FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon ORKAAN-kariibi mere troopiline tsüklon TORNAADO- USA keskosa troopiline tsüklon MAKJA-igihaljas kõvalehine võsa vahameremaades
vSee kleit on ikka tõusnud sulle pähe kui mürgilõhna hajutav jasmiin. Isikustamine vKus hõõgumas on suudluste rubiin . vÖö hellusesse päeva pärleid plehti. vRohus kobrutab valgeid õisi. vKevad nüüd külvab oma esimese idu. vNii raske üksi kõike ilu kanda ... vKuis luksub heledust su väike rind. Epiteedid v Kõrge rammus hein . v ..purpurlisi marju . v ..nägin tarretuses seisatlevalt. v Punanokaline merelind. v Helge suvepäev v Hallrõske sügisõhtu. Ekspressionism v Kahlasin kaelani ohakais , orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav- varju ei vähemat. Valusas südames lahtine haav , lainetes lähimat TÄNAN KUULAMAST
Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas). Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias
Meriski kaalub keskmiselt pool kilo. Kühmnokk-luik Eestis pesitsev suurim veelind Nokal on must kühm Tugev ühtekuuluvustunne Rändlind See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngasjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Hahk Tüüpiline merelind Pesitseb maismaal kolooniatena Toiduks on karbid ja pisivähid Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Kalastik Räim Kilu Tursk Lest Lõhe, meriforell, angerjas Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi
valitud.) saab tulla Jumala riiki maa peale tooma. Jeesus kõneles Jumala antud meelevallaga ja tema õpetus selle kohta, et tegelik suhe Jumalaga sõltub usust ja seda kajastavast elust oli neile täiesti vastuvõetamatu. Tema keeldumine allud ülempreestrile oli surmanuhtlusega karistatav solvang, mille eest ta anti riigi vaenlasena üle Rooma ametivõimudele. Jeesus leppis oma surmaga, ega öelnud ka surma palge ees lahti sellest, millesse ta uskus. Legend räägib, et merelind pelikan vihastas oma poegade peale ja tappis nad. Kuid kahetses oma tegu nii väga, et rebis nokaga oma rinda ning tema veri äratas pojad uuesti ellu. Pelikanis nähakse Kristuse ohvri võrdkuju, sest tema valatud veri annab paljudele osaduse ülestõusmises, ennekõike neile, kes joovad armulaual tema verd(veini). Jeesuse hukkamist kurjategija kombel on sageli tõlgendatud kui tema soovimatust olla kuningas, hoolimata kroonist, sest ta oli nii Jumal kui inimene. Jeesus võidab surma ja
Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas) Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedasel madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. -tüüpiline merelind -pesitseb maismaal kolooniatena -toiduks karbid ja pisivähid -poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. -kurvitsaline -häälitseb kimedalt -tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel -jalad lühikesed -pesitseb tiirude koloonias
annaabi.ee 
