„MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „MIR“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Elu kosmoses Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi, kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. Näiteks : Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid, sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal. Söömine Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks. Hügieen ja trenn
Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Kahe kiiruse liitumise tagajärjel tekkiv liitkiirus on alati väiksem kui nende kiiruste arvväärtuste summa. Kui olla valguse kiirusel liikuvas kosmoselaevas ja lülitada esituled sisse, kas siis nende valgus ei eemaldugi kosmoselaevast? Vastus on, et kosmoselaevas olijaile on kõik normaalne, valgus eemaldub neist valguse kiirusel. Kõrvaltvaatajaile on aga olukord teistsugune: juhul, kui kosmoselaev tõepoolest valguse kiirusel liikuda suudaks, tundub kõrvaltvaatajaile, et tulesid ei lülitatudki sisse. Kui aga kosmoselaev liigub vaid õige pisut valgusest aeglasemalt, tundub
Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist asja nagu absoluutne aeg vaid aja kulg sõltub keha liikumisest. Näiteks, kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kosmoselaevas ajakulg aeglustub, kuid maal olijate jaoks aeglustuvad kõik raketis kulgevad protsessid. Sammuti on ka massidega. Mida kiiremini liigub keha, seda suurem on tema mass.
Alustati 1988. aastal ja jaam pidi valmis saama 2004.aastal (praegu on jaama lõpliku valmimise plaan lükkunud aastasse 2010). 16 riigi ühine saavutus ISS hakkab pakkuma elukortereid ja laboratooriume kuni seitsmele astronaudile. ISS ELU KOSMOSES Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi, kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid, sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal. Paljude kosmonautide sõnul on alguses kõige võõrastavamaks asjaks kaaluta olek, mis häirib paljusid nii väga, et esimestel päevadel võib lausa "kosmosehaigeks" jääda. Mõnevõrra muutub ka su välimus. Kuna kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, sest gravitatsiooni pole, läheb tema pea ümmarguseks. Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub
Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal. Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste ballistiliste rakettide stardiseadet, 11 montaazi-katsekorpust, seal töötab 500 Venemaa sõjaväelast. Sealt startisid 1957 esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1, 1961 esimene mehitatud lend Juri Gagariniga pardal ning paljud kosmoseraketid ja -aparaadid. Elu kosmoses Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas üldse kaalu. Kõik vajalikud tegevused peavad jätkuma (söömine, magamine, töötamine jne.), need toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks, ning tualett. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ei voola. Õhu saamine: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse seda kogu aeg puhtana. Kosmoselaevas on rõhk samasugune nagu maal. https://www.youtube.com/watch
suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt
t. aja kulg on kõikjal ühesugune (ühtlane) ja ei sõltu millestki. Oma relatiivsusteoorias aga tõestas Albert Einstein, et absoluutset aega pole olemas ja aja kulg sõltub keha liikumisest. Aja suhtelisus ilmneb suurte, valguse kiirusega võrreldavate kiiruste puhul ja/või ülitugevas gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses). Näiteks kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega (relativistlik rakett!), siis kosmoselaevas aja kulg aeglustub; meie, Maal olijate jaoks aeglustavad kõik raketis kulgevad protsessid. Aega, mida mõõdab raketis olev kell, nimetatakse omaajaks. Omaaeg on aeg, mida mõõdab omas inertsiaalsüsteemis liikumatu kell ehk selle inertsiaalsüsteemiga kaasa liikuv kell. Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti
sobiksid. Seetõttu saab nüüd ühendada massi ja energia mis on seni olnud kaks ühitamatut suurust. Valguse kiirus on konstant, mille väärtus ei sõltu sellest, kuidas me valgusallika suhtes liigume. Liikuva keha jaoks kulub aeg aeglasemalt. Seda sai mõõta siis, kui Harold Lyons leiutas aatomkella. Kui üks kaksikutest läheb kosmosereisile, tajub ta aega normaalselt, kuid kuna aeg tema kiires kosmoselaevas kulub aeglasemalt kui maa peal, on ta oma vennast noorem, kui ta temaga maa peal tagasi kohtub. Osakesed võivad käituda lainetena. Üks tänapäeva füüsika kõige olulisemaid avastusi on see, et atomaarsel tasandil ei ole looduses osakeste ja lainete vahel mingit vahet. Ei ole sugugi raske seda kaksikpidisust eksperimendiga tõestada. Samamoodi on tehtud kuulus kaksikpilu katse, mis tõestab, et valgus võib käituda nii laine kui ka osakesena. Lõppkokkuvõtteks arvab
· ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz 10" · ,,Pioneer 10" (1973) Esimene kosmoselennuaparaat, mis möödus Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse
16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõudis 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal, esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal ja inimese jõudmine Kuule- Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film. Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Lend startis 11. aprillil 1970
u oletatav valguse kiirus Maa suhtes v oletatav valguse kiirus absoluutse ruumi suhtes Aja dilatatsioon l varda pikkus (valguse poolt läbitud tee) v taustsüsteemide omavahelise liikumise kiirus c valguse kiirus d valguse poolt läbitud tee, kui seda vaadata teisest süsteemist kinemaatiline tegur Pikkuse kontraktsioon l tee pikkus Maaga seotud süsteemis t aeg Maaga seotud süsteemis v Maa ja kosmoselaeva omavaheline kiirus kinemaatiline tegur t' aeg kosmoselaevas l' tee pikkus kosmoselaevaga seotud süsteemis 8 Lorentzi teisendused O' taustsüsteem, mis liigub taustsüsteemi O'' x-telje negatiivses suunas O'' taustsüsteem, mis liigub taustsüsteemi O' x-telje positiivses suunas v taustsüsteemide omavaheline kiirus t, t' ja t'' aeg c valguse kiirus Kiiruste liitmine u' ja w' kiirus O'-süsteemis u'' ja w'' kiirus O''-süsteemis
piloot peab laskumisel viibima lennumasina sees. Gagarin hukkus 27.03.1968 Kirzatsi linna lähedal lennukiga MIG-15 UTI toimunud lennuõnnetuse tagajärjel ELLUJÄÄMINE KOSMOSES Inimese keha ei ole ehitatud kosmoses elamiseks. Kosmonaudid peavad kaasa võtma kõik eluks vajaliku, kaasa arvatud õhk hingamiseks, ja jõudnud kosmosesse, peavad nad ka kaalutus keskkonnas hakkama saama. Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas kaalu. Tavalised tegevused nagu söömine, magamine ja töötamine toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, koid magamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks ning tualett. Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Avakosmoses töötamiseks võib kuluda mitu tundi, näiteks, kui nad remondivad satelliiti, mis tähendab selle kinnipüüdmist, parandamist ja siis kosmosesse tagasilaskmist
