VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks
Koolistressi olemus ja põhjused Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kod...
Koolistressi vähendamine hoiakute juhtimise kaudu Inimesed reageerivad stressile erinevalt. See sõltub nende psühholoogilisest vastupanuvõimest, toimetulekustrateegiatest ja välise abi võimalustest. Koolistressi tingib ebakõla töö või töökeskkonna esitatud nõudmiste ja õpilaste võimete, oskuste ja vajaduste vahel. Koolid, perekonnad ja ühiskond oleksid võimelised probleemi ära hoidma, kaitstes noori inimesi suurt stressi põhjustavate olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme, tuleks varakult abi otsima hakata, sellega saab ära hoida asjaolude halvemaks muutumise. Milline poleks ka põhjus, kõige tähtsam on abi saamine. Koolistress käib kooliga kaasas ajast aega
Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda
............................................................................................. 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ..................................................................................... 8 2.3. Koolistressiga toimetulek ................................................................................... 9 3. MATERJAL JA METOODIKA .............................................................................. 12 3.1
..............................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika.................................................................................................................. 11 2.2. Tulemused ..................................................................................
Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks
Kindlasti võiks stressi puhul abi otsida ka mõnelt proffessionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ning püüda kõike ise ära lahendada. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada, selleks tuleks võtta rohkem aega ning teha kõike aegamööda. Tervise hoidmine sellises olukorras on väga tähtis ning inimene peaks kavandama oma päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Koolistressi oleks arvatavasti võimalik vältida sellega, kui näitad ise üles huvi õpitava vastu, küsid õpetajalt abi või järeleaitamistunde. Koolistressi vältimiseks tuleks tundideks valmistuda nii, et kogu õppimine ei jääks viimasele minutile ning ei kuhjuks ühele päevale. Samamoodi tuleks käituda ka tööl käival inimesel. Tööd tuleks jaotada päevade peale ära, selleks, et ei tekiks tunnet, et tööd on liiga palju ning ei jõua kõike ära teha. Selle tulemusel
............................................................................ 17 7. Analüüs ................................................................................................................................. 18 7.2. Millistel asjaoludel on tekkinud/võib tekkida sinul stress? ........................................... 19 7.3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? .................................................................... 20 7.4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? ................................................................... 21 7.5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? ........................................... 22 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 24 LISA ..............................
„pussakatena“. Soovin, et minu lapsel oleks võimalus katsetada erinevaid loovaid õppeaineid ja leida seeläbi endale meelepärased. Iga periood võiksid toimuda nn. proovi tunnid, kus õpilased saavad tutvuda valikkursusega ja järgi katsetada, kas neile antud eriala meeldib. Valikutes oleksid näiteks kaunid kunstid, fotograafia, eri spordialad, teadusring, väitlus, male, etikett jne. Just hobidega õppetööraames tegelemine vähendaks õpilaste koolistressi ning arendaks nende loomingulisust. Loodan, et need omadused, mis muudavad kooli minu arvates ideaalseks, eksisteerivad juba praegu. Kindlasti on haridusasutuse kujunemises oluline õpilaste, lastevanemate, õpetajate ja juhtkonna suhtumine ning panus. Kool, mille eesmärgiks on arendada õpilasi iseseisvateks, intelligentseteks, loomingulisteks ja empaatilisteks, on koht, kuhu soovin kindlasti panna õppima oma lapse.
koolivõrgu korrastamisega saavutada tahetakse. Lisaks on segaduseloori all ka see, mis ulatuses annab haridust riik ning kust tuleb hariduse andmiseks raha. Minule on jäänud mulje, et probleemidega tegeletakse. Vaikselt on hakatud maakoole kinni panema ning lapsed saadetud natuke suurematesse asulatesse kooli. On suur vahe, kas õpetajal on klassis vaid paar noorukit või on õpetada terve klass. Kui on vähem väikeseid maakoole, on kergem õpetajate palka tõsta. Koolistressi ning ülekoormatud õppekava vastu saaks minu arvates juhul, kui suvevaheaeg tehakse lühemaks. Soomes alustatakse uut õppeaastat juba augusti keskel ning sellisel juhul saab ka pikkadest koolipäevadest teha normaalsed päevad. Eesti hariduses on palju auke, näiteks on õpetajatel väga väike palk, õppekava on ülekoormatud, õpetajaks soovijaid on vähe ning õpilased on stressis. Enamus probleemidele on leitud suuremal või väiksemal määral ka lahendusi
ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja närvivigastusest. 4. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Põhjuseks võib olla ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni vastu aitab keskkonnavahetus, elureziimi muutus, vahel on väga otstarbekas arvutimängud ära koristada. 5. Narkootikumid- Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. 6. Doping-Dopingained ei põhjusta joovet nagu narkootikumid
Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS ..............................................................................................................................7 3.1 Tööõnnetuste põhjus .............................................................................7 3.2 Tööga rahulolematuse ja tööstressi tekkepõhjused ....................................................8 KOKKUVÕTE..........
