Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
TARTU 2011 PUNANE RAAMAT Punane nimestik ehk punane nimistu ehk punane raamat on maailma Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsest kaitseseisundist. Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund. Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele váheneva arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust páásenud liigid ja hallidele lehtedele kantakse need, mille seisund on mááratlemata. Punane raamat ei sisalda looduskaitse sedadusi ega máárusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduste kohta. Punane
1995 -Rootsi ja Soome astuvad EL 31.aug 1994 -võõrvägede lahkumine Eestist dets 1991 -NSVL lagunemine 1.Millega tegeleb Euroopa Ülemnõukogu, kellest koosneb? Euroopa Ülemnõukogu on EL juhtorgan. Sinna kuuluvad riigipead või peaministrid (otsustab riik). Ei tegele igapäevaste asjadega vaid otsustab üldised suunad. Käib koos paarkorda aastas. 2.Millega tegeleb Euroopa ühenduse komisjon, kellest koosneb? Kooseneb 20 volinikust, iga riik saadab 12 volinikku viieks aastaks. See on EL valitsus. Volinik on sisuliselt minister. Talle allub üks peadirektoriaat. On koos koguaeg, arvestab EL ühiste huvidega. 3.Miks suurenes USA osa maailmas 1990? NSVL lagunes, USAl on väga aktiivne välispoliitika, suur osatähtsus välis organisatsioonides. USA võttis kasutusele infotee. On maailma üks suuremaid tootjaid. Amerrika mõtteviis ja elulaad levib üle maailma (televisioon) 4
ja tuleb uuesti tema lähedal pinnale. Pead küljele kõigutades ujuvad mängivad tuttpütid teineteise suunas. Siis sukelduvad nad vette ning tulevad vastakuti teineteisele nõjatudes veetaimi noka vahel hoides jälle pinnale. Kured klobistavad oma keerulises tantsus nokki ja hüppavad üles-alla. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma: *Ameerika väikeluigel on üle 25 000 sule.Palju väiksema vöötnokk-püti märgatavalt tihedam sulestik kooseneb 15 000 sulest.Tillukesel rubiinkurk-koolibriil on kõigest 940 sulge, kuid sellele vaatamata on tal ühe ruusentimeetri kohta rohkem sulgi kui luigel. *Mõnedel lindudel on sulgede puhastamiseks erilised, pulbriks pudunevad udusuled.Et ennast kalalimast puhastada, hõõruvad haigrud oma sulgi selle pulbriga.Ühel küünisel olev ''kamm" eemaldab kämpu tõmbunud pulbri.Niiviisi saavad suled puhtaks ja korda. *Veekeerise tekitamiseks ujub puna-veetallaja oma keha keerutades ringikujuliselt
aineks süsihappegaas 7.Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist vesilahus ja lahustunud ainest 8.Aatom üliväike aineosake, koosneb joonis tuumast ja elektronidest 9.Tuum aatomi keskel asuv osake, mis joonis kooseneb prootonitest ja neutronitest 10.Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest 11.Tuumaosakesed e aatomituuma koostisosad nukleondid prootonid ja neutronid 12.Massiarv tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A 13.Aatomnumber prootonite arv aatomi tuumas,
romaan ,,Jacobi tuba" Romaanis ,, Kew Gardeles" nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal kritiseeris naine vanemat luulet ning temast sai uue modernistliku romaani läbimurde kehastaja. Ta oli ka hea essist ning ka sisemonoloogid olid tema teostes olemas. Virginia tegi enesetapu depressiooni ja peavalupiinade pärast. Kuulsamad teosed: ,,Jacobi tuba" ,,Oma tuba" ,,Proua Dalloway" ,,Oralando" ,,Lained" ,,aastad" ,,Tuletorni juurde" ,,Tuletorni juurde" kooseneb kolmest peatükist.Räägib Ramsayde perekonna elust. 1. peatükk ,,Uks" räägib Ramsayde perekonna 6-aastase poja Jamesi plaanist minna paadimatkale saarel asuva majaka juurde, kuid see nurjub halva ilma tõttu. Autor kirjeldab tegelasi läbi teiste tegelaste silmade ning toob hästi palju kujundeid mängu. Nii ongi üks päev mahutatud 100-le leheküljele. 2. peatükk ,, aeg mõõdub" Mõõdunud on kümmkond aastat ning vahepeal on puhkenud sõda. Tragöödia on tabanud Ramsayde perekonda
ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti riskifaktorid Makromajandusliku olurkorra muutus; turusituatsiooni muutus; seadusandluse muutus; toorainete ja materjalide hindade muutus; energia, kütuse vms hinnamuutus; ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud; ebapiisav käibekapital või lepingute rikkumine; äripartnerite mitteusaldusväärsus; uued konkurendid; ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Finantsprognoosid Kooseneb prognoosidest tavaliselt kuni kolmeks aastaks. Koostatakse majandusaastate kaupa. Kalkulatsioonide objektiivsemaks koostamiseks on mõistlik tutvuda juba tegutsevate analoogilise tegevusala ning suurusega firmade aruannetega käibe, hinnapoliitika ja kasumimarginaalide kohta: kasumiaruanne-bilanss-kassavoog. Kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks (kasumiprognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks).
