Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisülesanded matemaatikas (0)

1 Hindamata
Punktid
¨
Ulesandeid 2. ¨
ulesannete kontrollt¨

oks
ettevalmistumiseks
1. Avaldada funktsiooni
(x) = e−x
neljanda  astme Taylori pol¨unoom punktis 0.
2. Avaldada funktsiooni
1
(x) = + 1
kolmanda astme Taylori pol¨unoom punktis 0.
3. Arvutada  piirv ¨a¨artus l’Hospitali reeglit kasutades:
x− 5x2 + 3+ 9
lim
.
x→x− 8x2 + 21x − 18
4. Arvutada piirv¨a¨artus l’Hospitali reeglit kasutades:
(1 − x)2
lim
.
x→1 1 − sin πx
2
5. Arvutada piirv¨a¨artus l’Hospitali reeglit kasutades:
lim  arcsin  cot x .
x→0
6. Arvutada piirv¨a¨artus l’Hospitali reeglit kasutades:
x
1
lim

.
x→1
x − 1
ln x
7. Leida funktsiooni
(x) = 6 + 8x− x4
kasvamis - ja kahanemispiirkonnad ning  lokaalsed   ekstreemumid .
8. Leida funktsiooni
(x) = 3 (x3 + 8)2
kasvamis- ja kahanemispiirkonnad ning lokaalsed ekstreemumid.
9. Avaldada m¨a¨aramata  integraal
cos(5 − 6x)dx .
10. Avaldada m¨a¨aramata integraal
dx
.
2 + 9x2
11. Avaldada m¨a¨aramata integraal
x3dx

.
x4 + 1
12. Avaldada m¨a¨aramata integraal
dx
.
(1 + x2)  arctan  x
13. Avaldada m¨a¨aramata integraal
dx
.
− ln2 x
14. Avaldada m¨a¨aramata integraal
sin(x2) cos(x2)xdx .
15. Avaldada m¨a¨aramata integraal
xe−3xdx .
16. Avaldada m¨a¨aramata integraal
x2 sin xdx .
17. Avaldada m¨a¨aramata integraal
√x lnxdx.
18. Avaldada m¨a¨aramata integraal
(7+ 1)dx .
x2 + 2x − 3
19. Avaldada m¨a¨aramata integraal
(2x2 + 2+ 1)dx .
x(+ 1)2
20. Avaldada m¨a¨aramata integraal
(4x− 23x2 + 14+ 8)dx .
4+ 1
21. Arvutada m¨a¨aratud integraal
1
(2 − 3x)3dx .
2
3
22. Arvutada m¨a¨aratud integraal
π
sin2 cos xdx .
π
2
23. Arvutada m¨a¨aratud integraal

e xdx

.
0
x
24. Arvutada m¨a¨aratud integraal
π
x
cos dx .
0
2
25. Leida joontega = 1 − x2 ja x − 1 piiratud kujundi pindala.
Vastused
1: P4(x) = 1 − x x− x3 + x4 2: P
2
6
24
3(x) = 1 − x x− x3 3: 4 4:
8
π2
5: 1 6: 1 7: = (−∞, 6), X = (6, ∞), max: (6; 438)
2
8: = (2, ∞), X = (−∞, −2), min: (2; 0)
9: − 1 sin(5 − 6x) + 10:
1
√ arctan 3x
√ 11: 5 5 (x4 + 1)4 + C
6
3 2
2
16
12: ln arctan x| 13: arcsin(ln x) + 14: 1 sin(x2) + C
2

15: − x + 1 e−316: 2sin x − (x− 2) cos 17: 2x x (3 ln x − 2) + C
3
9
9
18: 2 ln |x − 1+ 5 ln |x + 319: ln |x| + ln |x + 1+ 1 + C
x+1
20: x− 3x2 + 5+ 3 ln |4+ 121: − 1
22: − 1 23: 2(e− 1)
3
4
12
3
24: 2(π − 2) 25: 92
Kordamisülesanded matemaatikas #1 Kordamisülesanded matemaatikas #2 Kordamisülesanded matemaatikas #3 Kordamisülesanded matemaatikas #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marisggg Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lembit Pallase materjalid
273
pdf

Lembit Pallase materjalid

53. L~opmatute rajadega p¨aratud integraalid 54. P¨aratud integraalid t~okestamata funktsioonidest 55. M¨aa¨ratud integraali ligikaudne arvutamine. Trapetsvalem 56. Pindala arvutamine ristkoordinaatides 57. Polaarkoordinaadistik. K~oversektori pindala polaarkoordinaatides 58. K~overjoone kaare pikkus Kirjandus 1. N. S. Piskunov, Diferentsiaal- ja integraalarvutus, I, II, Tallinn 1983. 2. A. L~ohmus, I. Petersen, H. Roos, K~orgema matemaatika u ¨lesannete kogu. Tallinn, 1982. 3. L. Pallas, M¨aa¨ramata integraal. Tallinn, 2005 4. I. Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu¨s I. Tallinn, 2001. 3 5. G. N. Berman, Matemaatilise anal¨ uu¨si kursuse u ¨lesannete kogu. Moskva, 1977 (vene keeles)

