Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja umber lülitada. · Tähelepanu neuraalsed korrelaadid Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada
aastast. Lisaks ta hindab, millised teadmised on lisandunud uuringutest. Uuringu tulemustest teeb ta soovitused, millised faktorid oleks olulised mõistmaks kuritegude teooriaid. Need 273 artiklit, mida ta leidis, jagunesid eri teemade vahel. Kõige suurem osa, 95 artiklit, oli feministide kriminoloogia vallas. Lisaks on palju artikleid teemadel sooline lõhe, üldistamine ja retsidiivsus. Kokkuvõtlikult tehakse tulemusted. Esiteks, on tõendeid, et kesksed kuritegude teoreetilised korrelaadid (halb kasvatus, nõrk enesekontroll, halva mõjuga kaaslased ja majanduslikud raskused) on soost sõltumatud, aga nende kogemuste vahendajad ei pruugi olla. Teiseks, mõned faktorid, mida on peetud eriti oluliseks naiste õigusrikkumistes (lapse väärkohtlemine, vaimsed probleemid) ei pruugi olla nii suure mõjuga. Siiski on ebaselge suhe ohver olemise ja kuritegevuse vahel ning mil määral mõjutavad kannatused teistele liiga tegemist. Kolmandaks
sisendi jaoks ette, mis muudab selle sisendi äratundmise osaleja jaoks lihtsamaks. 6.Teadvus teadvus hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, keskkonnast, oma mõtetest. Introspektsioon e enesevaatlus enda sisse vaatamine oma mõtete, veendumuste ja tunnete kindlakstegemiseks. Keha ja vaimu probleem raskused keha ja vaimu vastastikuse mõju mõistmisel kuidas põhjustavad füüsilised sündmused vaimseid ning vaimsed füüsilisi. Teadvuse neuraalsed korrelaadid aju konkreetsed seisundid, mis näivad vastavat inimese teadvustatud kogemusele. Alfarütm ärkvel puhkeasendis suletud inimesel, enne uinumist Beetaürtm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel Deltarütm sügavas unes inimesel. Aktivatsiooni-sünteesi hüpotees hüpotees, mille kohaselt võivad unenäod olla magava aju tegevuse kõrvalnähud Depressandid NS aktiivsust vähendavad ained Stimulandid aju-või kehafunktsiooni aktiviseeriva v ergutava
märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Lotmani arvates iseloomustab semiootikat mitte eriline uurimisvaldkond, vaid uurimismetoodika. Märgilisus on vaid analüüsi tulemus. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest, justkui liigitub ühe allüksusena semiootika alla. Toetub Sausurre’i ja Euroopa traditsioonidele! Tänapäeva semioloogia põhineb mudelitel, mille moodustavad märk ja ta korrelaadid – kommunikatsioon ja struktuur. semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks. Objekt-tõlgendaja-märk. Semioosise 3 dimensiooni. Märk – semioosise produkt. 60ndatel eraldi uus teadusharu, aga Peirce juba 19.sajand hakkas midagi jamama. Semiootika keskmeks on arusaam, et kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste... 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad
· Rottidel ja primaatidel selektivne 5-HT-kahjustus, hiirtel nii 5-HT- kui ka DA-neuronite kahjustus · Kas rekreatsiooniline Ecstasy on neurotoksiline? Tegelikud annused teadmata Annuste vastavus inimestel ja loomkatsetes (skaleerimine - kaalude suhe astmes 0,7 korrutatud annusega loomale) Mitmete uimastite kasutamine Ecstasy nime all müüakse mitmeid farmakone. Ecstasy vähendab aju serotoniinisisaldust 5-HT-närviülekande nõrkuse korrelaadid: · isiksuse muutused (suurenenud impulsiivsus, elamustejanu) · depressioon · ärevushäired · suitsidaalne käitumine 9. loeng anesteetikumid ja valuvaigistid Uimastite lihtsaim liigitus - kolm rühma · Närvilõõgastid · Närviergutid · Närvihälvitid Farmakonide liigitamise aluseks on manustamise mõjude summa. Tingimused - tavaline annus tavalisel manustamisviisil tavalises keskkonnas "tavalisele" inimesele Närvilõõgastid · Opiaadid - morfiin, heroiin etc ·Rahustid
