Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku **** Riho Kullassepp oli üks neist ettevõtlikest, kes taasiseseisvunud Eestis kiiresti rikastus. Kuulduste järgi oli ta miljardär, kelle varanduse allikaks oli osav metalliäri, turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli inimeste huvi sportimise ja sellega seotud ürituste vastu kiiresti suurenenud.
Küsimusele Milliste/milliste spordialaga/dega tegeled? vastas 5. klassi õpilastest 2, et tegeleb tantsimisega, 2 õpilast vastas, et käib jooksmas ja rulluisutamas, 1 õpilane vastas, et tegeleb ratsutamisega, 1 õpilane vastas, et käib kergejõustikus ning 4 õpilast ei vastanud midagi. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tegeleb laskespordiga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 tegelevad ka tantsimise ja rulluisutamisega, 1 õpilane vastas, et tegeleb korvpalliga, 1 õpilane vastas, et käib regulaarselt jalutamas ja 3 õpilast ei vastanud midagi. 7. klassi õpilastest 4 vastas, et tegelevad korvpalliga, 3 õpilast vastas, et tegeleb tantsimisega ja nendest 1 tegeleb ka võrkpalliga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 õpilast käivad ka jalgrattaga sõitmas ja 1 neist tegeleb ka ujumisega, 6 õpilast vastas, et tegeleb kergejõustikuga ja nendest 2 käivad ka jooksmas. 9 õpilast ei andnud vastust.
rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades. Maakohtades jääb korvpalli harrastajate arv aina väiksemaks ning seega tuleks pöörata Eesti Korvpalli Liidul oma tähelepanu rohkem väiksematele maakondadele, asulatele.
Tallinna Kristiine gümnaasiumi 12. klassis ning hakkab juba varsti kooli lõpetama.Samuti avastasin ma hiljuti, et ta tegeleb paljude väga huvitavate asjadega, mille kohta ma sooviks rohkem teada saada ning seda ka teiega jagada, seega otsusasin ma kasutada võimalust ja talt selle kohta uurida, enne kui on liiga hilja. 1. Nii Oliver Raias, räägi mulle millega sa tegeled? Tegelen muusikaga (teen instrumentaale/biite/taustu hip-hop muusikutele) ja korvpalliga. 2. Kuidas sa muusika(biitide tegemise) enda jaoks avastasid? 2. klassis kuulas üks mu venelasest klassivend üle terve klassi oma uuest telefonist 50 cent- Candy shop’i. Ma kuulsin sellist hip-hop muusikat tol hetkel esimest korda ja ma armastasin seda muusikat koheselt, eriti meloodiat. Sellest hetkest alates hakkasingi ma huvi tundma ise sellise muusika loomise vastu. 3. Kas TKG on kuidagi selle ala avastamis mõjutanud või suunanud?
Elu mõte Iga inimene on püstitanud endale eesmärgid, milleni jõuda. Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina. Kõigepealt küll Eestis, kuid edasi juba kaugemale, nimelt Euroopa klubides ning isegi ehk Ameerika mandril. Unistused on ilusad ja kõrged, aga ilma nendeta poleks ka sihti, mille poole püüelda. Tekib küsimus kas ma sellega ka toime tulen? Elame 21. sajandis, kus meil on ideaalsed võimalused eneseteostamiseks ja parema tuleviku loomiseks
