tema teine tuntum nimi on bambuskaru Tema tähtsaim iseärasus on toitumine toitub ainult bambusest 13. Nimeta looduslik põhjus, miks metsavöönd asendub rohtlaga? Vee taseme kõikumine. *14.Hanid on Hiinas ja Vietnamis põlisrahvas, ainud Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, bušmanid ja hotentotid elavad Lõuna- Afrikas (kus?) 15.Millised mõisted järgnevatest on seotud rahvastega (13 )?Jooni! Kajakk, beduiin, nomaad, narta, Fšuktš, saam, pampa, burjaadid, fennek, antropogeen, innuit, masai, hotentott, aborigeen, Fšuktšid, handid, hammaada, vadi, fellah, mulatt 16. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria
Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis
Õuekoer valvab peremehe maja ja muud vara nii öösel kui päeval. Võõra tulekust teatab urina või haukumisega. Öösel, kui kõik on rahulik, suigub ka koer, kuid ei maga. Eestis on aastasadu kõige levinumad olnud segaverelised vähenõudlikud talukoerad, nad valvasid maja ja karjatasid loomi. Jahikoerad on aretatud ulukite otsimiseks, jälitamiseks ja tabamiseks. Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad. Ilukoertena on tuntud puudlid ja mitmesugused nn. sülekoerad. Koerad võivad inimesele edasi anda nakkusi (näiteks soolteusse). Seepärast tuleb
Nganassaanid pidasid maismaal ajujahti võrkude, taradega ja ka paatidega jõeületuskohtades põhjapõtrade rändeaegadel sügisel ja kevadel. Poisil tähendas esimese põhjapõdra tabamine täiskasvanuks saamist (Vassiljev, Simtsenko 1970: 211). Suvine jaht sulgivatele veelindudele ja talvine karusloomajaht lõksudega ning kalapüük on samuti etendanud olulist rolli nganassaanide traditsioonilises majanduses. Elati püstkodades ja peeti sõidupõhjapõtru, keda rakendati narta ette. 19. sajandil võtsid nganassaanid neenetsite eeskujul kasutusele suuremahulise kodustatud põhjapõtrade kasvatuse koos pideva rändava eluviisiga (talveks lõunasse, suveks põhja). Valdav osa nganassaanide rändealadest jäi lagetundraaladele, talvel jõuti ka metsatundrasse. 20. sajandi keskel võeti kasutusele põhjapõtradega veetavad suuskadel majakesed nn balokid, mis tõrjusid kiiresti välja püstkojad. 1970
annaabi.ee 
