KIRJANDUSTEOSE ABIL LÄBI MÕELDA?" Oma kirjandis vaatlen elulisi konflikte Kristen Boie teosest "Väikelinn Chicago?". Selles raamatus kirjeldatakse 13 aastase poisi, kelle nimi on Nikklas, elu tema ümber läbi tema enda arusaamade ja silmade. Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad suhtumised ja arusaamad isa Thomase, ema Karini ja poeg Nikklase vahel. Nikklas oli vihane, sest ta oli põhjuseta ning ülekohtuselt klassivenna Karli käest peksa saanud. Lisaks oli Karl Nikklase piipari puruks tallanud. Nüüd nõudis Nikklas oma vanematelt viivitamatut politseisse pöördumist
Reklaami eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikust antud teemal. „Näitlejateks“ on valitud lapsed, mis nö läheb inimestele peale, kuna see tekitab kaastunnet. Pilt on tehtud klassiruumis, mis võib viidata koolitulistamisele, mis on Ameerikas poolväga tihedane. Omapoolsed kommentaarid: See reklaam jäi mulle koheselt silma oma selge ja mõtlemapaneva sõnumiga. Tegemist on väga aktuaalse probleemiga ning seda mitte ainult Ameerikas. Meenutagem kuutagust tulistamist Eesti kooliski. Arvan, et selliseid reklaame vajaksime rohkem tänavatele. Mitte ainult mõttetute toodete promomist, vaid reaalsete sõnumite edastamist rahvale. Veel mõned näited antud organisatsiooni reklaamidest:
Bisher ging ich zu viel Fußball- Wettbewerbe und Schulungen. Ich mag Fußball, weil es relativ hartes Spiel wird. Es muss Mut und Ausdauer werden. Ohne sie sind relativ schwer. Drittens ist das Hobby Autofahren. Dies mag zwar wie ein relativ normales scheinen aber Ich mag es aber. Im Winter, und manchmal sogar gerne jääradadel Siegesserie mit anderen gehen. Ich mochte ihn schon, beim Fahren eines Autos auseinander und deshalb bin ich recht früh auf in der klaren gelernt. Kooliski ich nicht weiter, als ich bereits wusste, wie man ein Auto fahren zu gehen. Fast hat es allein verarbeiten, aber ich hatte noch ein wenig Hilfe benötigt wird. Bisher werde es sehr gut autark und Ich mag es.
Mõningatel juhtudel võib palk sõltuda ka õnnest või mõnest muust tegurist. Näiteks jahimeeski ei saa küttida rohkem metsloomi, kui neid looduses on. Nüüdsel ajal tuleb käia koolis ja omandada haridus, et üldse tööle saaks. Turja Hannesel käis asi palju kergemini. Merele minekuks polnud tal kooliharidust tarvis. Kõik, mis Hannesel vaja, olid korralik paat, tugevad käed ja hea ilm. Alati ei ole kõigil inimestel viitsimist ja tahtmist tööd teha, ega kooliski käia. Raamatus ,,Õitsev meri" oli selliseks tegelaseks Oti Reedik. Ta oli üksik laisk vanapoiss, kes ei liigutanud lillegi. Selliseid olukordi tuleb ju ette tänapäevalgi. Kui koolis ei viitsita käia, siis tehakse poppi. Ja kui suureks saades tööle ka ei saa, satud tänavale hulguseks. ,,Ega rahad ole maailmast otsas!" (lk 70) , ütles Turja Hannes. Tal oli tuline õigus. Raha ei saa maailmast kunagi otsa, see ringleb pidevalt ühest taskust teise
Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust, mitte erinevaid mitmuse moodustamise viise kõrvuti. Aaviku „Ideepe” trükivariandis eiratakse seda juhist, kui sõnaühendi ühes sõnas saab kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi lugemispalad, saatuslikomi vigade, mugavi interjööride, teatavi viiside, kirjeldetavi ja jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide
jagada. Oma tunnete jagamine teistega pakub meile nagu mingit rahu ja samas sütitab ka enesekindlust. Suurema aja meie elust veedamegi me kellegi seltsis, olgu see siis tööl olles, koolis õppides, sporti tehes või lihtsalt tänavapeal jalutades. Alati on ka erandeid, sest on ka neid inimesi, kes armastavad üksindust ja veedavad pigem üksi aega, kuid mida on raskem mõista, sest koos on kindlam ja ka lõbusam. Koos aega viites õpib inimene ka rohkem võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde. Kuigi inimesed on teistest elusorganismidest suhteliselt erinevad, kuid siiski ei saa öelda, et meil ei oleks teistega veel sarnasusi. Inimesi võib nagu paljusid loomasidki nimetada kiskjateks. Inimestel on omaks saanud omavahel võistlemine, iga inimene tahab olla erinev ja teisest parem. Tänapäeval on väga levinud selline arusaam, et raha on võim ja raha on rõõm.
