene(3),proskeenion(4), näitlejad kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid(Aristophanes) ja tragöödiaid(Sophokles), teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. (tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale.) 13.Iseloomusta Kreeka kooliharidust. V:Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt,
Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid näitlejate kasvu. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Esinejate kostüümid vastasid näidendi laadile. Komöödiategelased kandsid enamasti lühikesi riideid ja paljudes lavastustes nahast fallost ehk suguliiget. Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid lavalolijad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Rõivastus oli suhteliselt lihtne, kuna kajastas
Kreeka näidentides esines alati vaid 3 meest, kes mängisid ka naiste osi. Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitleja riietus: • Näo ees kanti puust või lõuendist maske, mis meenutasid karikatuure. • Selleks, et näitleja teatris ka kõige tagumistesse ridadesse paistaks pani ta jalga kuni poole meetri kõrgused, seest õõnsad jalatsid(koturne) • Keha moonutamiseks topiti riietuse alla padjad. Vana kreeka laval ei kujutatud kunagi julmi tseene, tapmist, või enesetapmist. Kõik see pidi toimuma lavateha ning publikule näidati ainult „surnukeha” Teatrisse võeti kaasa Dionysose pühale vahest ka koduorjad. Vaesematele ateenlastele andis polis(valitsus) raha sissepääsu jaoks. Oli juhtumeid, kus publik ei jäänud näidendiga rahule ning näitlejad loobiti kividega lavalt minema.
· Mehed mängisid ka naiste osi · Määrati jõukaid sponsoreid katmaks teatritegemise kulusid Maskid · Olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puuga · Miimikat ei saanud kasutada · Igal tegelasel oli oma mask · Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski · Oli ka kahepoolseid maske ühelt poolt kurja, teiselt poolt rahuliku ilmega · Maski osaks oli ka parukas Riietus · Kõik elemendid pidid andma suurenduse · Kanti koturne paksu tallaga jalanõud · Kitoon varrukatega ülariie · Kitooni peale tõmmati mantel · Rõivastel oli all polster · Vöö oli alati kõrgemale tõstetud Kraana · Jumalaid kehastavaid näitlejaid tõsteti vinnaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena Pronteion · Piksemasin · Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule · Tavaliselt kasutati siis, kui ilmusid jumalad Ekkyklema
mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajad Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist.
Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad
koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja sõimulauludest. Keelepruuk oli vaba, tihti pilkava sisuga, pilgati võimukandjaid, inimlikke nõrkusi, pahesid. KREEKA TRAGÖÖDIA
Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad
lubasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli, et aga näomask takistas erinevate näomiimikate tegemise, võisid näitlejad mõjule pääseda tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati ka võtteid, näiteks leiutati kraana taoline seadeldis, millega sai vajaduse korral näitleja orkestra kohale õhku tõsta. Tragöödianäitlejad kandsid uhkeid, sageli eredavärvilisi ja rikkalikult kaunistatud rüüsid ning kõrgeid jalatseid-koturne-oma jumala Dionysose järgi. Hiljem rüüsid vooderdati, näitlejate pikkust tõsteti peakattega ja jalatsitaldade paksendamisega. See andis näitlejaile tollastes suurtes vabaõhuteatrites mõjuva väärikuse, mis sobis kujutavate tegelastega. Etentustes käsitleti lugusid pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste ja nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad
Teatrietendused olid väga kohad populaarsed, need toimused dianüüsia viimasel 3 päeval, kus igal astus üles pks autor 3 tragöödia ja 1 saatürdraamaga. Omavahel võistlesid 3 autorit/trotagonisti (esinäitleja)/koreegi (tnp. sponsor). Näitlejateks olid eranditult vabadest kodanikest mehed. Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad)
Roomlased võtsid palju Kreeklastelt üle ja kohandasid endale sobivaks (Teater, usk, arhitektuur, kirjandus) 6. Kirjelda kreeka teatri välisilmet, etendusi Etendused toimusid amfiteatris, vabas õhus, päevavalgel. Etendused toimusid teatri keskel asuval platsi orkestral, mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid ehk skenee. Näitlejad olid mehed, kandsid maske ja jalas koturne Mechane - õhkutõstmiseks Näitemäng seisnes koori ja ühe näitleja dialoogis 7. Kirjelda Olümpiamänge. Millal, kus, milleks, olümpiaalad, tähtsus. Toimusid Olümpias Zeusi pühamus iga 4 aasta järel Esmakordselt 776.a. e.Kr Osalesid ainult hellenid Kiirjooks, rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit 8. Iseloomusta Rooma vabariiki ( millal?) ja selle valitsemise korraldust
mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune ORKESTRA, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (SKEENE), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees MASKID, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- KOTURNE. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist.
Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Komöödiategelaste maskide eesmärgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste näost tehti sõbralik zarz. Oli ka fantastilisi maske nagu nt. herilased, konnad jne. Maski osaks oli ka parukas. See tegi lavakuju suuremaks. Kõik elemendid pidid andma suurenduse. Ka riided. Näitlejad kandsid jalas koturne - jalanõusid, millel on talla paksendused. Kitoon - varrukatega ülariie. Traagilistel kangelastel oli pikk kitoon, koomilistel lühike (ka teenritel). Kitoon oli tavaliselt kaunistatud tikanditega. Rohkem omas tähtsust värv. Kitooni peale tõmmati mantel - kuningatel oli see purpur-punane. Kuningannadel kitoon punane ja mantel valge. Jumalad kandsid tavaliselt villast mantlit. Tegelased, kes olid pagendatud (Oidipus), kandsid valgeid määrdunud rõivaid.
mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist. Alguses olid
asus koor ja mis oli kuni 24 m diameetriga, selle taga olid skeene (lavatagune majalaadne ehitis, näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad) ning theatron (pealtvaatajate pinkide osa). Teatris esinesid ainult mehed, kes etendasid aga ka naiste osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Esinemise ajal vahetasid näitlejad maske, mis võimaldas esineda erinevates rollides. Et näitlejad oleks paremini nähtavad, kandsin nad koturne ehk erilisi paksu tallaga lavajalatseid. Kreeka teatris oli tähtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Ajaühtsus tähendab, et tegevustik on kokku surutud max 24 tunnile, kohaühtsus seda, et välditakse tegevuskoha vaheldumiss ja tegevusühtsus, et tegevus keskendub ühele tegevusliinile, kõik toimuv on seoses ja on olemas kindel suletud lõpp. Ateenas oli teatrikunsti õitsenguks 5. sajand eKr, eriti Periklese aeg. Sel ajal tegutsesid ka kuulsad
Ta ise mängis seal. Neid mängiti vabas õhus ja päevasel ajal. Põhiplaan. Treatlon on vaatlejatele määratud paik. Orkestra on ümmargune väljak kus toimus näitlejate tegevus. Skenee koht kus näitlejad said strippida. Seal eesriiet ei kasutatud. Kasutusel olid ka teatud masinad , mis vajaduse korral said näitlejaid õhku tõsta. Näitlejateks olid mehed , neid oli vähe. Pealt vaatajate hulgas võisid olla ka naised.Etendused toimusid maskides. Näitlejad kantsid koturne- puust klotsid. Sisse pääsu eest maksti raha , vaesematele maksis riik pileti kinni. Publik oli aktiivne. Üks kuulsamaid dragöödia kirjanikke oli Sophokles. Kreeka filosoofia. Sokrates on V saj Ateena polises elanud. Teda huvitas inimene, mitte maailma teke. Tema käis Ateena tänavatel ringi ja vestles inimestega , enamasti meestega. Tema eesmärk oli näidata kui vähe ta tegelikult teab. Sokrates lähtus sellest et kui inimene
seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. Näo ees kanti puust või lõuendist maske, jalas kuni poole meetri kõrgusi ja seest õõnsaid jalatseid koturne. Mask ja koturnid olid vajalikud teatri suuruse pärast -- nendeta oleks tagumistest ridadest näitlejat halvasti nähtud. Komöödiamaskid meenutasid karikatuure. Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid komöödianäitlejad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Koor koosnes 12 -- 24 inimesest. Tema ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat, väljendada avalikku arvamust. Kreeka teatris ei kujutatud julmi stseene ega tapmist või enesetapmist
