Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse  ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk
sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas. Rõhk rindkere õõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb, kopsudes muutub
*Hingamiskeskusest signaal: a)kopsudesse, et suureneks hingamissagedus, b)südamesse, et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? SISSEHINGAMISEL  *kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, *diafragma kuppel lameneb, rindkere suureneb, *atmosfääriõhk liigub kopsudesse. VÄLJAHINGAMISEL - *roided langevad, *diafragma kumerdub, *rindkere maht väheneb, *kopsusisene rõhk tõuseb, *osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Kiire tõus mägedesse tekitab inimesel mägihaiguse. Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? Unehäired, isutus, tugev peavalu Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Põhjustavad kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist ning kopsude tumenemist.
5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel  kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel  roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad
4) Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5) Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? · Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üles; diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb; atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. · Väljahingamisel - roided langetuvad; diafragma kumerdub; rindkere maht väheneb; kopsusisene rõhk tõuseb; osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6) Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres; jäsemete liigutamine; vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb); adrenaliini hulk veres, noradrenaliini hulk veres. 7) Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas (sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab:
Gaasivahetus alveoolide ja vere vahel. 2. Gaaaside transport  hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine hingamine  gaasivahetus kudeded kapillaaride ja kudede vahel ja rakusisene hignamine. Sissehingamine(inspiirum) toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingates roietevahelised lihased kontraheeruvad ja roided tõusevad, diafragmakuppel lameneb. Kopsukelme venitub ja kopsusisene ruumala suureneb ning õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamisel (ekspiirum) roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkeres ja pleuraõõnes ning kopsudes suureneb. Selle tulemusena surutakse õhk välja. Väljahingamist loetakse pasiivseks protsessiks (see ei ole töö). Hingamisel osalevad roietavahelised lihased ja diafragma. Abilihasteks on õlavöötme ja
rohkem laiali) Tahtlik hingamise regulatsioon: - hinge kinni hoides, lauldes, rääkides jne - vere süsihappegaasi sisaldus suureneb ja hingamine käivitub automaatselt 19. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: - vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku - diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb - atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: - roided langetuvad - diafragma kumerdub - kopsusisene rõhk tõuseb - osa kopsudes olevast õhust surutakse välja 20. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Süsihappegaas väljub kehast vabalt, kuid hapnikku ei seota piisavalt. Sellisel juhul ei suuda hingamiskeskus olukorda õigesti hinnata ega ventilatsiooni suurendamisega reageerida. 21. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? - ebanormaalne heaolutunne - ettevaatuse kadumine - mõtlemisvõime ja meeleelundite tundlikkuse vähenemine 22
diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk Â2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses Â6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE. Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: A.Vahtramäe 2011 2 Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes,
positiivne - üleliigsed toitained säilitatakse rasvana. negatiivne - lagundatakse keha varuaineid Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle diafragma (vahelihas) lameneb ja rindkere suureneb õhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.
Seda juhib piklikaju hingamiskeskus. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel: roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk (kui on kõrge vererõhk, siis südame löögisagedus väheneb), adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk), noradrenaliin (tekitab viha). 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset?
A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklik aju. Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide.
KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem.
KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem.
lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel. Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised lihased ning diafragma tõmbuvad kokku → rindkere sisene maht suureneb → kopsusisene rõhk langeb (madalamaks väliskeskkonna rõhust) → GAASID LIIGUVAD MADALAMA RÕHU SUUNAS Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum -
1) Sissehigamise (inspiirium) mehhanism: Aktiivne protsess Toimub hingamislihaste osavõtul Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA
See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. 2. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes
 alumised hingamisteed: kõik hingetorust allapoole jääv Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. B. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes
Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs  rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. *Inspiirium  e. sissehingamisel kontrah roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb. Selle tulemusena rindkere maht suureneb ja kopsusisene rõhk muutub atmosfääri rõhust madalamaks. Tekkiv negatiivne rõhk imeb õhu kopsudesse. *Ekspiirium - e. väljahingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku. Hingamismaht, kopsude ventilatsioon. *Hingamismaht  rahulikul hingamisel läheb kopsudesse ja eemaldatakse ühe hingetõmbega 0,4  0,6 l õhku. *Kopsude ventilatsioon - teostub sisse- ja väljahingamisel
parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. * Inspiirium  e. sissehingamisel kontrahheeruvad roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb. Selle tulemusena rindkere maht suureneb ja kopsusisene rõhk muutub atmosfääri rõhust madalamaks. Tekkiv negatiivne rõhk imeb õhu kopsudesse. * Ekspiirium - e. väljahingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku. Hingamismaht, kopsude ventilatsioon. * Hingamismaht  rahulikul hingamisel läheb kopsudesse ja eemaldatakse ühe hingetõmbega 0,4  0,6 liitrit õhku. *Kopsude ventilatsioon - teostub sisse- ja väljahingamisel
annaabi.ee 