nõustamine, kooli juhtkonna, õpetajate ja teiste spetsialistide abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel, aga ka organisatsiooni kui terviku paremale toimimisele kaasaaitamine. Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta vastutab oluliste isikuandmete ja info õige kasutamise eest. Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad: · õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine · õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine) · õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms) · õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia-alane koolitamine · koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks · koostöö juhtkonnaga kooli hea psühhokliima tagamiseks (selle alla kuulub nii
Samuti otsustas Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamise on läbi viinud ka Tartu. Endiselt jääb võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse. Ka õpetajate koormus terve aasta vältel on tasakaalukas, sest õppetöö on
2) kohanemine on nii vaevaline, et lapses tekib kartus ja vastumeelsus uue olukorra suhtes; 3) laps ei kohanegi uues olukorras. Normaalseks peetaks vaid esimest võimalust, s.t lapse harjumist koolieluga nii, et säilib koolirõõm. Vaevalise kohanemise või mittekohanemise tagajärjel hakkab laps kooli kartma ja õppimine muutub vastumeelseks. Õpiedukus langeb. Hirmust ja murest tekib pidev ülemäärane närvipinge, nn. koolistress. Koolistressi kestev jätkumine võib halvemal juhul lõpped koolineuroosiga, mis on juba närvihaigus. Kohanemine kulgeb edukalt, kui uus olukord: 1) rahuldab lapse vajadusi; 2) on võimetekohane; 3) vastab lapse tahtejõule; 4) saabub sujuvalt (antakse aega sellega harjumiseks). ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 49) Kõige vahetumalt on kohanemine seotud vajadustega. On täiesti võimatu kohaneda olukorraga, mis jätab mingi olulise vajaduse rahuldamata
Kokkuvõte Minu referaadi eesmärgiks oli stressi kohta rohkem teada saada ning osata see ära tunda. Sain teada, et tegelikult on stress üsna tõsine asi, millega kindlasti tuleks abi otsida kui ise enam toime ei tule. Kindlasti ei tohi sellesse suhtuda kergekäeliselt. On olemas erinevaid stressiliike, nagu näiteks töö- ja koolistress. Tööstress võib lõpuks viia vallandamise või töölt lahkumiseni. Koolistressi korral võib õpiedukus langeda, halvenevad suhted õpetajate ning kaasõpilastega, tekib palju puudumisi. Arvan, et nüüd suudan stressis inimese ära tunda ja oskan ka endal selle ära tunda. Stressis inimest aidata ja abini suunata on üsna raske, sest tihtipeale seda endale ei tunnistata. Nüüd tean kuidas sellega paremini toime tulla, ning mida selle leevendamiseks teha saan. 18
allasurumine, narkomaania ja püüd pääseda vabadusse. Toimetulekuks ja nii öelda mahaladimiseks kasutab 48% õpilastest ja 39% õpetajatest alkoholi, 28% õpilastest on proovinud või kasutavad narkootikume ja 27% õpetajatest tarvitavad uinuteid ja/või rahusteid (Tallinna Haridusamet, 1998) Kuna iga aastaga on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine kasvanud- eriti just noorte seas, siis tuleb tõdeda, et need andmed on suhteliselt iganenud. Koolistressi vähendamiseks on suur töö ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis (Elenurm jt. 1997, 42). Psühhohuligaanide ja tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleb koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemse käitumisega õpilasele tugiisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni
annaabi.ee 