· näiteks kui koor tuli vasakult: võõramaalased; kui paremalt: ateenlased · kui näitlejal oli seljas punane mantel:kuningas; kui valge mantel: kuninganna · valge mask viitas naisele, tume mehele, kollane haigele inimesele · tähtsad olid eetiline ja moraalne külg · esijalgu ei kasutatud kutselisi näitlejaid · lõpuks oli tragöödias juba 3 meesnäitlejat · komöödias oli 4 näitlejat · näitlejad kandsid jalas koturne paksu tallaga jalatsid(kõrgus 30-40 cm) · peas olid kõrged peakatted + kostüümid seljas · alguses hoiti maski kepikese otsas endal ees, hiljem olid nad kiivritaolised ja pandi pähe · maskid olid nahast või korgitammest · näitlejaid valiti kõrgetele ametikohtadele · neisse suhtuti aupaklikud ja paremad näitlejad vabastati kohustuslikust sõjaväeteenistusest · koori liikmeid tunnustati vähem
"Hamlet". Kitzbergi "Libahunt" ja "Kauka jumal" Draama: (tõsieluline, kuid võib lõppeda õnnelikult) Tsehhov, Ibsen, Tammsaare "Raudne kodu", "Valge lagendik", Vilde "Tabamata ime" Komöödia: Vilde "Pisuhänd" Tragikomöödia Jant Vodevill Stsenaarium Ajalugu: Antiikteater Vabaõhuteater (staadion). Kõige tähtsam osa Orkestra koori jaoks altar Dionysosele. Orkestra taga asetses Skena ( telk, garderoobina kasutusel). Näitlejad kandsid koturne (poolemeetrisi tallaga jalanõusid), maske (karakterile omased näojooned peal). Osi mängisid mehed. Naisi ei lubatud ka vaatama. Vaadeldakse kahesuguseid vastuolusid: jumalad ja inimesed; ühiskond ja inimesed (Aischylos) Sophakles, Aischylos, Aristophanes. keskaja teater (6-15 saj) domineerisid usulise sisuga näidendid müsteerium (piiblisündmused) moralitee e. karnevalijant (lustlik, kuid õpetus sees) Renessansi teater (16 saj) Sellest kasvab välja kaasaegne teater Commedia dell``arte
Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid. Teatril oli kaks küljesissekäiku. Näitlejad esinesid maskides, mis võimaldasid neil ühes etenduses esitada mitut osa ning toimisid ka valjuhäälditena. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid - koturne. Näitlejateks olid vaid mehed. Kuna näidendi sündmustik toimus ühes kohas ja ühe päeva jooksul, siis ei vajatud dekoratsioone. Selle moodustas tavaliselt lossi või templi fassaadi kujutav skeene. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad käitusid talitsematult: jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega.
mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid. Teatril oli kaks küljesissekäiku. Näitlejad esinesid maskides, mis võimaldasid neil ühes etenduses esitada mitut osa ning toimisid ka valjuhäälditena. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid - koturne. Näitlejateks olid vaid mehed. Kuna näidendi sündmustik toimus ühes kohas ja ühe päeva jooksul, siis ei vajatud dekoratsioone. Selle moodustas tavaliselt lossi või templi fassaadi kujutav skeene. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad käitusid talitsematult: jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega.
rusikatega punaseks oli hõõrunud. «See on kreeka keeles! Aishülose anapest, mis oivaliselt väljendab ahastust.» 1 5 3 Selle juures hakkas ta nii veidralt ja metsikult naerma, et isegi ülemdiakon naeratas. Claude tundis, et ta on ise süüdi: miks oli ta seda last nõnda hellitanud? «Ah, armas vend Claude,» jätkas Jehan sellest naeratusest julgust saades, «vaadake ometi mu katkisi saa- Kes tööd ei tee, ei söö (lad. k.) 263 paid. Kas on maailmas olnud traagilisemaid koturne * kui need poolsaapad, mille tallad keelt näitavad?» Ülemdiakon sai äkki tagasi oma endise ranguse. «Ma saadan teile uued poolsaapad, raha aga ei anna.» «Andke üks vilets Pariisi sol'gi,» anus Jehan. «Ma õpin Gratianuse pähe, ma tahan jumalasse uskuda, minust saab tõeline teaduse ja vooruse Pütagoras. Ainult, palun, üks väike Pariisi sol! Kas te siis tahate, et nälg mind ära sööks, ta seisab mu ees avatud lõugadega ja