t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal (2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.' Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed"). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 10. Jupiteri erinevus Maa- rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu. Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga
Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polarisatsioon: kujutame aatomit, mille mõõt 10(15)m--homogeensesse elektrivälja, kuna atom kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed käituvad erinevalt--elektronkate liigub ühele poole, tuum teisele poole.tuum saab reageerida üksnes elektronide keskmisele tõmbejõule- tegemist nag 2 erineva laenguga q=n*e; -q=n*(-e) , mis paiknevad teineteisest kaugusel l, sellist võrdsete erinimeliste laengute süst-i nim elektriliseks kakspoolsuseks(elektriline dipool)--neutraalne aatom või molekul muutub elektrivälja asetatavaks elektriliseks dipooliks l*q=p- dipoolmoment- see on tingitud
tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, see tähendab, et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal. Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena. Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. 10.Jupiteri erinevus maa rühma planeetides, kuidas ta pöörleb Võrreldes planeediga Maa on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem. See näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``. Ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem
Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest. Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda ega vigastuks, kui juur pikenedes mullas sügavamale tungib. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. *Sellele järgneb kasv- e pikenemisvööde, milles noored rakud kasvavad
t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 4. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormised nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe, mis kannatavad välja Marsi karmi kliima. 5. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Tal on kaks kaaslast: Phobos tiirleb 6000 km kõrgusel, ühe ööpäevaga umbes 3 tiiru ümber Marsi, Marsi liikumisele vastpidises suunas; Deimos 2000km kõrgusel, tiirleb veidi pikema perioodiga kui Marsi ööpäev
uduseinal paistva varju ümber. Taraks nimetatakse värvilised difraktsioonirõngad kuu või päikese ümber. 37. Millest on tingitud tavalise vikerkaare ja uduvikerkaare erinevused? Tavalise- ja uduvikerkaare erinevus seisneb selles, et uduvikerkaar moodustub palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust ja põhjustavad laia ja kahvatu kaare. värvi pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad oluliselt. Tavalise vikerkaare puhul on tilgakesed suuremad. 38. Millest kooseneb ja kuidas toimib veeringe? aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine 39. Seleta lahti "varjatud soojuse ülekanne". Varjatud soojuse ülekanne toimub aurustumisel ja kondenseerumisel. Aurustumissoojus on soojushulk mis on vaja vee aurustumiseks. Kondenseerumissoojus on soojushulk mis vabaneb veeauru kondenseerumisel. 40. Mis on aurumine? Mis mõjutab auramise kiirust? Aurumine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurustumise kiirust mõjutab veeauru rõhust ja tuulest. 41
Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool. Klemmidevaheline potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge sõltub elektroodide ja elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID Taskulambi patarei kooseneb elemendi keskel paiknevast plusslaenguga süsinkvardast ja geeljat ammooniumikloriid elektrolüüti sisaldavast miinuslaenguga tsinkkonteinerist. Elemendi potentsiaal on ligikaudu 1,5 volti. Kasutamisel hakkab tsink aeglaselt voolu tootmise käigus lahustuma ja kui see või ammooniumkloriid on otsas, siis vool lakkab ja element tuleb ära visata. Niisuguseid elemente nimetatakse primaarseteks ehk mittelaetavateks. SEKUNDAARELEMENDID
Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool. Klemmidevaheline potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge sõltub elektroodide ja elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID Taskulambi patarei kooseneb elemendi keskel paiknevast plusslaenguga süsinkvardast ja geeljat ammooniumikloriid elektrolüüti sisaldavast miinuslaenguga tsinkkonteinerist. Elemendi potentsiaal on ligikaudu 1,5 volti. Kasutamisel hakkab tsink aeglaselt voolu tootmise käigus lahustuma ja kui see või ammooniumkloriid on otsas, siis vool lakkab ja element tuleb ära visata. Niisuguseid elemente nimetatakse primaarseteks ehk mittelaetavateks. SEKUNDAARELEMENDID