50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 Kes on Kaspar Koolman? VASTUS Kes on Kaspar Koolman? VASTUS: Kehalise kasvatuse õpetaja Mis spordialaga tegeleb Kaspar Koolman? VASTUS Mis spordialaga tegeleb Kaspar Koolman? VASTUS: Korvpalliga Mis spordiala iseloomustab lühend F1? VASTUS VASTUS Mis spordiala iseloomustab lühend F1? VASTUS: Vormel 1 Kes on pildil? VASTUS Kes on pildil? VASTUS: Usain Bolt Mis spordialal peetakse võistlust ,,Tour de France"? VASTUS Mis spordialal peetakse võistlust ,,Tour de France"? VASTUS: Jalgrattasõit Mis pill see on? VASTUS
ARVUSTUS Elulooraamat ,,Mürka. Pea jagu üle" Mart Soidro ilmumisaasta 2010 eesti keeles, kõvakaaneline, 479 lk Valisin just selle raamatu lugemiseks väga lihtsal põhjusel, mul on see raamat kodus olemas ja kuna tegelen ka ise korvpalliga, siis ei saanud jätta seda lugemata. Raamat räägib Eesti kuulsaimast korvpallurist Martin Müürsepast, teos on mahlakalt ja lihtsalt kirjutatud. Hea ja kerge oli lugeda. Kuigi raamatu algus ei olnud nii kaasahaarav kui seda lootsin, mulle meeldivad raamatud mis kohe algavad põnevalt, et ei oleks tahtmist raamatut käest ära panna. Minu jaoks läks raamat põnevaks kui Martin pääses NSV Liidu noortekoondisse, 15
Juba põhikoolis endast maksimumi andmine garanteerib sissesaamise korralikku gümnaasiumisse, misläbi pole ülikooli pääseminegi midagi ületamatut. Ja siinkohal tulebki mängu see miljon, sest head ülikoolid pole just odavad. Sellegipoolest see kokkuvõttes igat senti väärt, sest haridus viib elus edasi. Teine hea võimalus raha targalt kasutada on reisimine. Maailmas rändamine avardab tunduvalt silmaringi. Seoses korvpalliga olen juba mõnevõrra välisriike külastanud nind see on mulle ainult head mõju avaldanud. Minu silmis on haridus ja reisimine mingil määral seotud. Kreekas vaatamisväärsusi uurides ei õpi küll arvutama ega paremini noote tundma, ent näiteks geograafia või ajaloo tundides olen mitmel korral äratundmisrõõmu kogenud. Maailma nägemine on äärmiselt oluline, sest kõige teistsuguse ja võõra suhtes pole võimalik olla tolerantne, kui pole eelnevalt ise selle keskel viibinud
Võrkpallile loodi 1916. aastal ülemaailmne spordiliit, mis pani paika kindlad reeglid. 1930. aastatel hakati võrkpalliga ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. Vaevalt oskas 19. sajandi lõpus Egiptuse rusikamängust võrkpalli arendanud William Morgan arvatagi, et tema leiutist naudivad tänapäeval miljonid inimesed. Talle soovitud kuulsuse toonud mäng levis tänu noortele kristlastele kiiresti. Korvpalliga konkureerides muutusid mõlemad sportmängud inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Lõpetada tahaksin pooleteise kuu eest surnud Viljar Loori sõnadega, kes on ainuke eestlasest olümpiavõitja võrkpallis: ,,Võrkpall on minu kirg olnud alates hetkest, kui ma seda esimest korda mängisin. Olin küll professionaal, kuid ma ei pidanud hetkekski seda oma tööks. Armastus mängu vastu oli see, tänu millele saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik." Tänan kuulamast!
