siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses  tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40. Alveoolides samad osarõhud, mis olid arteriaalses veres. Nende erinevuste tõttu toimub gaasivahetus kopsukapillaarides alveoolide ja..... vahel. Gaasivahetus veres Toimub osarõhkude erinevuse tõttu  kõrgemalt konts. madalamale. ......... jõuab kudede
17. Vereringe veenides. Veenides surutakse veri edasi raskustungi toimel, vere tagasiliikumist takistavad klapid. Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe.
Veenides surutakse veri edasi raskustungi toimel, vere tagasiliikumist takistavad klapid. Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe.
Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18. Kopsuvereringe- Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe.
Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest · Arteripulss, veenipulss. · Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb  tööpuhune hüpereemia. Arterio  venoossed anastomoosid. Väikeses vereringes: Suur mahtuvus  elastsed sooned. Hästi arenenud arterio  venoossed anastomoosid. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem  verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20 % kogu vere mahust. · Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese
Jälgimine · Kontrollitakse vedeliku bilanssi: intensiivravi jälgimisleht, tilgutatavad vedelikud, diurees, oksemass ja aurustumine vähemalt kolm korda ööpäevas · Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup · Vedeliku bilansi näitajate kontrollimine vereproovis  Hb, Hkt, K, Na · Kopsupilt · Tsentraalveeni kateetriga tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine · Kopsuarteri kateetriga kopsukapillaaride kiilumisrõhu ja südame minutimahu mõõtmine Põetus · Patsiendi informeerimine vajadusest saavutada negatiivne vedelikubilanss · Vedeliku piirangud · Infusioonivedelike koguse piiramine · Medikatsioon vastavalt juhistele Teadvuse tase Teadvuse taseme muutusi võivad patsiendil põhjustada manustatud ravimite toime kesknärvisüsteemile, hemodünaamika häired, laiaulatuslik infarkt või kardiogeenne sokk, halb
2. vere tagasiliikumist takistavad klapid 3. vere liikumist soodustab rindkere imav toime - rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg. 4. Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. 1. suur mahtuvus- elastsed sooned 2. hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid 3. kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem- verevoolu takistus on väiksem 4. kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte seinad on elastsed, seega on veresooned võimelised venima ning kokkutõmbuma. See on vajalik vererõhu ning vere ühtlasema liikumise säilitamiseks. Kui organ ei vaja liigselt verd, siis kapillaarid tõmbuvad kokku ning organi verevarustus väheneb. Seega on veresoonte toonus tähtis. 20. Lümf ja lümfiringe.
suureneb – tööpuhune hüpereemia. 17. Vereringe veenides. Veenides liigub veri südame suunas. Veenide seinad on õhemad kui arterite omad. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed (arterites panevad vere liikuma südamelihase kokkutõmbed). Vere liikumist soodustab rindkere imav toime – rõhk muutub suurtes veenides sisse- ja väljahingamisel. Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid. 18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. *Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud
Kopsude sees etendavad kujundavat osa bronhide harud. Bronhid, kopsus hargnedes moodustavad bronhiaalpuu. Kõige peenemaid bronhiharusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid omakorda hargnevad ja lähevad üle sombusjuhadeks ehk alveolaarjuhadeks, mis lõpevad piklike umbsete alveoraalkotikestega. Alveolaarkotikeste seinad on kogu ulatuses alveoolideks jagunenud. Alveoolide ja neid tiheda võrgustikuna ümbritsevate kopsukapillaaride vahel toimubki gaasivahetus. Alveoole on kopsude umbes 300 Â400 miljonit ja nende kogu pindala võrdub ligikaudu 100 m2- ga. 39 Kopsud ja rinnaõõne osad, milles kopsud asetsevad on kaetud seroosse rinnakelmega ehk pleuraga. Kopse kattev rinnakelme ehk kopsukelme ehk kopsupleura annab kopsudele sileduse ja läike. Kopsu juure piirkonnas läheb kopsupleura vahetult üle rinnakelmeks
Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht) 11.Patsiendi monitooring invasiivne (veresoonesisene) haige monitooring CVP -tsentraalse veeni rõhu mõõtmine – südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg PAP -kopsuarteri rõhk – näitab südame vasaku poole täitumisrõhku. Saadakse Swan-Ganzi kateetri abil, kui mõõtesüsteemis olev balloon on tühi ja kateetri otsakanalile mõjub kopsuarteris valitsev rõhk PCWP -kopsukapillaaride kiilumisrõhk – näitab läbi kopsuvereringe kopsuveenides ja vasakus kojas valitsevat rõhku. Saadakse kui täita kopsuarteri kateetri otsas olev balloon spetsiaalse süstla abil õhuga (1-1,2ml). Norm 6-12 mmHg. Komplikatsioonid kopsuarteri perforatsioon, kopsuinfarkt CO-südame minutimaht – on ühe minuti jooksul südame poolt väljapaisatava vere hulk. Mõõtmiseks süstitakse spetsiaalse süstlaga ülemisse õõnesveeni
veri veenidest välja). Lihaspumba pärast ei tohi trenni tegemist järsult katkestada, sest lihaspump seiskub ja tagasivool südamesse väheneb ja terve vereringe halveneb – võib kokku kukkuda. Tuleb rahulikku tööd edasi teha või pikali visata. Madala vererõhu korral järsult püsti tõustes võib silme eest mustaks minna. 18.Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – mahutab verd rohkem, kui suur vereringe, sest veresooned väga elastsed. Hästi arenenud atrio-venoossed anostomoosid. Kopsukapillaaride vastupanud tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19.Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi : 1)neurogeense regulatsiooni– ahendavad närvid, laiendavad närvid – keskused piklikus ajus 2)reflektoorse regulatsiooni – kemoretseprotid (reageerivad verre sattunud ainetele); pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele). 20.Lümf ja lümfiringe.