jäljendid. 2.Ettevalmistus Marss on alati inimesi paelunud. Viimaste aastakümnetega on lootus planeeti külastada saanud realistlikuks. 1960. aastatest on inimesi Marsi-reisi tõttu pandud raskelt proovile. Katseisikud pressiti mõneruutmeetristesse lukustatud teraskonteineritesse, kus neil polnud vett, toitu ega hapnikku. Need isolatsioonikuud on andnud teadlastele hindamatuid teadmisi sellest, kuidas tulevikuastronaudid kitsas kosmoselaevas reageerivad, kui neil pole võimalik väljastpoolt abi saada. 2.1 Ajalugu Inimese kosmoselaeva tingimuste jäljendamise katsetuste ajalugu algas 50 aastat tagasi Siberis. Krasnojarski Biloogiainstituudi seinad jutustavad mustvalgete piltidega teedrajavatest tulemustest, mis saavutati1960. aastal sealses 300 ruutmeetri suuruses Marsi simulaatoris Bios-3. Tänapäeval on simulaator unarusse jäänud ja fotografeerimist keelav silt enam ei kehti. 2.2 Venelaste katsed
r n r P = pi i =1 ehk r n r P = M v c = mi v i i =1 Süsteemi liikumisseadus Newtoni seadused kehtivad nii punktmassi kohta, kui ka süsteemi kohta. Erinevus vaid see, et valemites kasutatavad jõud, impulsid jne on resultantsuurused. Kiirendus, asukoht jne käivad süsteemi massikeskme C kohta. Järeldus Kui puuduvad välised jõud, siis sisemiste jõudude mõjul ei ole võimalik massikeskme kiirust muuta. Näide Oled kosmoselaevas, kaaluta olekus jäänud seintest eemale. Sellisel juhul ei ole mitte mingit võimalust jäsemete liigutamisega seinani jõuda. Kui aga heita taskust võetud keha endast eemale, hakkab süsteem sina-keha liikuma vastassuunaliselt ning mingil hetkel toimub põrge seinaga. 17. Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi liikumishulk on jääv. r n r M v M = mi vi = const i =1 18. Hõõrdejõud
Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. • Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). • Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. • Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas – kaksikute paradoks). • Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. • Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine (a → 0 ja seega m → ∞). • Mass ja energia kui millegi olemasolu kirjeldavad suurused, sellest tulenev võrdelisus nende vahel ehk samaväärsusseos E mc 2
· Läbi tee on kaevatud 1 m laiune kraav. Kas sellest on võimalik jalgrattal sõites üle hüpata? Tee on horisontaalne. Kui hüppe ajal langeb esiratas vähem kui selle raadius, siis saab veel üle. Siit leiame hüppe kestuse. Kiiruse valemist leiame vajaliku kiiruse. Joonis ja lahendus h = 15 cm, h = gt2/2 ; t = 2 . 0,15/10 = 0,17 s; h v = s/t ; v = 1 m / 0,17 s = 5,8 m/s = 21 km/h. · Miks kosmoselaevas on kaaluta olek? 10 · Kas inimene saab olla kaaluta olekus ilma Maalt lahkumata näiteks 5 minutit? · Kuidas tekivad suvisel autosõidul mõnikord märgatavad "asfaldilombid" maanteele? (kuiva ilmaga märjana tunduvad kohad asfaldil)? · Talvel raputatakse tänavale soola. Miks? Vihje: sool alandab lume vee külmumistemperatuuri. 4. Sport 4.1. Käimine
Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. · Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). · Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. · Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas kaksikute paradoks). · Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. · Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine (a 0 ja seega m ). · Mass ja energia kui millegi olemasolu kirjeldavad suurused, sellest tulenev võrdelisus nende vahel ehk samaväärsusseos E mc 2
kahtlustati punetisi. Lovell valis juhtimismooduli nime Odyssey nii Homerose kui ka Arthur C. Clarke'i teose järgi ning alles oma odüsseialt tagasi olles tabas ta nime tähenduse irooniat. Lend startis Kennedy Kosmosekeskusest 11. aprillil 1970 kell 19.13. Kaks päeva sujus vahejuhtumiteta, kuid siis võtsid sündmused ootamatu pöörde. Nii elektrienergia kui ka joogi- ja seadmete jahutusvee saamiseks kasutati kosmoselaevas kolme keemilist kütuseelementi. Kütuseks olid 185 kraadini jahutatud vedel hapnik ja vesinik, mida hoiti isoleeritud sfäärilistes mahutites hooldusmoodulis. Lennu käigus ja temperatuuri muutudes hakkas vedelik aurustuma. Kui stardist oli kulunud kaks päeva, oli mahutites moodustunud vedeliku ja gaasi segu, mida tuli regulaarselt segada, et mahuti täituvuse andur õige lugemi saaks. Mahuti rõhu suurendamiseks oli sellesse paigaldatud ka kütteelement, millega segu vajadusel soojendati
(kiirguse levik, valguse teke, peegeldumine jne.) 2) mehaanikas tuleb välja mõelda uus teisendus kiiruste liitmiseks ja koordinaatide teisendamiseks. Ekvivalentsusprintsiip - raske (graviteeruv) mass ja inertne mass on ekvivalentsed; pole mingit võimalust kindlaks teha, kas vaadeldav keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Ekvivalentsusprintsiibi ilminguks on kaaluta olek langevas liftis või ümber Maa tiirlevas kosmoselaevas -- mitte kummaski pole mitte mingite mõõtmistega võimalik kindlaks teha ei kiirenduse ega gravitatsioonivälja olemasolu. Kuidas seda matemaatiliselt väljendada, selles on küsimus. Einstein jt. lahendasid selle oletusega kõverast ruumist. Idee on iseenesest lihtne: kosmoselaeva orbiit tasases (eukleidilises) ruumis on ekvivalentne sirgega (nimetame seda geodeetiliseks jooneks) kõveras ruumis. See tähendab, et ruum peab
· Misjoniteenistus Krisna teadvuse rahvusvaheline Ühing · Bhakti traditsiooni peegeldab · Uudsed uskumed · Uudne välimus · Uudsed eluviisid kogukondlik · Pühendumuslikkus · Tempel.ee Heavens Gate · Mashall Herff Applewhite ) BO;Do · Bonnie Lu Nettles ( Peep , Ti) · 1972 ilmutusraamat ptk 11 · 1975 alustasid avalikku tegevust maaväliste olenditena · Hale-Boppi komeet selle taga UFO laev · Kust õppida kuidas kosmoselaevas elada Star Trek !!!! geniaalne !!!! · San Diego 27.03.1997 (39) · Tegid hüvastijätuvideod, siis panid dressid selga võtsid rahusted jõid Smirnoffi viina ja panid kilekotid pähe- 2 jäid maha püüdsid tagantjärele jõuda Ufo usundid · Kenneth Arnold, 24. Juuni 1947 ,, lendav taldrik" · Rael lõi kõige suurema ufo usundi maavälised olendid rüüvisid ta ja tegid ta saadikust
Einsteini postulaadist, et Üks kaksikutest (a) siirdub kosmoselennule, mis kulgeb valguse kiirusele lähedase kiirusega (c). Tema vend (b) valguse kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, jääb Maale. Venna (a) liikumise tõttu näib Maale jäänud kaksikvennale, et kosmoselaevas kulgeb aeg aeglasemalt. järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Naasnud Maale, leiab kosmoselendur (a2), et tema vend (b2) on vananenud temast kiiremini. Kuigi see järeldus näib Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat olevat tavakogemusele vastupidine, on arvukad katsed
fotorakuks. Selleks, et saada suuremat efekti, ühendatakse palju rakke jadamisi. Selliseid seadmeid nimetatakse päikesepatareideks. Nende kasutegur (arv, mis näitab kui suure osa valgusenergiast saab muuta elektrienergiaks) on tänapäeval juba kuni 25 % . Päikesepatareid on põhilised "energiaallikad" kosmoselaevades. Kuna Päikese energia, mis langeb ristsuunas Maa pinnal olevale 1 m2 suurusele pinnale on ca 1300 W solaarkonstant on 1372 W/m2). See tähendab, et Päikese valgus võib anda kosmoselaevas iga päikesepatarei ruutmeetri kohta umbes 300 W, mis pole sugugi vähe. Maal on asi natuke kehvem, sest alati pole taevas selge. 25 5.5.3. Tuumaenergeetika Raskete tuumade lagunemisel eraldub palju energiat8. Lagunemist põhjustavad tuumas neelduvad neutronid. Raskemates tuumades on rohkem neutroneid kui kergemates tuumades. Järelikult jääb lagunemisel neutroneid üle