Tärni asemel võivad olla mingid sõnad. 3. ,,* näitus" ,,* botaanikaaed" sõnadega leiti umbes 151 000 tulemust. Otsing kindlatelt lehtedelt 1. esmaspäev site:gov.ee otsing andis 2 tulemust. Siseministeeriumi lehelt leiab artiklid, kus on kirjas esmaspäev. 2. Madonna site:bbc.co.uk leiti umbes 27 000 tulemust. Otsing leiab Suurbritannia lehed, kus on laulja Madonnaga seotud artiklid. 3. korvpall site:sportnet.ee leiti umbes 313 tulemust. Sportneti lehelt leiab sellel kodulehel olevaid korvpalliga seotud artikleid. Otsing failitüüpide järgi 1. tutvustus filetype:doc otsing andis 3 980 tulemust. Nii saab otsida teatud failitüüpi, milles on teatud sõna. 2. hinnakiri filetype:xls leiti 686 tulemust. Nii saab Googlest üles leida teksti-, tabelarvutusdokumentide ja pdf-faili. Aga seda saab sundida otsima ka ainult näiteks pdf- dokumentides olevast tekstist. Selleks kasuta märksõna filetype: millele järgneb ilma tühikuta soovitud failitüübi laiend. 3
Iga inimene valib omale ise viisi, kuidas oma aega veeta. Enamasti ei saagi tänapäeva noori mõjutada ega sundida midagi tegema, mida nad ei taha, sest noortel on sihikindlust ja üldiselt nad teavad ise, mida nad saavutada tahavad ning mida neil selleks vaja on. Vaba aega viidavad inimesede erinevalt. Osad tegelevad spordiga, osad käivad muusikakoolis või jõusaalis, näiteringis, osadele meeldib tegeleda kunstiga, jalgpalliga, kergejõustikuga, korvpalliga, maadlusega ega osad õpivad keeli. Vaba aeg see on aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil, mille eesmärk on inimese töövõime taastamine, tema enesetunde parandamine, ülemäärasest pingest vabastamine ning keha ja vaimu tasakaalustamine. Näiteks igasugused sportimistegevused ja eneseharimisvõimalused, nagu male, ristsõnad, teatri- ja kinokülastused jne. Selle puhul on minu arvates väga oluline, et inimene teeks seda vabast tahtest.
Shelby oli üksiklaps ja vanematele väga kallis, mõnikord käisid ema-isa talle närvidele oma muretsemisega, aga muidu oli läbisaamine täiesti hea. Tüdrukul oli suur tutvusringkond, sinna kuulus ka vaenlaseid. Tema küllaltki hea mänguoskus ja ilu panid nii mõnelgi vastassoo esindajal südamed põksuma ja see tekitas teistes tüdrukutes pahameelt. Suurim viha Shelby vastu kuulus Tennessee kooli õpilasele Alexale, kes tegeles samuti korvpalliga ja nägi Shelbys suurt vastast. Nimelt oli tulemas Westminster'i ja Tennessee koolide vaheline korvpalli võistlus. Selleks harjutati koolipäev. Peagi saabus tähtis päev. Mõlemasse võistkonda kuulus 15 mängijat. Westminster'id kandsid siniseid särke ja pükse Tennessee'd aga punaseid. Enne igat raundi pani Shelby meeskond käed kokku, karjus: "Elu eest Westminster'id!" ja viskas seejärel käed õhku. Esimesel ja teisel veerandajal kiskus edu olema vastasvõistkonna poolel
teiseltpoolt ka Läti olemasolu, mis oli teine heas mõttes "pingekolle". Meie suurim korvpallialane õnn oli NL-i impeeriumisse sattumine. NL-i korvpallisüsteem oma suure sisemise konkurentsivõimega oli läbi aastakümnete Eesti korvpalli edasiviiv jõud. Iga möödunud aasta või põlvkonna tulemus tootis järgnevate aastate või põlvkondade tulemusi. Ja oli õnn ka see, et Eesti inimene pealtvaatajana täistuubitud Kadrioru Tennisehallis või Kalevi Spordihallis tuli korvpalliga kaasa. Kahtlen sügavalt, kas omariikluse jätkudes oleksime suutnud seda pingekollet leida kas siis omast Eesti liigast või kusagilt Põhjamaadest või Euroopast. Spekulatsioon teemal, et I. Kullami aegne "Kalev" oleks EM-i medalivõitja olnud, jääbki selleks. Kahtlen sügavalt, kas tollane esiviisik oleks olnud sama mängutasemega ainult Eesti liigas mängides või mingis Euroopa sarjas olles. Ja lõpuks meie kõik arvukad tiitlid ja medalid