Matemaatiline analüüs
Määratud integraal
18
pdf

Määratud integraal

5 M¨ a¨ aratud integraal 5.1 M¨ a¨ aratud integraali mo ~iste Olgu funktsioon y = f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Jaotame l~oigu [a; b] suvalisel viisil punktidega x1 , x2 , ... xn-1 n osal~oiguks, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xk-1 < xk < . . . < xn = b. Tekkinud osal~oigud on [xk-1 ; xk ], kus k = 1, 2, . . . , n. T¨ahistagu xk = xk - xk-1 k-nda osal~oigu pikkust. Edasi valime igalt osal~oigult t¨aiesti suvalise punkti k [xk-1 ; xk ], k = 1, 2, . . . , n, ja moodustame korrutised f (k )xk . Liites need korrutised, saame summa n sn = f (k )xk , k=1 mida nimetatakse funktsiooni f (x) integraalsummaks l~oigul [a; b]. Jaotuspunktid x1 , x2 , . . . on suvalised. Seeaga on osal~oikude pikkused

Matemaatiline analüüs 2
Matemaatilise analüüsi konspekt TTÜ s
142
pdf

Matemaatilise analüüsi konspekt TTÜ's

samastada sirge (arvelje) punktidega. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja vastupidi: igale arvupaarile vastab u ¨ks ja ainult u ¨ks tasandi punkt. Matemaatikas t¨ahistatakse tavaliselt u¨hel ristuvatest koordinaattelgedest olevat olevat arvu x-ga ja teisel koordinaatteljel oleval arvu y-ga. Sel juhul on tegemist xy- teljestikuga ja me saame r¨a¨akiga tasandil asuva punkti x- ja y-koordinaatidest. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvu a absoluutv¨a¨artuseks nimetatakse j¨arg- mist mittenegatiivset reaalarvu: a kui a0 |a| =

Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs I
142
pdf

Matemaatiline analüüs I

samastada sirge (arvelje) punktidega. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja vastupidi: igale arvupaarile vastab u ¨ks ja ainult u ¨ks tasandi punkt. Matemaatikas t¨ ahistatakse tavaliselt u ¨hel ristuvatest koordinaattelgedest olevat olevat arvu x-ga ja teisel koordinaatteljel oleval arvu y-ga. Sel juhul on tegemist xy- teljestikuga ja me saame r¨a¨akiga tasandil asuva punkti x- ja y-koordinaatidest. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvu a absoluutv¨a¨artuseks nimetatakse j¨arg- mist mittenegatiivset reaalarvu: { a kui a 0 |a| =

Matemaatika
Matemaatilised meetodid loodusteadustes
6
pdf

Matemaatilised meetodid loodusteadustes.

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. II kontrollt¨ o¨o, I variant 1. Leida j¨argmised piirv¨a¨artused (3p): 9 + x2 -2x4 - 3x3 + 1 2x lim , lim , lim x-3 (x + 3)2 x- x3 - 3x4 x x - ex Lahendus. 9 + x2 limx-3 (9 + x2 ) 18 1) lim = = = +, x-3 (x + 3)2 limx-3 (x + 3)2 +0 -2x4 - 3x3 + 1 x4 -2 - x3 + x14 -2 + 0 + 0 2 2) lim 3 4 = lim 4 2 = = x- x - 3x x- x x -3 0-3 3 2x limx (( 2x)

Looduskaitsebioloogia
Matemaatiline analüüs - konspekt II
11
doc

Matemaatiline analüüs - konspekt II

32. Lokaalse ekstreemumi piisavad tingimused: tingimus I. Olgu x1 funktsiooni f kriitiline punkt. Kui läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub plussist miinuseks siis on funktsioonil selles punktis lokaalne maksimum. Kui aga läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub miinusest plussiks siis on funktsioonil selles punktis lokaalne miinimum. Kui funktsioonil eksisteerib teist järku tuletis siis saab lokaalsete ekstreemumite olemasolu kontrollida ka selle abil. Nimelt maksimumpunkti läbides vasakult paremale funktsiooni graafiku puutuja tõus väheneb. See tähendab et funktsiooni tuletis kahaneb. Funktsiooni tuletis kahaneb aga juhul kui teine tuletis on negatiivne. Seevastu miinimupunkti läbides puutuja tõus suureneb, seega tuletis kasvab. Tuletis kasvab aga juhul kui teine tuletis on positiivne. Järelikult kehtib järgmine väide: Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus II. Olgu f ` (x1) = 0. Kui f ` '(x1) < 0 siis on funktsio

Matemaatiline analüüs
Määramata integraalid
7
pdf

Määramata integraalid

KÕRGEM MATEMAATIKA III Matemaatilise analüüsi elemendid 3. Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi

Kõrgem matemaatika
MÄ Ä R AMA T A I N T EGR A A L
12
pdf

MÄ Ä R AMA T A I N T EGR A A L

INTEGRAALARVUTUS MÄÄRAMATA INTEGRAAL Def Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni y = F(x), mille tuletis võrdub funktsiooniga f(x): F ( x ) = f ( x ) . Näide: Funktsiooni y = 2 x algfunktsioon on y = x 2 , sest ( x 2 ) = 2 x . Antud funktsioonil on mitu algfunktsiooni, sest kui F ( x ) = f ( x ) , siis [ F ( x ) + C ] = F ( x ) = f ( x ) , kus C on suvaline konstant. Funktsioonil on lõpmata palju algfunktsioone, mis erinevad üksteisest konstantse liidetava poolest. Funktsiooni y = f ( x ) algfunktsiooniks on kõik funktsioonid y = F ( x ) + C . Teoreem: Antud funktsiooni mistahes kaks algfunktsiooni võivad teineteisest erineda ülimalt konstantse liidetava poolest: Tõestus: Olgu y =F 1 ( x ) ja y =F 2 ( x ) suvalised kaks algfunktsiooni funktsioonile y = f ( x ) . Siis algfunktsiooni definitsiooni kohaselt: F1( x ) = f ( x ) ; F2( x ) = f ( x ) F ( x ) - F ( x ) = 0 ehk [ F ( x ) - F ( x ) ] = 0

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun