Surma mõisted Üldine surm, agoonia, kliiniline surm, ajusurm, bioloogiline surm, füsioloogiline surm, patoloogiline surm, postmortaalsed e. Koolnumuutused. 6. Koolnutunnused eesti, ladina keeles(3) /seejuures koolnulaigud jaguneb kaheks, koolnulaostus kolmeks koolnukülmus (algor mortis)- a/v protsesside lakkamisest tingitud jahtumine, kui ümbritseva kk-a temp. on alla 37 kraadi. Kui surma eel esinesid palavik ja krambid, on jahtumine aeglasem. koolnukangestus (rigor mortis)- protsessi aluseks on piimhappe hulga tõus ja ATP defitsiit lihastes. Kangestus algab näolihastest paar tundi peale surma, esimese ööpäeva lõpuks levib kehale ja jäsemetele. Kangestus püsib 2-3 päeva ja taandub samas järjekorras 3.-4.ks ööpäevaks. Muutused on tugevamad suure lihasmassi korral ja madala välistemp. korral. Enneaegsetel vastsündinutel koolnukangestust ei teki.
Arengupsühholoogia Arengupsüholoogia Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aas...
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal · Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik · Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks · Arterites on rõhku 1,5 2l hele, vedel, pulseeriv · Arteriaalne veri ei hüübi kunagi · Venoosne veri ei...
Lakkab südame- ja hingamistegeus, kesknärvisüsteemi talitlused, kestab ~5 minutit. Kliinilises surmas olevat inimest on veel võimalik elustada! 29.Kirjelda muutusi, mis toimuvad organismis peale bioloogilist surma. Kõik organid ja rakud lakkavad töötamast, organism hakkab lagunema seestpoolt väljapoole, lõpuks jäävad alles ainult luud. o keha jahtumine o limaskestad aurustuvad o lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus) o raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda – koolnulaigud) o veri hüübib
HÜPOKSIA- hapniku vaegus! KLIINILINE SURM- pöörduv staadium (5min), mille jooksul alustatud oskuslik elustamine võib täielikult kõik organismi funktsioonid. (hingamise lakkamine, vereringeseiskus, teadvusetus) BIOLOOGILINE SURM- pöördumatu staadium, elustamise korral võivad taastuda vereringe, harvem hingamine, aga mitte kunagi ei taastu teadvus! (mahajahtumine, sarvkestade hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi.
5. Rakkude keemilise koostise ning nende struktuuride pidev uuendamine (tuleb tarbida mitmekülgset toitu) 6. Kahjustatud kudede ja organite asendamine (N: südamelihaskoerakkude asendamine) 7. Metaboolse aktiivsuse vähendamine (N: vähem süüa ja liikuda) 8. Immuunsussüsteemi rakkude juurde viimine organismi Biokeemilised muutused surma korral keha jahtumine limaskestad aurustuvad lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus) raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda à koolnulaigud) veri hüübib Järelhoolitsuse puudumisel: koolnu lagunemine algab seedeelundkonnast kopsudes toimub käärimine à kehasse koguneb gaas toimub lihaste autolüüs toimub võimas bakteriaalne roiskumine ja pehmete kudede väga kiire lagunemine Agoonia: teadvushäired kramplik hingamine
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi,
et organism jääb vereta. Tetaaniline kontraktsioon – kramplik kokkutõmme. Tetaanilist kontraktsiooni võib olla kahesugust: 1. Hambuline teetanus – meenutab saehambid, tekib üksikärrituste summeerumise tõttu. 2. Sile teetanus – üldine pidev kokkutõmme, kui ärritused väga tihedalt, siis ei jõua lihas üldse lõõgastuda ja on pidev kokkutõmme. 3. Kontraktuur – kokkutõmme (kontraktsioon) kestab, kuigi ärritus on lakanud. Koolnukangestus. Kontraktuur võib tekkida ka pärast sile teetanust. Liigutuste koordinatsiooni areng? ÕISIS, AJAKAVAST, ÕPPEMATERJALIDE VAATAMINE, ARENG
mobiliseerib oma viimased jõud. hingamise ja vereringe lakkamine. 5-6 minuti jooksul on võimalik elustada. 2. Bioloogiline surm- pöördumatu. Tekib alguses ajus ja seejärel muudes elundites, sp ongi ajusurm, teeb võimalikuks elundite siirdamise. KOOLNU MUUTUSED Peale bioloogilise surma saabumist ilmnevad: 1. Koolnu külmus ALGOR MORTIS võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon. 2. Koolnukangestus RIGOR MORTIS Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3. Koolnulaigud LIVORES MORTIS Vere allseiskus et hüpostaas. 4. Pealesurmne verehüübimine