Esimesed trennid oli puhta sisseelamise värk . Nüüd on juba täitsa normaalne ja vorm hakkab ka tagasi tulema, sest suvel pole ju üldse korvpalli mänginud . Treener on ikka tunduvalt parem kui maal oli ja trenni ülesehitus on ka tunduvalt erinev . Seda trenni , mis me eelmine aasta maal tegime ei saagi trenniks nimetada , sest sellel inimesel , kes meiega koos seal oli polnud isegi treeneri litsentsi ja ega me seal peale mängimise suurt ei teinud . Linnas on ikka esikohal igasugused korvpalliga seotud harjutused ja trenni lõpus mängitakse umbes veerand tundi . Esimesel kuul olin ma ikka tõsises masenduses ja ega sellest enne kevadet välja ka ei tule . Muutuseid , mis mõjutavad minu nüüdset elu on liiga palju ja need kõik tulevad korraga . Pauhti ja ongi kohal , ei mingit ükshaaval punnimist . Üldiselt ma olen püüdnud säilitada seda rahu , mis minus oli põhikoolis , aga see on raske . Vahel on tõesti selline tunne , et ei suuda enam . Tunnistan
programmeerimistunde. Samuti käisin töövarjuks, kus öeldi kohe, et töötajaid koolitatakse tavaliselt välja töö juures ja ülikoolist saab vaid erialase baasteadmise. Seega tulin ülikooli üsna hästi informeeritult ja praegu on kõik kulgenud vastavalt ootustele. TTÜ-s meeldivad mulle programmeerimise tunnid, mille jaoks ma siia tulingi. Samuti on hea, et TTÜ-s on suur spordihoone, kus saab käia endale sobival ajal. Arvasin, et teen oma pikaaegse harrastuse, korvpalliga, lõpparved, kuid selgus, et palli saab edasi põrgatada hoolimata sellest, et treeningud natuke nõrgema tasemega on. Meeldivaks üllatuseks oli ka see, et TTÜ-s on meeletult palju võimalusi. Käiakse firmakülastustel, eksisteerib palju tudengiorganisatsioone ja stipendiumid on head kõik see loob tudengile hea keskkonna õppimiseks ja eneseteostuseks. TTÜ juures meeldib mulle vähem matemaatilise analüüsi teooria õpetamine. Õppejõud jääb niigi
tantsukooliga, kus käies on võimalik lisaks treeningule ka esineda. SPORT Küsitlusi lugedes ja analüüsides on mul hea meel, et enamus noortest tegeleb spordiga. Kõigest üheksal inimesel olid lahtrid tühjad ja 2 märkis, et ei tegele. Arvestades seda, et Kunda on väike koht ja sportimise võimalusi on minimaalselt, siis tulemusi analüüsides selgus hoopis, et alasid, millega tegeletakse on palju. Põhiliselt tegeletakse võrkpalliga, jooksmisega ja korvpalliga. Märgitud olid ka kaljuronimine ja laskesport. On näha, et võrkpalli oma hobiks märkinud inimesed on väga distsiplineeritud ja teevad palju trenni, tervelt 5 inimest kaheksast käivad 5 korda nädalas trennis ja 2 inimest käivad trennis 4 korda nädalas. Vaadates Kunda võrkpallurite tulemusi, siis ei ole see koormus olnud asjatu. Võrkpalluritest üks on märkinud, et ta on mänginud koondises. Korvpalli oma hobide hulka märkinud inimestest käivad 5 korda nädalas trennis neli
Siim-Sanderi esimesi, kuid võõrsil oli raskemaks teinud loodus. Tema kasv polnud endiselt peatunud. Juulis oli ta 197 cm pikk, kuid praegu juba kaks umbes meetrit. Tehnikat pidi ta hakkama õppima juba viis korda tühja koha pealt. Kasvu lisandudes läheb kõik paigast ära, isegi jooksmine. Nii kommenteerisid Sander-Siim ja ta isa. Kuid tegelikult lootis Sander-Siim kasvada veel 2.05 cm pikkuseks. Selline on tema jaoks normaalne pikkus. Üldiselt juba alguses kui Siim-Sander hakkas tegelema korvpalliga juba noorelt, siis arvati juba ennetavalt, et tal on korvpalli jaoks potentsionaali, kuid ei arvatud, et ta nii ruttu tippu jõuab. Seda ei uskunud ka tema vanemad. Aga tänaseks on ta väga tuntud ja mängib veel kaua aega edasi. Siim-Sanderi elu on tegelikult olnud helge tulevik. Ta tahtis saada noorelt juba korvpalluriks, kelleks ta ka saigi. Tema eesmärk on täidetud. viited: ajakiri "Basket " 2008 a. märts
SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud
koostisesse. Küllastunud rasvhappeid päevas tarbida kuni 10%, monoküllastumata rasvhapped 1020%, polüküllastumata rasvhapped 510%. Kogused Valgud; 15% Rasvad; 30% Süsivesikud; 55% Joonis 1 4 Autori kogemused Referaadi autor tegeles üle 6 aasta korvpalliga, mis tähendas suurt kardio tegemist iga treeningu ajal. Autor tegeles ka pikamaajooksmisega: 7 km-21 km. Sel perioodil kaalus ta 62 kg 16 aastasena, mis tema jaoks polnud piisav kehakaal. Ta soovis olla tugevam ning et keha proportsioonid oleksid tasakaalus. Autor on õnnelik, et ta võttis vastu otsuse elu muuta. Mis ta selle jaoks tegi? 4.1.1 Treeningute alustamine 2017 aasta septembris alustas autor klassivennaga jõusaalis käimist nädalas 3-5 korda.