süsivesikutega. Kuna keha rahuldab eelkõige energiavajaduse isegi kui valgukäive on suurenenud on andmete analüüsimisel 94 2. Makrotoitained oluline olla kindel, et energiavajadus on kaetud piisaval määral, enne kui järeldatakse, et suurenenud kehalise koormuse korral on suurenenud ka valguvajadus (28). Motivatsiooni komponendid. Kehalise aktiivsuse levinumad motivaatorid ja takistavad tegurid küsitlusuuringute põhjal. Istuva käitumise korrelaadid. Hoiaku komponendid. Terviseuskumuste mudel (health belief model) ja selle komponendid. Planeeritud käitumise teooria. Kontrollimotivatsioon. Sisemine motivatsioon. Autonoomia (isemääramine), kompetentsus ja sotsiaalsed suhted kui vajadused. Kontrollkese (locus of control). Võimekuse kasvu- ja jäävusteooriad (Dweck). Eesmärgile orienteeritus ja selle seosed motivatsiooniga ("task goal" vs "ego goal"). Enesetõhusus (self-efficacy) ja selle põhjused. 4. Uni
Sõprussuhe ennustas suhteid perekonnaliikmetega ning enesehinnangut Nii sõprussuhete puudumine kui ka tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas psühhopatoloogilisi sümptomeid. Kumbki neist ei ennustanud aga täiskasvanu sõprussuhete kvaliteeti. Paljud psühholoogid usuvad, et sotsiaalsete oskuste treenimine võib olla kasulik laste jaoks, kellel pole sõpru. Treeningu eesmärk on tavaliselt muuta käitumisviise, mis on eakaaslaste tõrjutuse korrelaadid (nagu näiteks suur agressiivsus või endassetõmbumine). Füüsilise agressiooni näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. Otsese verbaalse agressiooni näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine. Kaudse agressiooni näited on: halbade või valede juttude rääkimine, kättemaksuks kolmanda lapsega sõbrustamine. Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne
omaduste kirjeldamise kaudu. Põhitähelepanu aistingutel, väikseim kujutlustel. • Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on. • Mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid – Epifenomenalism – vaimsetele protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid. Näiteks ideed formuleerivad ainult teatud närvisüsteemi protsesside tingimusel. Seega põhjustab neurofüsioloogia vaimseid protsesse! • Strukturalism suri koos Titcheneriga – suuna suletus paljude teiste teaduses prevaleerivate nähtuste suhtes ning vananenud uurimismeetodid olid selle põhjuseks. Teised varased lähenemised psühholoogias Franz Clemens Brentano (1838-1917)
Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus - Vilets enesekontroll – suures korrelatsioonis vägivaldsete kuritegude sooritamisega Psühhopaatia ei ole 1:1 seotud kuritegeliku käitumisega. Küll aga suurem osa kinnipeetavatest on düssotsiaalse isiksushäirega, vaid veerand psühhopaadid - Naiskinnipeetavatest 10-20% düssotsiaalse isiksusehäirega Bioloogilised korrelaadid Selleks et olla jõhker psühhopaat on vaja palju erinevaid asju kokku. - Füsioloogiline erutus (pulss, vererõhk) – madal tase seotud suurema agressiivsusega; riskialtimad - Madal serotoniini tase seotud suurema agressiivsusega - Kõrge testosterooni tase seotud agressiivse käitumise aga mitte vägivallaga!! - Kognitiivsed defitsiidid seotud suurema agressiivsusega - Ath seotud suurema agressiivse käitumisega noortel - Geneetilised tegurid – monoamiinoksüdaas; uuringud kaksikutega
Suund rõhutas valikut, eesmärki, tahet. Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist. Völkerpsycholgie W leidis, et kõrgemate mentaalsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida religiooni, müüte, ajalugu, tavasid, keelt, kunsti, moraali, seaduseid jne. Edward Titchener (Ameerika) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri ning määrata vaimse kogemuse neuropsühholoogilised korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney
· Rottidel ja primaatidel selektivne 5-HT-kahjustus, hiirtel nii 5-HT- kui ka DA-neuronite kahjustus · Kas rekreatsiooniline Ecstasy on neurotoksiline? Tegelikud annused teadmata Annuste vastavus inimestel ja loomkatsetes (skaleerimine - kaalude suhe 0,7 korrutatud annusega loomale) Mitmete uimastite kasutamine Ecstasy nime all müüakse mitmeid farmakone Ecstasy vähendab aju serotoniinisisaldust 5-HT-närviülekande nõrkuse korrelaadid: · isiksuse muutused (suurenenud impulsiivsus,elamustejanu) · depressioon · ärevushäired · suitsidaalne käitumine 13. loeng - Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid Tuntakse ka kui hallutsinogeenid, psühhotomimeetikumid, enteogeenid, deliriandid, delusinogeenid, mispertseptinogeenid, müstikomimeetikumid,psühhotogeenid, fantastikumid, illusogeenid, entaktogeenid, skisogeenid, psühhoheuristikumid ...
