Pärlikasvatus Nimi: Pärl Pärl on tugev. Suhteliselt ümar. Kallis. Pärleid on igas suuruses. Kasutatakse ehtena. Kasvatamine Enamasti kasvatatakse Jaapanis. Avatakse austri karp ja tehakse tema koesse väljalõige. Võetakse väike pehmekoe tükike. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest. Kotike välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga. Siirdatakse see välja kujunemata pärlitera esimesse austrisse ja lastakse oma elukeskkonda. Kasvatamine Kogu see aeg tuleb jälgida vee temperatuuri. Tihti tuleb ka kontrollida austreid ja neid puhastada.
köömneid hapukapsas ja sõiras. Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks. Vee- või piimapõhine köömnetee leevendab soolegaasidest tingitud valusid. Köömnei kasutati ka jookide maitsestamiseks, näiteks haputaarile või ivajoogile, kuid ka kangemate kraadidega jookides, näiteks köömnenaps, mis on tegelikult kange magustatud munaliköör. Köömneid kasutati ka rituaalsetes toimingutes. Inimesed kandsid kaelas kotikest köömnetega, et peletada nõidu ja deemoneid. Mõnes kohas usuti, et köömnetel on vargusevastane toime ja sellepärast puisati neid majja, lauta jm. Mõnedes teistes piirkondades usuti, et hälli alla asetatud köömneanum kaiteb last nõidade eest ja et armujoogis köömnelisand pidi armastatu truuks tegema. Köömnetes on ka palju eeterlikke õlisid ja just nende pärsat kasutatakse köömneid parfümeerias.
Pärlipulbrit lisatakse nahakreemidele, mis on hiinlannade seas väga nõutud kaup, kuna nad peavad naha kahvatust üheks tõelise ilu tunnuseks. Jaapani teadlaste poolt väljatöötatud pärli kasvatusprotsess algab sellega, et ettevaatlikult avatakse austrikarp ja tehakse tema pehmesse koesse väljalõige. Üheaegselt võetakse sama liigi austrilt väike pehmekoe tükike, et see pärast siduda veel moodustumata pärli tuumaga. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest, mis välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga.
ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite kiri Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse
uut kodu ja rajamaks talusid sellistes paikades nagu Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Teised läksid suure röövsaagi ja orjade järele. Osa viikingeid asus Britanniasse ja Iirimaale, kuhu rajati linnu. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine
noaga peenestatud küüslauguküüned, kaneel ja muskaat. Kuumuta segades mõned minutid, lisa kanatükid ja karri ning kuumuta veel 5 minutit, kanatükke üks kord keerates. Lisa kooritud tomatite tükeldatud viljaliha ja kookospiim ning hauta kaane all 40 minutit. Lisa sidrunimahl ja koor ning lase siis ilma kaaneta ägedalt keeda.Maitsesta soolaga. Kedgeree 400 g kuumsuitsu-tursafileed või muud paksu valge lihaga kala 2 kotikest pruuni riisi 4 muna 1 sl karrit 1sl õli soola 1 tl jahvatatud paprikat näputäis purustatud musta pipart näputäis jahvatatud muskaatpähklit 1 sl sidrunimahla peotäis siledaid petersellilehti 2 dl paksu maitsestamata jogurtit Keeda mune 9 minutit, jahuta külmas vees. Keeda riis pakendi õpetuse järgi, lase jahtuda. Kuumuta karrit pannil õlis keskmisel kuumusel pidevalt segades 1 minut, lase jahtuda. Haki
Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil.
siiamaani. See kraam viis ta täiega pilve ning ta nägi vägevaid asju selles olles. Kuid Pille ei süstinud toda ainet enda veeni. Kõik Venemaal oldud päevad kulgesid ühtemoodi , päeval kolasid nad mööda vaatamisväärsusi ning õhtul istutas Jaan end jällegi süstlaotsa. Venemaalt naastes küsis Jaan Pillelt ,et kas tal on antud kraami veel, kuid naisel ei olnud . Pille soovitas poisil Dani külastada , seal pidavat narkotsi leiduma. Nooruk ostis diileri käest kaks kotikest ning kasutas need samal päeval veel äragi. Jaan ei teadnud isegi selle aine nime, kuid ta oskas seda kasutada kuna oli näinud kuidas Pille seda vaaritas ( küünal tuleb põlema panna , lusikasse lisada natuke vett , sodi lusikasse valada , kuumutada lusikat seni kuni aine keema läheb ning siis süstlasse ja otse veeni) .Poisike oli juba sõltuvuses ,kuid mõtles, et ta kui ta süstib end nädal aega siis ta ei ole veel narkomaan. Kuid ta oletused olid valed .