seiklustest ja juhtumistest ühes väikses linnas. Tommy elab koos emaga kahekesti ühes korteris ning Tommy isa elab neist eraldi.Tommy isal on uus pere ning uus naine. Tommy ema on kahjuks töövõimetu , oma üleväsimuse tõttu ning kuna ema ei käi tööl ähvardab neid kolimine. Kribu ehk Tommy parim sõber, elab koos oma vanematega.Nad elavad Tommyga samas majas. Tommy ja Kribu on parimad sõbrad ja toetavad teineteist kõiges.Nad käivad samas kooliski. Ühel päeval korraldati koolis tuletõrje õppust ning selle käigus evakueeriti lapsed klassidest. Suure sagimise käigus ei pannud keegi tähele ,ent Kribu varastas klassi raha, mis oli kogutud ekskursioonide jaoks.Alates sellest ,said nende seiklused alguse. Kribu ei rääkinud sellest rahavargusest alguses Tommyle midagi. Kuid lõpuks ta enam ei suutnud vaikida , tal tekkis süütunne ja peale Tommyga läbi arutamist, otsustasid nad selle raha klassi tagasi viia.
pannud. Minu vend oli aga üsna kehv joonistaja. Kord tuli ta aga koju üleni rõõmust särades ja teatas: ,,Õpetaja Marta ütles, et minust võib asja saada.". Hea sõna võib anda tiivad. Kui vestluskaaslane juhtub olema osav sõnasepp, siis ta võib oma juttu kuulama panna kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale. Sõnaosavat vestluskaaslast on alati nauditav kuulata. Kooliski kujunevad lemmikuteks need õpetajad, kes oskavad oma ainet seletada värvikalt, mitte kuivalt vaid fakte esitades. Igas sõnas peitub võim. Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult. Kui aga tütar proovib mõnel hetkel emale öelda, mis tema arvab, siis tema arvamust võetakse vähem kuulda, kuna tema sõnadel pole nii suur võim. Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti.
õnnetusi. Kunagi ei ole nii, et ei ole üht ilma teiseta. Nii nagu ilma Jumalata ei ole Kuradit, nii ei ole ilma õnneta ka õnnetust. Nii oli vanal ajal, praegu ja usun ka, et tulevikuski. Jumal ja Kurat on lahutamatud oma tegude ja lugude poolest olnud ammusest ajast. Kui juba kirjandis eelnevalt mainisin, et ilma üheta pole teist, siis usun, et Jumal ja Kurat on omavahel niisamuti seotud nagu sukk ja saabas või ükskõi milline tänapäevasem näide. Kooliski loeme lugusid maailma loomisest ja müüte, kuidas üks või teine paik või rahvus endale nime sai ja igas teos osalevad Kurat ning Jumal.
ole . Loodame , et kõik laabub . Klassijuhatajad rääkisid õppeedukuse kohta ka tõtt, alguses see langes ikka kõvasti, aga sellest pidi tegema omad järeldused ja tuli õppima hakata, sest kõikide perioodide hinded mõjutavad ju lõpuhinnet ja selleks, et ülikooli saada peavad olema üsna head hinded . . Esimesestel nädalal oli probleeme ka elamisega . Ühe nädala elasin ühiselamus, aga seal mulle ei sobinud . Sama probleem oli, mis kooliski , liigne melu ja müra . Mulle see ei meeldi , mulle meeldib rohkem selline rahu ja vaikus . Põhimõtteliselt teise koolinädala keskpaigast sain onu korterisse elama . Ka seal oli alguses raske , mul on üldse alguses raske uute asjadega kohaneda . Nüüd olen sellega juba harjunud ja korterikaaslase olen ka endale saanud . Vana põhikooli aegne klassivend, väga tore poiss on . Natukene kadestan teda isegi , sest tal pole kodus üldse õppida ja saab trenni teha
Kuulsus Kui Samuel sai kuulsaks, hakati teda igasugustele esinemistele kutsuma. Näiteks ühel esinemisel pidi ta 5 raamatut pähe õppima. Ema käskis tal raamatu virna padja alla panna. Hiljem hakkas rahvas mõtlema, et kuidas ta niimoodi käigu pealt targaks sai. Perekond Seebimull mõtles välja Samueli fotograafilise mälu. Ajapikku avastas perekond Seebimull, et kui panna palju raamatuid padja alla ei jää sealt sugugi palju meelde. Samuel oli nii kuulus ja tark, et ei pidanud enam kooliski käima, selle asemel ta esines jagas autogramme ja pidas kokakursusi. Kuna perekond Seebimullil oli nii palju raha lahkusid ka vanemad töölt ja ema hakkas Samueli mänedžeriks ja isa hakkas ema sekretäriks, kuid isa ei kaotanud kunagi televiisori kirge. Varsti osteti uus kolme korruseline roosa villa. Samuel oli nii kuulus, et talle palgati turvamehed. Kuulsus tüütas Samueli lõpuks ära, ta tüdines raamatute vana õhukese padja alla panema. Juhtumid võlupadjaga ja spioonid
Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas. Käämer oli seal punaste
talle kooli. Kool oli tegelikult ilus, seal oli bassein uhke spordivljak jne. Erik asus elama Kassiopeias, kus olid ainult reaalkooli pilased. Tema toakaaslaseks sai Pierre. Pierre oli veidike tsedam ja oli kohe nha, et ta polnud sportlane nagu seda oli Erik ise. Pierre oli klassi parim ppija. Erikule tundus see kool liiga hea, et olla tsi, sest paistis testi, et see kool on parim. Kuid tegelikult ta eksis. Seal oli kik samamoodi vgivaldne nagu vanas kooliski. Tegelikult oli Erik endale lubanud, et uues koolis ei hakka ta enam peksmisega tegelema, ent ta ikkagi pidi. Sellest hoolimata sai Erik kooli ujumismeeskonda ja vis kskik mis ajal treenimas kia. Koolis olid vistlused ja Erik ji oma spordivimekusega silma vimlemispetajale Tosse Bergile. Erik oli vistluste tttu gmnasistidele ja nukatele jnud silma kui "uue ja ninakana". Sgilauas anti reaalkoolikatele naksakuid ja hepistelke. Naksakud thendasid seda, et ldi lauanoaga vastu pealage. hepistelgid
psüügiliste protsesside areng seda võimaldab, s.t. siis, kui laps on selleks valmis. Lapse valmisolek ja tema eripära lugemis-kirjutamisoskust nint teistegi oskuste omandamisel sõltub seeega nii tema looduslikest (sünnipärastest) eeldustest kui ka kasvukeskkonnast. (Kraav, 2000) Kuna koolieelses eas ja põhikooli esimesel astmel õppiva lpase jaoks on kõige olulisem tema psüühiliste protsesside arenemine, peaksid toimuma erinevad (õppe)tegevused lasteaias ja kooliski nii, et need moodustaksid lapse jaoks arengusoodsa keskkonna (kasutatavad töövõtted looksid võimalusi tajude, kujutluste ja mõtlemise arenemiseks avaramalt kui konkreetse oskuse õppimine vajab). (Kraav, 2000) 6 7 KOKKUVÕTE Pole olemas ühte ja parimat õppimise viisi – õppimise edukus sõltub õppijast, probleemist, situatsioonist, ajahetkest
Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema. Indrek jäi köstri juurde kolmandakski aastaks, kuigi köster soovitas ta linnakooli panna. Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks. Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar. Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei pidanud. Maali oli uhke, kooliski käinud. Sügisel pidi noor Andres aga kroonusse minema. Vana Andres lootis, et pärast seda tuleb poeg Vargamäele peremeheks, kuid too ei osanud midagi öelda, justkui ei hoolikski Vargamäest. Indek tahtis kirjutaja juurest linna õppima minna. Nõnda ta tegigi. Tuli kätte aeg, mil Andres pidi kroonusse minema. Ta kahtles, kas tulebki enam Vargamäele tagasi. Vargamäel polnud kunagi armastust olnud. Ka vana Andres isegi oleks lahkunud oma isakoju, kui oleks saanud
Neist esimene, sotsiaalne, määratleb teist, pedagoogikat. Nii võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on „sotsiaalne pedagoogika“, ning küsida, mis teeb pedagoogika sotsiaalseks (Hämäläinen, 2001). Sotsiaaltöö ning –pedagoogika ajalugu uurides tähelduvad nende sarnased juured: mõlemad aktualiseerusid ühiskondlike formatsioonide vahetumisest põhjustatud sotsiaalprobleemide süvenedes – ühisnimetajaks on seega probleem, anoomia, normatiivne pinge. Vastuolu täheldub kooliski – ühelt poolt modernistlikud normid, teisalt postmodernistlik noortekultuur. Et 20. sajandi 90ndaist algas ka Eestis uus ja polüprobleemne etapp, pole sotsiaalteaduste 2 jõuline areng viimasel kümnendil sugugi juhuslik. Nagu öeldud, on ühiskondlikke pingeid ajaloos leevendatud ikka pedagoogika kaudu (Lorenz, 1994). Sotsiaalpedagoogika idee ja traditsioon on alguse saanud Saksamaal. W
Isiklikuks kasutamiseks anti mulle kapp, kuhu sai panna isiklikud riided. Lõuna toimus selleks ettenähtud kohas ja lõunal käimine oli kindlal kellajal. Juhataja ning kõik teised töötajad võtsid mind vastu sõbralikult ja ma tundsin ennast teretulnud, kõik olid väga abivalmid ning ükski küsimus ei jäänud vastuseta. Kristi Tamm 5 KOKKUVÕTTE Praktikal olles sain juurde teadmisi kaupluse müügitöö korraldamisest, lisaks sain suhelda klientidega viisil, mida olin õppinud kooliski . Sain rakendada kõik koolis õpitud ning läbimängitut. 6 KASUTATUD ALLIKAD KROONI SELVER , (ONLINE ), HTTP :// SELVER .EU/KAUPLUSED /KROONI- SELVER (18.06.2014)
kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, . ,,Tangu" järel seisis aga kaks pisikest täpikest, mida peremees omaenese tarkusest miskiks ei osanud pidada ja ka poeg Jüss, kes kooliski käis, ei osanud suurt targemat nõu anda. Tegelikult oli mõeldud tangusoola. Enne linnaminekut Peeter kellelegi miskit selget ei kostnud, mis tal sinna asja. Ikka rääkis, et iseenese tarkusest leidnud viisi, kuidas rikkaks saada. Õhinasse läinult laenas Peeter Ennult veel 50 vakka tangu juurde (enesel oli samuti 50 vakka) ja lubas siis pärast 128 rubla tagasi maksta, või Maie sama päeva õhtul kätte anda. Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud
parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, . ,,Tangu" järel seisis aga kaks pisikest täpikest, mida peremees omaenese tarkusest miskiks ei osanud pidada ja ka poeg Jüss, kes kooliski käis, ei osanud suurt targemat nõu anda. Tegelikult oli mõeldud tangusoola. Enne linnaminekut Peeter kellelegi miskit selget ei kostnud, mis tal sinna asja. Ikka rääkis, et iseenese tarkusest leidnud viisi, kuidas rikkaks saada. Õhinasse läinult laenas Peeter Ennult veel 50 vakka tangu juurde (enesel oli samuti 50 vakka) ja lubas siis pärast 128 rubla tagasi maksta, või Maie sama päeva õhtul kätte anda.
tema keha rasvaprotsent on 0, mis tähendab, et ta keha ei suuda rasva koguda. Samuti on ta ühest silmast pime ning teisest piiratud nägemisega. Lapsena ei tundnud Lizzie end oma haiguse tõttu halvasti või ebatavalisena. Ta pidi küll sööma iga 15 minuti järel, kuid võis ometi süüa, mida tahtis, ning õppis elama oma eripäraga. Muidugi pidi ta taluma halvustavaid pilke tänaval ja tihti solvati teda kooliski. Siiski oli neiul sõpru ning tema sisemist enesekindlust imetlesid ka teised. Lizzie keskkooli minnes aga probleemid süvenesid ta leidis, et temast on youtube´is video pealkirjaga ,,Maailma inetuim naine", mis on vaid 8 sekundit pikk, kuid kogunud ometi miljoneid vaatamisi. Video kohta oli tuhandeid kommentaare, millest osad olid eriliselt pahatahtlikud, soovitades tüdrukul ,,endale kuul pähe lasta, sest teda vaadates tuleb tahtmine oksendada".
palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas.
palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas.
Pool kuus vana kiriku juures. Mida ta kavetseb seal teha, mind tappa? Miskipärast Ethan liikus mehe suunas, poiss ei saanud iseka aru, miks? Kas ta jälitas õpetajat? Mehe jälitamine viis poisi kohta, kus ta pole kunagi olnud- vana kiriku juurde. Sellel kiriul oli katus sisse vajunud, aknad kellegi poolt puruks löödud ja seal sees haises mädanenud puu järgi. Kiriku varemete ees seisis Helena ja tema kõrval õpetaja. Helenal olid seljas samad riided, mis kooliski. Damen lausus äreva häälega:" Tõmba sellest linnast lesta tüdruk, see on minu linn, siin ma sündisin ja just mulle kuuluvad kõik selle linna elanikud." "Ära unusta kellega sa räägid! Minu vanemad surid selle linna eest, nad vallutasid selle tagasi ja alles praegu ilmud sina. Meie perekondade vahel oli kokkulepe millest sina kinni ei pidanud, just sinu pärast on selles linnas selline olukord"
Mis siis viga ilmas elada oleks, kui koolipoisid ja koolmeistrid teeksid pooleks. Näeme meie klassis vähem vaeva kui koolmeistrid, aga kas vana meile ka palka maksab? Või annavad koolmeistrid pisutki omast palgast meile? Ja mis see neil maksaks öelda: ,,Sähke, poisid, siin on ka teile pisut, sest oleme üheskoos vaeveld ja kannatand; igaühele natukene." Mis sa arvad, et mõni poiss hakkaks nurisema, kui ta saaks pisut vähem kui koolmeistrid? Niisukest lolli pole terves kooliski. Sest koolmeister peab loomulikult rohkem saama kui koolipoiss. Või arvad sina teisiti? Miks sa vaikid?" ,,Muidugi, sul on õigus," oli Indrek nõus. ,,Olekski pöörane, kui mitte minul siin õigus poleks." rääkis Tigapuu nagu südametäiega. ,,Sest ega terve ilm veel pole hulluks läind, et koolipoiss ja koolmeister peaksid ühetasa saama. Näed ju isegi: on keegi päris koolmeister, tähendab -- müts peas ja tärn ees, siis saab tema kõik ja koolipoisid ei saa midagi
annaabi.ee 