Einsteini postulaadist, et Üks kaksikutest (a) siirdub kosmoselennule, mis kulgeb valguse kiirusele lähedase kiirusega (c). Tema vend (b) valguse kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, jääb Maale. Venna (a) liikumise tõttu näib Maale jäänud kaksikvennale, et kosmoselaevas kulgeb aeg aeglasemalt. järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Naasnud Maale, leiab kosmoselendur (a2), et tema vend (b2) on vananenud temast kiiremini. Kuigi see järeldus näib Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat olevat tavakogemusele vastupidine, on arvukad katsed
Näiteks π-mesonid. ( Lorents 1998, 98-101 ). 1.3.1.10 Kaksikute paradoks Kui näiteks üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole vennad enam ühevanused. Kosmoserändur on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanu- sevahe suurendada piiramatult. Kuid siiski tekib küsimus, et miks ei jäänud Maale jäänud inimene nooremaks, kuna me võime lugeda mistahes keha paigalseisvaks ja seega liikus ta ju koos Maaga kosmoselaevas oleva inimese suhtes? Nii tulebki välja see, et kahe reisija taustsüsteemid ei ole tegelikult lõpuni samaväärsed. Kosmoselaeva tagasi Maale ehk samasse inertsiaalsüsteemi naasmise korral ( ehk kiiruste võrdsustumise korral ) tuleb kosmoselaeval muuta kiirust aeglasemaks. Ühises lõpp-süsteemis esineva aegade vahe põhjustabki kosmoselaeva vahepealne viibimine mitte- 69 inertsiaalsüsteemides. Analüüsime seda pisut matemaatilisemalt
negatiivseid muutusi. Mõne aja pärast võib tekkida üksikute elamuste kadumine nagu näiteks hallutsinatsioonid ja uinumised, mis ei allu inimese tahtele. Esineda võivad ka ärevushood ja õõvatunded. Inimene soovib antud olukorrast viivitamatult vabaneda. Kuid sellised nähud esinevad ka väiksema mastaapidega olukordades, mida iseloomustab sensoorne nälg. Sellisel juhul soovib inimene uusi ärritajaid, kuid ärritajad on muutumatud. Sellised situatsioonid võivad aset leida näiteks kosmoselaevas, allveelaevas, üksikvagunites, üksikkambris jne. Nende inimeste, kes on sensoorses isolatsioonis ( või äsja olnud ), aistinguid ei saa seetõttu alati 100 % tõe pähe võtta. Sellepärast ei ole nende kirjeldusi põhjust pidada alati ka sihilikuks valetamiseks. ( Bachmann ja Maruste 2003, 86-87 ) 9 2.8 Sõnades kujutatavad emotsioonid Maailma keeltes on väga palju sõnu ( mõisteid ), mis kirjeldavad inimese teatud emotsionaalset
negatiivseid muutusi. Mõne aja pärast võib tekkida üksikute elamuste kadumine nagu näiteks hallutsinatsioonid ja uinumised, mis ei allu inimese tahtele. Esineda võivad ka ärevushood ja õõvatunded. Inimene soovib antud olukorrast viivitamatult vabaneda. Kuid sellised nähud esinevad ka väiksema mastaapidega olukordades, mida iseloomustab sensoorne nälg. Sellisel juhul soovib inimene uusi ärritajaid, kuid ärritajad on muutumatud. Sellised situatsioonid võivad aset leida näiteks kosmoselaevas, allveelaevas, üksikvagunites, üksikkambris jne. Nende inimeste, kes on sensoorses isolatsioonis ( või äsja olnud ), aistinguid ei saa seetõttu alati 100 % tõe pähe võtta. Sellepärast ei ole nende kirjeldusi põhjust pidada alati ka sihilikuks valetamiseks. ( Bachmann ja Maruste 2003, 86-87 ) 9 2.8 Sõnades kujutatavad emotsioonid Maailma keeltes on väga palju sõnu ( mõisteid ), mis kirjeldavad inimese teatud emotsionaalset
annaabi.ee 