iseseisvalt seda toodet ei leia, siis ma tulen ja otsin teid ise üles. Mulle meeldib end ise teenindada. Nii on mul võimalus märgata ka neid asju, mida ma hetkel ei otsi, ent kui mulle kohe uksel vajalik asi pihku poetatakse, siis ma ei näegi, mida selles kaupluses veel müüakse. Kaupluse külastus Põhjus kaupluse külastamiseks Juhtus selline asi, et ostsin koduteele jäävast poest õhtuseks näksimiseks võileiva materjali. Mõned tunnid hiljem terasaia kotikest avades tundsin kohe hallitusele spetsiifilist lõhna ja viilude vahel olidki ilusti näha hallituslaugud. Heitsin pilgu sulgemisklambrile ja parim enne kuupäev näitas alles homset kuupäeva. Kuna pood oli selleks ajaks juba suletud võtsin teekonna tagasi poodi ette järgmisel hommikul. Kauba tagastamine Oli hommikune aeg ja poes külastajaid vähe. Töötas vaid üks kassa (tegemist on ka väikese poega) ning müügisaali sisenemata astusin kohe kassa juurde oma muret
Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid alamaid sedasama tegema
kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitseseid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Ruunikiri on vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Loodud arvatavasti kreeka-ladina või keldi-etruski tähestiku järgi. Vanem ruunikiri (3.-9. saj.) koosneb 24, noorem (9.-11. saj.) 16 tähemärgist
näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud Joonis 4Viikingi kodu kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse
kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 6 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse
hapukapsas ja sõiras. Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks. Vee- või piimapõhine köömnetee leevendab soolegaasidest tingitud valusid. Köömneid kasutati ka jookide maitsestamiseks, näiteks haputaarile või ivajoogile, kuid ka kangemate kraadidega jookides, näiteks köömnenaps, mis on tegelikult kange magustatud munaliköör. Köömneid kasutati ka rituaalsetes toimingutes. Inimesed kandsid kaelas kotikest köömnetega, et peletada nõidu ja deemoneid. Mõnes kohas usuti, et köömnetel on vargusevastane toime ja sellepärast puisati neid majja, lauta jm. Mõnedes teistes piirkondades usuti, et hälli alla asetatud köömneanum kaiteb last nõidade eest ja et armujoogis köömnelisand pidi armastatu truuks tegema. Köömnetes on ka palju eeterlikke õlisid ja just nende pärsat kasutatakse köömneid parfümeerias.
RIIETUS NAISED Ülerõivana hakati poolringikujulise keebi kõrval kandma ka idamaadest pärinevat T- kujulise lõikega koonilist alt laienevate varrukatega umbes põlvini ulatuvat rõivast. 12. saj. lõpus tekkis üle pea käiv tuunika -pelicon. See oli sageli karunahaga vooderdatud. Kanti vööga või ilma Naisterõivastuse lisandina hakati kandma vöö külge või kaela riputatuna käsipeeglit. Nii naised kui mehed hakkasid vöö küljes kandma kotikest vajalike esemetega. Kõrgklassi daamid hakkasid kandma küünarnukini ulatuvaid valgeid nahast ja siidist kindai, mis vastavalt seisusele olid kaunistatud tikanditega või kalliskividega Peakatetest olid levinumad mitmesugused õhukesest riidest linikud. Kanti ka turbaneid ja kapuutse. Mõeldi välja uusi kübaraid, nt teravutipuline trüügia müts ning praeguse bareti eelkäija RIIETUS NAISED - KÕRGGOOTIKA Tekib erineva lõikega kleite
esikusse, siit esikuastrikusse helikodrema tagasivõnkumine trummiastriku kaudu, teojuhas olevad kuulmisretseptorid erutuvad. Närvirakud, mis ei kannata, et neid pidevalt hoitakse töös, et saaksid hapnikuvaru taastada. Hapnikupuudus on peamine, mis kuulmisrakke hävitab. Kui inimene halvasti kuuleb, siis ta hakkab kõvasti rääkima, aga ise nad seda ei taju. 75. Tasakaaluanalüsaatori osad joonis 22, lk 237 õpikus. Esikus on 2 kotikest, kus registreeritakse pea asend üle-alla ja vasakule-paremale liikumise registreerimine. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides esikunärv/tasakaalunärv sild - väikeaju ja seljaaju motoneuronid. Kummasgis kõrvas on 5 elundit/elundiosa, mis registreerivad tasakaalu. 76. Silmamuna ehitus. Joonis 21. 77. Nimeta silma abiseadeldised. 6 silmamuna liigutavat lihast(..); pisaraaparaat; silma rasvapadjand(hoiab silma õiges asendis), silmalaud, kulmud. 78
oli nagu maapinnaga ühte sulanud, Meeme otsustas enne suremist rääkida veel Leemetile Põhja Konnast - selgus, et Meeme oli olnud valvur ja valvurid peavad valima endale enne surma järglase ja selleks oli ainsana alles jäänud Leemet, selleks oli oluline nahkne kott, milles Meeme oli Leemetile ammu andnud sõrmuse, kott oli tehtud Põhja Konna nahast ja et temani jõuda, tuli see ära süüa, Leemet tormas kotikest otsima, mõned päevad hiljem, kui mees sealt mööda kõndis, oli juba Meeme surnud - koju jõudes otsis Leemet kohe koti üles ja sõi selle ära, otseselt ei juhtunud temaga midagi, kuid siis nagu meenus talle ühtäkki Põhja Konna asukoht ja ta läks tema koopasse, Põhja Konn oli kui hõõguv lõke, Leemet oli õnnelik, et tal elukat siiski lõpuks näha õnnestus, elukas oli soe ja Leemet tundis end tema najal mõnusalt ega kavatsenudki enam lahkuda
parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa
Tasakaaluelund (vestibulaaraparaat) paikneb koos kuulmisanalüsaatori, teoga, sisekõrva luulabürindis. Luulabürindi sees paiknevad 3 poolringkanalit, mille ampulliharjades paiknevad retseptorid. Kilelabürindi ja luulabürindi vahe on täidetud perilümfiga (sarnaneb koostiselt ekstratsellulaarvedelikuga, sisaldades palju Na+) ja kilelabürint ise endolümfiga (sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete tasakaalutähnidena, milleks on retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse.