Neiud tegelevad 12. klassis spordiga märgatavalt vähem kui nende poistest klassikaaslased. Koguni kaheksa tüdrukut ei tegele peale kooli vabal ajal mitte ühegi sportliku tegevusega. Põhjuseks on toodud tervislikud probleemid, viitsimatus ja spordi ebapopulaarsus. Spordile eelistati õppimist, laulmist ja arvutis olemist. Spordiga tegelejate lemmikspordialad on ujumine (5), tantsimine (3) ja võimlemine (3). Paar vastajat tegeleb ka korvpalliga (2), saalihoki (2) ja korvpalliga (2), võrkpalli (1). Treeningud on kaks korda nädalas ja motivaatoriks on jõu- ja südamelihaste tugevdamine ning kehakaalu normide piires hoidmine. Trenni viib neid aga ala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saavutamine. Spordialade mitmekesisus poiste seas 20 15 10 5 0 Ei tegele spordiga Ujumine Karate Võistlustants Laskmine Saalihoki Parkour Poks
....... Maavalitsus, ......... 2. Ürituse sisu Infopäev algab 31.05.2013 kogunemisega aulas kell 10.00 ning külaliste avasõnadega. Järgmisena võtab sõna psühhiaater ........ Kivaste, kes peab noortele loengu alkoholi kahjulikkusest, koos õpetlike videote ja fotoseeriaga. Kell 13.00 algab võimlas korvpalliturniir Mait Käbin`i juhendamisel. Peale turniiri räägib korvpallitreener spordi kasulikkusest, enda karjäärist ja tuleviku väljavaadetest. Osalejad saavad esitada korvpalliga seotud küsimusi ning uurida võimalusi treeningute kohta. Kell 15.30/16.00 on ettenähtud lõunasöök kooli kohvikus.(2-s vahetuses) Kell 16.30 toimub aulas ........ Leplandi kontsert, mis kestab kuni 17.30ni. Pärast kontserti on võimalus oma iidoliga koos pilte teha ning temaga vestelda. Kell 18.00 on üritus lõppenud. Igale osalejale antakse mälestuseks rinnamärk „Kaine on in!“ 2.2 Ürituse kajastamine Facebook- noorte fännilehe koostamine, levitamine
visatud palle kokku korjama ning asetab nad kastikesse. Samal ajal I võistleja asetab rõnga maha ümber topispalli ja jookseb starti ning annab teatevahetuse käepuutega edasi järgmisele võistlejale. Rõngast asub hoidma II võistleja. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: tennispall, ämber, võimlemismatt, kastike, minikorvpall, võimlemisrõngas, 2 pöördetähist Võistleja on stardis käes tennispall, temast 3m kaugusel ämber, keskjoonel matt, võrkpalli teisel ründejoonel kastike korvpalliga, kastikese ja pöördeposti vahel rõngas. Võistleja jookseb teeb tennispalliga ühe põrgatuse, paneb palli ämbrisse, teeb matil tireli ette, võtab kastikesest korvpalli, teeb rõngas kaks põrgatust, jookseb ümber pöördeposti, teeb jälle rõngas kaks põrgatust paneb palli kasti, teeb tireli ette, võtab ämbrist tennispalli ja teeb sellega ühe põrgatuse ning annab selle käest- kätte ümber starditähise. TEATEVÕISTLUSED KROOTUSEL detsember 2002.a. I TEATEVÕISTLUS
vastu. Kaks aastat hiljem muutus ta elu dramaatiliselt vanemate lahutuse tõttu. Hiljem on Cobain tunnistanud, et peale vanemate lahutust ei tundnud ta end kunagi turvaliselt ega armastatuna. Peale üht aastat koos emaga elamist kolis Kurt Montesanosse, Washingtoni, et elada koos oma isaga. Cobain hakkas käima Beaconi põhikoolis, kus ta alustas erinevate mõnuainete pruukimist. Ta oli veidi huvitatud spordist, seega võttis ta osa maadlusringist ja hiljem tegeles ka korvpalliga. Koolis sai ta tihti teiste poiste käest peksa, kuna teda peeti homoks, sest Kurti parim sõber oli seda. Cobain on tunnistanud, et ta pole homoseksualist, aga kui oleks ei teeks ta sellest suurt tragöödiat. 1980. keskpaigas oli ta proovinud enamusi narkootikume. Peale oma tumedama poole veetis ta samuti palju aega kohalikes raamatukogudes, nina raamatus istudes. Varsti kolis Kurt tagasi Aberdeeni ja ema pani ta Weatherwaxi keskkooli. Kuid kaks nädalat enne lõpetamist
mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis on seitse spordiala kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, orienteerumine ja võrkpall. Spordiklubides saab tegeleda judoga, jalgpalliga, ratsutamisega, korvpalliga, karatega, võimlemise ja aeroobikaga. Linnas olevad spordirajatised spordihoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal), Kreutzwaldi pargi mänguväljakud, linna spordiväljak, Võru Spordikooli Kubja suusabaas oma valgustatud suusa- rolleri- ja terviseradadega. Lisaks nimetatutele on munitsipaalomandis Võru vallas asuv Andsumäe spordibaas (hüppemäed K10 ja K30 ning suusastaadion) ning Haanja vallas asuv Jaanimäe spordibaas. Kolmes
Tercera Division järgneb Segunda Division B-le ja on ühe astme võrra kõrgemal kui piirkondlikud liigad, mistõttu peetakse Tercera't Hispaania liiga viimaseks astmeks. See loodi 1929. aastal ja see ei kuulu professionaalse jalgpalli kategooriasse. Selles liigas tegutseb 364 meeskonda, kes on jagatud 18 alagruppi 14) KUULSAMAD TIIMID A Madridi Real Madridi real asutati 6. Märts 1902. Teguseb hetkel jalgpalli ja korvpalliga, kuid maailmakuulus on ta siiski jalgpalli suunal. See klubi osaleb Primera Divisionis, alates selle liiga loomise aastast. Sellele klubile kuulub enim Primera Divisioni võite ja rekordskoor selles liigas 100 punkti. See klubi on aidanud kaasa pidevale jalgpalli arengule olles looja, asutaja või kaasasutaja mitmetes jalgpalliga seotud võistlustes. Klubi peab mänge Santiago Bernabeu staadionil alates 1947 aastast, mille pilt 3 17. august 2017 seisuga Madridi reali mängijad
rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades. Maakohtades jääb korvpalli harrastajate arv aina väiksemaks ning seega tuleks pöörata Eesti Korvpalli Liidul oma tähelepanu rohkem väiksematele maakondadele, asulatele. 17 Kasutatud allikad Korvpall 1 Korvpall. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall - 28.02.2013 Korvpall 2 Korvpall. Eesti Olümpiakomitee koduleht - http://www.eok.ee/korvpall - 28.02.2013 FIBA
rohkem tegelema. Võrkpallile loodi 1916. aastal ülemaailmne spordiliit, mis pani paika kindlad reeglid. 1930. aastatel hakati võrkpalliga ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. Vaevalt oskas 19. sajandi lõpus Egiptuse rusikamängust võrkpalli arendanud William Morgan arvatagi, et tema leiutist naudivad tänapäeval miljonid inimesed. Talle soovitud kuulsuse toonud mäng levis tänu noortele kristlastele kiiresti. Korvpalliga konkureerides muutusid mõlemad sportmängud inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks. 5 VARUSTUS Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline. See kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on