See on aeg, kus elustamine võib tagasi tuua sotsiaalselt funktsioneeriva inimese. Kliinilise surma aeg lüheneb kõrgetel temperatuuridel ja pikeneb madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine – kuni 45 minutit) Elustamine on efektiivne ainult kliinilise surma korral Elustamine lükkab edasi bioloogilise surma teket. Kindlad bioloogilise surma tunnused Koolnulaigud Koolnukangestus TEADVUSEHÄIRED Teadvuseta haige kukub maha. Lamav asend on teadvuseta kannatanule parim. Ära tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma. Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele Raputa kergelt Näpista kannatanut või rulli kõrvu - kas ta reageerib valule vastab arukalt – teadvusel vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolents
hukkamist". Eutanaasia. Surmaküsimuste lahendamisel on oluline võtta seisukoht, millal surm saabub: kas siis, kui seiskuvad südametegevus ja hingamine; Kliiniline surm taaspöörduv. Lakkavad vereringe, närvisüsteemi talitlus ja hingamine. Mõne minuti pärast inimese pulss ja südamelöögid ja hingamine taastuvad. Ajukahjustuse oht. Bioloogiline surm taaspöördumatu. Organismi elustamine pole enam võimalik. Kindlad surma tunnused on koolnukangestus, koolnulaigud, kehatemperatuuri langus ümbritseva keskkonna temperatuurini. Eutanaasia on kaasaaitamine teise inimese surmale, kui ta ise pole selleks võimeline. Eelduseks on see, et inimene on oma elu peremees. Aktiivne eutanaasia on see, kui keegi kasutab aktiivseid võtteid, nagu nt. mürgisüst, et surmata kedagi. Passiivne eutanaasia on see, kui keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma.
Soolte motoorika püsib minuteid. Osa elundeid ( neerud, süda, maks) võib mahajahutatult hoida mõned tunnid elus ja siirata teisele inimesele. Surma absoluutsed tunnused on: 1. Silma sarvkesta häguseks muutumine; 2. Koolnulaigud – tekivad 1-4 tunni möödudes allapoole pööratud keha piirkondades. Nad on põhjustatud arterioolide kokkutõmbumisest, veenide seinad aga on lõdvad ning veri valgub raskustungi tõttu allapoole jäävatesse lõtvadesse veresoontesse; 3. Koolnukangestus – lihaste jäikus, mis kujuneb välja 6-10 tunni järel; 4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži. Oluline on seejuures vereringe taastamine. Kui kunstlikku hingamist ja südame massaaži peab tegema üks inimene, tehakse seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3
end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer. Dünaamiline (on polaarne, seega +/- end). Iga monomeer seotud ATP/ADP-ga. Moodustab kõrgelt organiseeritud struktuure. Põhiliseks funktsiooniks: 1) raku liikumine ruumis – raku esimene ots pungub aktiini mõjul välja, müosiin teises otsas -> kontraktsioon ja rakk liigub. 2) lihaskontraktsioon – müosiin liigub aktiini suhtes.
tagasipööratavad. Edasine periood on bioloogiline surm, milles tekkinud muutusi tagasi pöörata ei saa. KLIINILISE SURMA TUNNUSED · KESKNÄRVISÜSTEEM - teadvusetus · HINGAMINE - ebaefektiivne, apnoe · VERERINGE - pulss Ø, südametoonid Ø · NAHAVÄRVUS -kahvatu või tsüanootiline (sinakas) · PASSIIVNE ASEND · PUPILLID REAGEERIVAD VALGUSELE ALUSTA ELUSTAMIST!!! BIOLOOGILISE SURMA TUNNUSED · koolnulaigud, · koolnukangestus, · marmorpaaz 34 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.). Üks käsi laubale, teine kaelale ja painutame pea kuklasse Ettevaatust lastel, ja lülisamba traumade puhul
lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid tunde
lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid tunde
lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid tunde
24 tundi tuntav jahtumine katmata kehaosadel u. 1-2 tundi kaetud kehaosadel u. 4-5 tundi Kindlad surma tunnused/ laibailmingud Koolnulaik Keha allpool asetsevad piirkonnad alates u. 30 min. ülejäänud kehal u. 1 tund vajutusega eemaldatav (sõrmevajutus) kuni 10 tundi pole vajutusega eemaldatav > 12 tunni Koolnukangestus Lõualiigesel u. 2-3 tundi Kogu kehal u. 8-10 tundi spontaanse lagunemise algus u. 2 päeva 198 Surmateate edastamine Pärast vahetut otsust taaselustamine lõpetada või seda üldse mitte alustada järgneb kiirabimeeskonna üks kõige raskemaid ja ebameeldivamaid ülesandeid – surmateate edastamine.
annaabi.ee 