milledele kantakse poole tuhande Vabadusristi kavaleri nimi, sünni- ja surmadaatum ning teadaolev hukkamise või mõrvamise koht. 9 TORI KALMISTU Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 19.-20.s. pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega ja järjepidevalt hooldatud kalmistu. Asetseb PärnumaalTori vallas, Tori kiriku lähedal. Üldpindala 4,05 ha. Kalmistu kooseneb kahest osastluterlaste ja õigeusuliste kalmistutest. Kalmistu välispiirdeks on maakivikuhjatis, kõrgusega valdavalt 0,4-0,6 m. Kalmistu väravaehitis on tellistest neljapostiline ja moodustatud kahes tasapinnas ning suletavad sepisvõredega. Kalmistul on krohvitud ja värvitud kivikabel (6*8*5,5 m). Kabelisse on viidud elekter. Kalmistul on betoonist välikantsel. Kalmistul asub Vabadussõjas langenud torilaste mälestussammas.(Lisa 11)
t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 4. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormised nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe, mis kannatavad välja Marsi karmi kliima. 5. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Tal on kaks kaaslast: Phobos tiirleb 6000 km kõrgusel, ühe ööpäevaga umbes 3 tiiru ümber Marsi, Marsi liikumisele vastpidises suunas; Deimos 2000km kõrgusel, tiirleb
karsti. 5 Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi-, volframi-, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi. ¾ Kuuba territooriumist on viljakas. Künklik maa koosnedes madalikest ja tasandikest koos piisava loodusliku veereziimiga võimaldab intensiivset maaviljelust Pinnas kooseneb põhiliselt punasest savist, liivast ja lubjakivist. Suur harimiskõlblik maaala ning juurdepääs sadamatele muudab Kuuba teiste Kariibi saarte seas unikaalseks. Tänu sadamate juurdepääsule saab Kuuba kerge vaevata eksportida oma põllumajandussaadusi teistesse riikidesse. Kuuba põhjakaldal on mitmeid sügavaid lahtesid, korallsaari ja valgeid liivarandu. Samuti on korallsaari ka lõunakaldal. Seal leidub seejuures veel karisid ning soid. Kuuba suurimad sadamad
Närvirakk ehk ____________ on NS funktsionaalne üksus, mis koosenb kehast ja ______________, millest omakorda eristatakse ____________ ja ____________. Erutus tuleb närvirakku ____________ kaudu, kandub edasi ___________ kaudu. Neuroneid saab jagada nii ____________ arvu järgi kui ka ____________ alusel. Kesknärvisüsteemis täidab kogu ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel ____________ ehk närvitoes. Gliiarakul on _________-, _________- ja ______funktsioon. Närv kooseneb sidekoega ümbritsetud _____________ kimpudest. Närvid jagunevad omakorda _____________ ehk tundenärvideks, ____________ ehk liigutajanärvideks ja _______________. Iga närv lõppeb _____________. ___________ on närvirakkude ühendus. 4.2 Närvisüsteemi skeem Lisa skeemile puuduvad mõisted. Närvisüsteem Tsentraalne osa Perifeerne osa 25
Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D 6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil 5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud. Perekonna nime järgi tuletades lõppeb sõna a - ga (bakteri nimi). Liiginimetused on nt bacillus pasterii (Pasteur). Planctomyces ( arvati, et tegu seenega seepärast myces) Thio - väävel. thrix - niit. Margarita - pärl. Spirillum - spiraal. Thermo - kuuma
Bakterirakk on kaetud kapsliga, mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e. plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest
Bakterirakk on kaetud kapsliga, mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e. plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3
valmistamise eelduseks on, Mahumass: 2200 peab kivis olema puhas et nad oleksid ühe käega kg/m ,3 värvus kvarts või Al dioksiid. haaratavad ja tõstetavad. hall.Kasut 5.Mördid ja nende Mass: 4-6 kg, väikeploki portlandtsementi ja omadused: mört kooseneb mass ei tohi ületada 30 kg. kvartsliiva. tavaliselt sideainest liivast ja ·Savitellised ·Väikeplokid tehakse veest. Mört liigitatakse valmistatakse savi ja erinevatest vastavalt koostisele liiva segust, mis materjalidest.Plokkide *põhimört *peen e.kergmört. põletatakse ahjus
annaabi.ee 