Tasakaaluelund (vestibulaaraparaat) paikneb koos kuulmisanalüsaatori, teoga, sisekõrva luulabürindis. Luulabürindi sees paiknevad 3 poolringkanalit, mille ampulliharjades paiknevad retseptorid. Kilelabürindi ja luulabürindi vahe on täidetud perilümfiga (sarnaneb koostiselt ekstratsellulaarvedelikuga, sisaldades palju Na+) ja kilelabürint ise endolümfiga (sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete tasakaalutähnidena, milleks on retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse.
Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks. Vestibulaar eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Tasakaaluelundiks on poolringkanalid, mõik ja kotike. Mõik ja kotike on kaks vedelikuga täidetud kotikest, mille sisepinnal on hulgaliselt karvakestega meelerakke. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset ja sekundaarset auditoorset välja. Kesk- ja sisekõrva ehitus . Sisekõrvas asuvad tasakaalu ja kuulmiselund. Kuulmismeele tsentraalse osa kahjustuse tagajärjed: Kuulmismeele 41. Brodmanni välja kahjustus põhjustab totaalse kurtuse, inimene on kurt, kuigi välis, sise ja keskkõrva funktsioon on normaalne. 42
langenuna põhjustada mattide sensorala vältimist külastajate poolt (külastajad lähevad ringiga). Vältida andmete maha laadimist halva ilmaga. kasutamine TRAFx Elektroonikakomponendid peavad jääma kuivaks. Tagamaks salvestusseadmele kuivad tingimused on oluline regulaarselt vahetada salvestusseadme kasutamine TRAFx hoiukarbis olevat absorbendi kotikest. 128 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Vältida tuleks seadmete sh mahalaadimisdoki järsku viimist alla 0-kraadi tingimustest niisketesse ja soojadesse tingimustesse. Kui see on siiski vajalik, siis tuleks juhinduda järgnevast: Veendu miinuskraadide käes olles, et seadmed on korralikult suletud tihendiga hoiukarpi.
«Miks teid hüütakse Esmeraldaks?» küsis poeet. «Ei tea.» 1 Kui pärlkanad sulgi ajavad ja maa (hisp. k.). 96 «Aga siiski?» 5 5 Tütarlaps tõmbas põuest välja väikese pikerguse koti-kese, mis rippus ta kaelas loorberipuu seemnetest keti küljes ja millel oli kange kampuse lõhn. Seda kattis roheline siid ja selle keskel oli suur roheline smaragdi värvi helmes. «Võib-olla hüütakse mind selle pärli pärast Esmeraldaks '.» Gringoire tahtis kotikest enda kätte võtta. Tüdruk taganes. «Ärge puutuge, see on amulett. Te teeksite talle viga, või jälle tema teile.» Poeedi uudishimu kasvas järjest. «Kust te ta saite?» Esmeralda pani sõrme suule ja peitis amuleti põue. Poeet katsus talle uusi küsimusi esitada, aga sai väga visalt vastuseid. «Mis tähendab see sõna «Esmeralda»?» «Ma ei tea,» vastas tüdruk. «Mis keeli see sõna on?» «Küllap egiptuse keeli.» «Sedap ma arvasin,» ütles Gringoire
elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga. Utriculus ja sacculus on kaks membraanidest moodustatud kotikest, mille ülesandeks on säilitada tasakaalu sirgjoonelisel liikumisel (nt treppidel). Tasakaaluorgan võimaldab määrata ka pea asendit raskusjõu suhtes – kas inimene on püstiasendis, pikali või ripub pea alaspidi. Poolringkanalid tagavad tasakaalu pea pööramisel. Kanalid on asetatud kolmes tasapinnas ja iga tasapinna (kõrguse, laiuse ja sügavuse) kohta on oma poolringkanal. Nii võimaldab iga poolringkanal mingis tasapinnas pead pöörata