Sport Saksamaa populaarseim sport on jalgpall. Üle 6,3 miljoni liikmega on Saksa Jalpalli Assosatsioon maailma suurim spordiorganisatsioon omalaadsete seas üle maailma. Saksamaa jalgpallivõistkond on võitnud FIFA Maailmakarika aastatel 1954, 1974 ja 1990 ning EM-il võidu saanud aastatel 1972, 1980 ja 1996. Kuulsaimad Saksa jalgpallurid on Franz Beckenbauer, Gerd Müller, Jürgen Klinsmann ja Oliver Khan. Peale jalgpalli tegeletakse suures osas ka käsipalliga, võrkpalliga, korvpalliga, jäähoki ning tennisega. Saksamaa on äärmiselt edukas ka mootorspordi maailmas. Paljud parimad võidusõiduautod,- tiimid ning sõitjad on tulnud just Saksamaalt. Kuulsaimaks sportlaseks peetakse muidugi mitmekordset F1 meistrit Michael Schumacheri.Tema on ka kõrgeima palgaga sportlane läbi aegade. Sakslased on ka edukad olnud Olümpiamängudel ning on maailmas kolmandana kõige rohkem medaleid võitnud riik. Nad olnud ka Olümpiamängude korraldajateks kolmel korral. Vapp
1. Kui vana sa oled ja kus koolis sa õppisid/õpid? Olen 21 aastat vana ja õppisin kogu enda koolitee Tallinna 32. Keskkoolis. Pärast gümniaasiumi lõppu asusin õppima Tartu Ülikooli Õigusinstituuti Tallinnas, kus hetkel õpin bakalaureuseõppe 3.aastal. 2. Kui kaua oled Sa tegelenud curlinguga? Käesolev hooaeg on 8, st ~8 aastat. 3. Kuidas Sa curlingu juurde jõudsid? Olin ~13a vana ja tegelesin enamjaolt korvpalliga. Kevadel pidas onu sünnipäeva ning selle raames oli kõigil külalistel võimalus curlingut proovida ja mängida. Esmalt erilist vaimustust ei tekkinud ning uuesti eriti proovima ka ei tahtnud tulla. Umbes poole aasta pärast oli, aga selge, et korvpallivallas mul enam suurt teha pole (põlvevigastus jne) ning seejärel kutsus isa mind uuesti proovima. Paar kuud sai ka käidud paralleelselt kahes trennis korraga, kuid
Ta suri 1995. aastal, oma 90. eluaastal õnnelikuna taasnähtud Eesti iseseisvuse üle. Minu saatuse määras Audla algkooli lõpetamise järel see, et olin ainus poeg ja talu pärija. Ehkki tegelesin kunstiga ja olin unistanud õppida arhitektuuri, polnud mul ka põllumajanduse vastu midagi. Läksingi edasi õppima Kõljala põllunduskooli ja sealt Jäneda tehnikumi. Õppimisega polnud muret, hinded olid valdavalt viied. Jõudsin tegelda ka pillimängu ja spordiga - peamiselt võrk- ja korvpalliga. Jänedal valiti mind mu aktiivse tegutsemise tõttu õppurkonna komitee esimeheks. Sealt said alguse ka mu esimesed poliitilised vastuolud. Üks niisuguseid tekkis kooli direktori, Venemaa eestlase Pressiga. Komitee tegeles kõigi koolielu tahkudega, samuti võtsin osa õppenõukogu koosolekutest, kus minu arvamus erines mõnigi kord direktori omast. Hoolimata tema vastuseisust valiti mind esimeheks ka teisel aastal. Siis aga heideti n.-ö. nõukogudevastase tegevuse eest koolist välja