Need osarõhkude diferentsid kujutavad endast O2 ja CO2 difusiooni ja seega ka pulmonaalse gaasivahetuse "liikumapanevat jõudu". Difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre  veri arterialiseerub. Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: gaasivahetus kopsudes e välinehingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi; gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esineval kujul ei omasta
kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Hapniku transpordi seisukohast võib kõnelda sel puhul organismi hapnikuga varustavast funktsionaalsest süsteemist. Hingamise etapid: Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust; 2. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; (kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi.) 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel Kudede hingamine. Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad
kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Hapniku transpordi seisukohast võib kõnelda sel puhul organismi hapnikuga varustavast funktsionaalsest süsteemist. Hingamise etapid: Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust; 2. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; (kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi.) 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel Kudede hingamine. Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad
Hemoglobiin ja hapniku mahuprotsent veres: *Kehalisel tööl suunatakse suurde vereringesse täiendavalt erütrotsüüte, mille tulemusena vere Hb sisaldus mõnevõrra suureneb ja ka mahu%, *Madala intensiivsusega ja lühiajalisel tööl võib arteriaalses veres Hb hapnikuga küllastatuse aste tõusta 97 - 98%-ni (kopsude ventilatsiooni suurenemine, hingamispinna suurenemine), *Kõrge intensiivsusega kestval tööl võib Hb hapnikuga küllastatuse aste langeda 93-92%-ni(kopsukapillaaride laienemine, vere mahtkiiruse suurenemine) Süsihappegaasi transport veres: *Lahustunud süsihappena plasmas: ca 10%, *ioonidena erütrotsüütides: ca 30%, *ioonidena plasmas: ca 50% Hormoonide transport veres: *transporditakse veres vabalt või keemiliselt seotuna, *Katehhoolamiine ja peptiidhormoone transporditakse vabalt, *Steroid- ja türeoidhormoone transporditakse valdavalt kompleksis spetsiifiliste transportvalkudega ja albumiinidega
Süstoolse vererõhu väärtuseks võttis ta nende rõhkude keskmise. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Hapniku ja CO2 transpordil on vajalik: 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e
varustatakse rakud hapnikuga ja eemaldatakse liigne süsihappegaas. Täiskasvanud inimene tarvitab rahuolekus ühes minutis 0,25-0,3 l hapnikku ja eraldab 0,2-0,25 l süsihappegaasi. Boyle’i seadus Charles’i seadus Daltoni seadus – gaasisegu rõhk võrdub tema komponentide osarõhkude summaga. Hingamise põhietapid (hapniku tee) 1.Transport õhust kopsualveoolidesse (ventilatsioon) 2.Difusioon alveoolidest kopsukapillaaride verre 3.Transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse 4.Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 36 5.Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses CO2 eemaldamine organismist toimub vastupidises järjekorras. 1.-2. nimetatakse kopsu- ehk väliseks hingamiseks, 4.-5. on koe- ehk sisemine hingamine Õhk liigub atmosfääri ja alveoolida vahel mööda trahhea ja bronhid.
Vereringe kapillaarides: · toimub ainevahetus vere ja kudede vahel · verevoolu kiirus kapillaarides ei ole suur  0,3-0,5 mm/sek · jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare · kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb  tööpuhune hüpereemia · arterio-venoossed anostomoosid. Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem  verevoolu takistus väiksem · kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 16. Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese kopsuarteri süstoolne vererõhk on 20-30 mm Hg, keskmine umbes 14
Rõhu edasisel langusel toonid alguses tugevnevad,siis kahanevad või kaovad. Sel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele ateriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Daltoni seadus ja gaasi osarõhu arvutamine gaasisegus: P = PN2 + PO2 + PH2O PX = FX * (PB  PH2O) Henry seadus: [gaas] = /760 * Pgaas Grahami seadus: DO2 = 1/32 = 1 : 5,65 = 0, 176 DCO2 = 1/44 = 1 : 6,63 = 0,150 DO2/DCO2 = 0,176/0,150 = 1,2 Boyle'i seadus: P * V = const
Difusiooni, filtratsiooni  ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina. ??? VIII HINGAMINE · Väline hingamine. Õhu kopsudes uuenemise mehhanism. Hingamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs  rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Kopse katab pleura vistseraalne leste, rinnaõõne seinale kinnitub pleura parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga
ventilatsiooni vahe. Gaasivahetus Kopsudes (väline hingamine) Hingamise tulemusena jõuab õhk alveoolidesse. Sinna saabuv hapnik difundeerub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte. Punalibled on kehas O2 ära andnud ja jõuavad nüüd tagasi kopsukapillaaridesse. Siin küllastatakse nende hemoglobiin difundeeritud hapnikuga. Vastutasuks antakse verest saadud CO2 ära alveoolidele. See alveoolide ja kopsukapillaaride vaheline gaasivahetus kestab vaid 0,2–0,3 sekundit, millest tervele inimesele piisab. Põletikud, tursed, veresoonte haigused jm põhjustavad gaasivahetuse ja välise hingamise häireid. Joonis 3.23. Gaasivahetus kopsudes Rakuhingamine (sisene hingamine) Hapnikuga rikastatud arteriaalne veri viib hapniku iga keharakuni. Selle vere hapnikusisaldus on kõrge, süsihappegaasi sisaldus aga madal. Gaasivahetus toimub ülalkirjeldatud viisil, ainult et
annaabi.ee 
