Patkulite looz on 18.saj. klassitsism ja asub kantsli vastas. Veel tähelepanu äratavaid kunstiteoseid toomkirikus: · Paremal sambal ukse vastas Johann Hastferi epitaaf; · 1676, meister Nicolaes Millich, putod, pealuu, Hastferi büst; · Võidukaare krutsifiks ( Kolgata grupp) 1694, meistrid Berents ja Martens; · kroonlühtrid 17. sajandist. · Pontus De la Gardie sarkofaag-hauamonument pärineb 1589.-95.a,asub kooriruumis altari kõrval. ( A.Passer ) · Caspar von Tiesenhauseni hauamonument 1599.a., asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Carl Horni ja tema abikaasa hauaplaat (nr. 3) aastast 1601, asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Otto von Uexkülli hauaplaat (nr. 7) aastast 1601, asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Samuel Greigh' hauamonument 1788.a, asub põhjalöövis. (Giacomo Quarenghi ) (materjal Carrara marmor mitte paekivi. )
arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. · Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal. · Ühelöövilise pikihoone suurendamist
sajandist. Lõunaseinas asetses aga kolmikkaarelise avaga väike kaheastemline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal oli 15. sajandil kinni müüritud, kuid avastati ja taastati kiriku restaureerimistööd 1960ndatel aastatel. Kirik ehitati põhjalikult ümber aastail 1405-20, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on polügonaalse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud sellistena tänini. Umbes sellisena säilis kirik 1944. aastani, mil ta sai rängalt purustada 9
15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud ka tänini. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust
kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga (läänest ida poole liikudes) Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber
Kolmeosaline retaabel kujutab Kristuse kannatuslugu ehk stseene passioonitsüklist vasema tiiva sisekülg - Ristikandmise stseen Parema tiiva sisekülg Kristuse taganutmise stseen kesktahvel ristilöödud Kristus, Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdaleena Jeruusalemma vaate taustal. 2 donaatorit esiplaanil hiljem juurde maalitud. Kannatusaltari kohandamine epitaafiks: 1. kohandamine 1550ndad 2. 1650ndad 3. Pealdise maalis Berent Geistmann 1604 mingi tahvel kooriruumis vasakul, nime ei mäleta - oli algselt 16 tk. - 1430ndad asus austrias - 19 saj laotati osadeks, praegu laiali. 15 säilinud - Lichtensteini lossi meistri ,,Kristuse esitamise tempel" Sebensteini lossis - mingi kristus ja naine, mees tumedal taustal Lääne-Nigula kappaltar väikeses kabelis - altar hävinud, skulptuurid alles - 16. saj vb Lübecki meistri teos anonüümne meister - skulptuurid algselt teisiti: Nikolaus keskel
Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11
sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Põhjalik kiriku ümberehitamine toimus aastatel 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale laekonstruktsiooni kandvale tugipostile ehk piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati tugipiilaritega
Matteuse kabel, põhjaküljele aga (läänest ida poole liikudes) Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber.
pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 14. ja 15. sajand Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber
Suuremates kloostrites oli sageli mitu asepriorit. · almusejagaja pidi organiseerima vaestele almuse jagamist, milleks pidi enne kindlaks tegema, kus elavad ümbruskonna vaesed ja haiged. · külastusmeister jälgis tegevust kloostri külalismajas ja vastutas selle eest, et seal oleksid kõik mugavused. · infirmarer valvas infirmar'i e. Haigemaja (-toa) järele. · kantor e. eeslugeja juhtis kloostrikiriku kooriruumis palvete poollauldes ettelugemist. Samuti vastutas ta kloostriraamatukogu ja munkade hulgas tehtava teoloogilise uurimistöö eest. · cellarius e. köögi- ja keldriülem äärmiselt mõjuvõimas isik kloostris, kes vastutas kogu kloostri söögi- ja joogipoolise ning vastavate nõude , samuti küttevaru ja muu igapäevaeluks vajaliku eest. · kambriülem vastutas munkade rõivastuse, samuti voodiriiete, saunatamise ja habemeajamise eest
püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabeltorni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatud tänapäevani. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber
1054.a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja roomakatoliku kirikuks. 1453.a vallutasid türklased Ida Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli. Islami surve Euroopale lõppes 17.saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk-Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja- Aafrika. Kultus Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe toriniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed.
riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast, linnamüüri valmimist muutus, Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit
põhjaküljele ehitati käärkamber. Hoone põhjaküljel oli Lüübeki kabel. Pikihoone idaseina dominandiks on võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga ning see jätkub kooriruumis. Võidukaare palendid on samuti ääristatud faasitud pilt 2 tellistega, kuid seevastu kaaretsooni raamib mandelvööt. Võidukaare tipust natuke kõrgemal kulges kolmikkaarses raamistuses poolfiguuride friis. Koori põhjaküljel paikneb kahevõlvikuline käärkamber. Ruume ühendavast ukseavast viib müüritrepp käärkambri pööningule
laadsed müüriosad akende vahel. Lääneportaali kroonib vimperg (ehisviil), millele on kaunistuseks lisatud Viimsepäevakohtule viitav 15 figuurist koosnev deesidegrupp. Portaalis arvatakse algselt olevat kuus astet, millest praegu on alles vaid neli. Lääneküljel on ka võimas torn, mille ülaosa on uuem, arvatakse, et 18. sajandist pärit. Interjööris on märkimisväärne pikihoone idaseina võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga, mis jätkub ka kooriruumis. Võidukaare tipust pisut kõrgemal asus süvend friisielementidele, kus paiknes suurejooneline krutsifiksigrupp. Lääneseinas on kesklöövi põhikujunduselemendiks seitsmest suuregabariidilisest terrakotafiguurist koosnev kompositsioon, mille krooniks on teravtipulises kolmikkaarses nisis Kristuse kuju. Tänapäeval on paljudest originaalskulptuuridest koopiad tehtud ning algupärastesse nissidesse panud. Kahjuks on aga
roomakatoliku kirikuks. 1453. a. vallutasid türklased Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli. Islami surve Euroopale lõppes 17. saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk- Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja-Aafrika. Tagakiusamine esimesi kristlasi kiusati taga. Roomlastel oli eriõigus. KULTUS Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe torniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed.
(hääleõigust polnud). Liivimaal said osaleda ka Riia linna kaks esindajat, kel oli kahe peale üks hääl. Maapäeva kutsub kokku kohalik kuberner või kindralkuberner. Teeb teatavaks paar kuud enne sessiooni algust (toimus Riias, Tallinnas või Kuresaares). Maanteede läbitavust silmas pidades olid hooajad jaanuaris ja juunis. Maapäevast osavõtt oli kohustuslik. 4 nädala jooksul pidi Maapäev oma istungid ära pidama, toimusid järjest. Algas piduliku jumalateenistusega Toomkirikus. Kooriruumis on kaks rida toole, kus läbi aegade istusid rüütelkonna peamehed. Riias Jakobi kirikus. Pärast seda kohtuti kindralkuberneriga, kellega arutati esimene voor läbi. Esitati rüütelkonna poolsed soovid, kindralkuberner ütles, mis asjad arutlusele pidid tulema. Istungid toimusid rüütelkonna hoonetes. Kuressaares oli see asi keerulisem. Algul oma kooskäimise koht puudus. Aga kuna osalejaid oli vähem, käidi esialgu eramajades. Hiljem hakati koos käima Kuressaare lossis.
annaabi.ee 