Iseloomulikud tunnused: - Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused - Sots vastastikuse mõjutamisega seotud raskused - Sots kujutlusvõimega seotud raskused - Sensoorne ülitundlikkus - Rutiinilembus - Erilised huvid - Õpiraskused - Võib esineda agressiivset käiutmist - Võivad olla kohmakad Asperger kui kergem ASD, võib esineda huvide koondumist ja tähelepanuväärseid võimeid, sotsiaalsed puudujäägid ja rutiinilembus ikka olemas Anatoomilised korrelaadid on muutuvad – näost on vahel aru saada FAS - Esimesed 3 raseduskud kõige riskantsem - Iseloomlik nägu – nina ja suud ähendava vao puudumine,, silmavahe lai, silmalaugude muutused - Väiksemad ja kõhnemad - Hüperaktiivsus- ja tähelepanupudulikkus, mäluprobleemd, õpiraskused, vaimne alaareng, soodumus teisteks vaimse tervise häireteks sh sõltuvus Retti sündroom - Väga haruldane x-kromosoomi haigus, mis avaldub eelkõige tüdrukutel, sest poistel
Qd = Q Qk või Qd = Q i Qk ; Ad = A Ak ; (enamasti on Ad kohe antud!) Pd = p Pk . (2) (3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, kasutatakse kahte erinevat osavarutegurit. 9.3.2 Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulemid E on konstruktsiooni vasted (korrelaadid) koormustele - näiteks sisejõud ja momendid, pinged, pikenemised ja paigutused. Teatud koormusvariandile vastava koormustulemi arvutussuurus leitakse arvutuskoormuste ning mõõtmete ja materjaliomaduste arvutussuuruste põhjal, s.t. E d = E (ad 1 , ad 2 ,..., Fd 1 , Fd 2 ,...) (3) kus: ad 1 , ad 2 , jne. on määratletud EPN-ENV 1.1 jaotises 9.3.4 ja Projekteerimise alused 26
PET verbaalse ja ruumilise mäluülesannete täitmise ajal. Ruumiline ülesanne aktiveeris • Võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel parema dorsolateraalse koore ja parema premotoorse koore. Verbaalne ülesanne aktiveeris ka epileptilised hood. vasaku dorsolateraalse koore ja Broca ala. AD anatoomilised korrelaadid Mälupuudulikkus ka herpesentsefaliidi (herpes simplex encephalitis) puhul, difuusne • Peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused. ajukahjustusoimusagarad ja ventraalne mediaalne otsmikukoor. Anterograadne JA • neurofibrillaarsed naastud ajukoores ja hippokampuses (eriti posterioorses osas).
Unisoofias sisaldab nende mõlema tea- duse elemente ja Unisoofiat võib käsitleda nii psühholoogid kui ka filosoofid. Võib ka nii öelda, et Unisoofia on psühholoogia ja filosoofia ,,segu" või ,,ühendteadus". Järgneva materjali läbi võtmi- seks ,,on soovitatav" enne läbida psühholoogia või filosoofia üldkursus. Siin ei ole käsitletud või ei ole ära toodud nende tundmuste või tajude ( ka uue teadvuse seisun- di ) neuronaalsed korrelaadid ( vastava taju liigi või kõikide taju liikide üheaegne aktiivsuse ,,mus- ter" närvikoes peaajus ). Ka ei ole ära toodud see, et kuidas neid tajusid või sellist ,,superteadvust" esile kutsuda tehnoloogiliste vahenditega, kuigi ka nende uurimine ja käsitlemine on võimalik. Neid käsitleme me hiljem tulevikus mõnes uues trükis. Siin piirdume praegu ainult teoreetiliste alustega. Läheneme nendele psühholoogilistele ja filosoofilistele aspektidele teoreetiliselt. Siin on
Unisoofias sisaldab nende mõlema tea- duse elemente ja Unisoofiat võib käsitleda nii psühholoogid kui ka filosoofid. Võib ka nii öelda, et Unisoofia on psühholoogia ja filosoofia ,,segu" või ,,ühendteadus". Järgneva materjali läbi võtmi- seks ,,on soovitatav" enne läbida psühholoogia või filosoofia üldkursus. Siin ei ole käsitletud või ei ole ära toodud nende tundmuste või tajude ( ka uue teadvuse seisun- di ) neuronaalsed korrelaadid ( vastava taju liigi või kõikide taju liikide üheaegne aktiivsuse ,,mus- ter" närvikoes peaajus ). Ka ei ole ära toodud see, et kuidas neid tajusid või sellist ,,superteadvust" esile kutsuda tehnoloogiliste vahenditega, kuigi ka nende uurimine ja käsitlemine on võimalik. Neid käsitleme me hiljem tulevikus mõnes uues trükis. Siin piirdume praegu ainult teoreetiliste alustega. Läheneme nendele psühholoogilistele ja filosoofilistele aspektidele teoreetiliselt. Siin on
Unisoofias sisaldab nende mõlema tea- duse elemente ja Unisoofiat võib käsitleda nii psühholoogid kui ka filosoofid. Võib ka nii öelda, et Unisoofia on psühholoogia ja filosoofia „segu“ või „ühendteadus“. Järgneva materjali läbi võtmi- seks „on soovitatav“ enne läbida psühholoogia või filosoofia üldkursus. Siin ei ole käsitletud või ei ole ära toodud nende tundmuste või tajude ( ka uue teadvuse seisun- di ) neuronaalsed korrelaadid ( vastava taju liigi või kõikide taju liikide üheaegne aktiivsuse „mus- ter“ närvikoes – peaajus ). Ka ei ole ära toodud see, et kuidas neid tajusid või sellist „superteadvust“ esile kutsuda – tehnoloogiliste vahenditega, kuigi ka nende uurimine ja käsitlemine on võimalik. Neid käsitleme me hiljem tulevikus – mõnes uues trükis. Siin piirdume praegu ainult teoreetiliste alustega. Läheneme nendele psühholoogilistele ja filosoofilistele aspektidele teoreetiliselt
annaabi.ee 
