Autor:Ilmar Tomusk Tegelased:Direktor Peep, hr puljong ehk õpetaja Sepik, Villu,Hannes jne Direktor Peep käskis kirjutada lõpuaktuseks kõne sulemeistril Hr Sepikul(õpetaja).Hr Sepik kirjutas kõne ära ja pani selle mälupulga peale ja viis selle sekretari ruumi.Pulka algul ei leitud, aga pärast leiti.Aktusele oli tulnud ka haridusministeerimist hr Mänd kellele aktused ei meeldinud, sest alati oli kõne samasugune.Kõnes oli igasuguseid veidrusei sees ja selle taga olid kaks koolipoissi Hannes ja Villu.Kõnes esines vanaema Klaara köögikombaini hammasrattadid, õhupüssika aukliks lastud dussikabiin, kuidas Johannes ja tema sugulane käisid Tallinast Keilasse kabanossi sõõmas, missuguse muusika lahingu Villu maha pidas ja sõjast tiivani vastu.Kõne ajal sai hr Puljong aru, et see kõne on kellegi poolt rikkudud ja siis ta kargles seal taga, kui direktor kõnet pidas.Hr Sepik kahtlustas rohelise patsiga arvuti õpetajat.Tuli välja, et hr Männile meeldis see
Teeseldes üht neist poiss pääses ning hakati plaani mõtlema. Koolipoisid olid umbes kümnekesi, kuid punaarmees oli mehi kõvasti rohkem. Aga see neid ei hirmutanud. Kui koolipoisid saadeti luurele, sai neist kaks surma. Punaarmee kohale jõudes oli eestlastel abiks 3500 Soome vabatahtliku. Lahingus said paljud surma, vabatahtlikest koolipoistest jäid ellu kolm. Neile tuli järgi soomusrong, millega sõideti koju. Peatust tehes ründasid punaarmeellased ning kaks koolipoissi langes, ellu jäi vaid Henn Ahas. Suureks pettumuseks oli koolipoisile teada saamine, et vend oli punaarmees sõdinud. Eestlastel oli vähem kogemusi kui punaarmeellastel, kuid ikkagi võideti see edukalt, tänu millele on Eesti püsinud Euroopa kaardil. Teele
sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadata, kui tead näitlejaid. Näiteks Ott Sepp, minuarust on ta väga hea näitleja. Filmis mängis ta koolipoissi, kes läks Eesti eest sõdima. Filmi lõpus sai ta surma. Filmis mängis veel Hele Kõre, kes on ka väga hea näitleja. Filmi põhimõte ongi näidata, kuidas Eesti koolipoisid Eesti vabaduse eest võitlesid. Ning nad sai sellega väga hästi hakkama, nad võitsid. ''Nimed marmortahvlil'' annab ettekujutuse ja paneb mõtlema sellele, milline sõda tegelikult on ja kuidas inimesed sõdisid ja elasid ning mis kõik võib juhtuda sõja ajal.
oleme meedias palju kuulnud sellest, kuidas on röövitud lapsi avalikus kohas. Hiljem on välja tulnud, et röövimise taga on olnud mõni pedofiil. Näiteks juhtum Soomes 2012. aasta septembris, kus avalikus kohas rööviti laps. Tüdruk leiti üles kolm tundi pärast kadumist ühest lukustatud suvilast - lapse käed ja jalad olid kinni seotud. Või siis 2007 mais toime pantud lapserööv Portugali kuurordis, kus kaduma läks Madeleine Mc Cann. Lühifilmis on kujutatud koolipoissi, kes näeb väga viks ja viisakas välja. Ei saaks öelda, et ta tegeleb oma igapäeva elus vanameeste röövimisega. Poiss teab, kuidas võita vanameeste tähelepanu, nii et vanamees temaga kaasa tuleks. Kuid koht, kuhu vanamees poisile järgnedes soovib jõuda, ei vasta sellele, kuhu ta viiakse. Film räägib vana ja noore vastandumisest. Poisi ja vanamehe omavahelisest suhtest. Kas vanamees mäletab, milline ta ise oli noorena. Kas poiss ise teab, et temast
kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina. Ühe sellise koopa avastasid neli prantsuse koolipoissi, kui nad peale tunde oma kodukohas Lescaux`s küngaste vahele luusima läksid. Ühel poistest oli koer kaasas ja äkki oli koer kadunud justkui oleks maa alla vajunud.
3.Laevade vahel (+) . Küsimuste hinded võivad olla 2 punkti =tähelepanuküsimus ja 1 punkt tavaline küsimus. Kokku Tähelepanuküsimused 10 punkti; tavalised 4 punkti (14 kokku) Lisaküsimused nt fotod tuntud Euroopa pealinnadest (kui teil on õpikus olnud fotofdega pilte? Saadan 2 tk Londonist(ka Tallinn ju lubatud!) Ainult siis vaja kas väljatrükki või ekraani. LISA: Aukhinnale Tekst ULL arengu kohta: (koostajad väga teenekad isikud (ajaloooline ülevaade) Kolm Pärnu koolipoissi raadioamatörism esimese Eesti Vabariigi ajal Eestisse jõudis raadio 1920ndate aastate algul. Ajaleht "Postimees" kirjutas 1921 aastal, et Tartus on kuulatud Naueni raadiojaamast muusikat. Samal aastal on Eesti Kaitseväe raadiorood korraldanud raadiojaamade näituse, mille vastu oli äärmiselt suur huvi. Suursündmuseks oli aga esimene eestikeelne raadiosaade 11. mail 1924 Haapsalu raadiojaamast. Selleks ajaks olid kolm Pärnu koolipoissi Eugen Tumma,
· Eesti Diviis saadeti laiali Saksa võimude poolt (K. Päts pandi vangi ning J.Vilms lasti Soomes maha) · Baltisakslased käitusid eestlastega üleolevalt · Moodustati Balti Hertsogiriik, kuid seda polnud kauaks, sest Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon · 1918. novembriks oli kommunism Eestis suure tüki hõivanud, Narva taga olid Punaarmee üksused, käis ajaleht ,,Kommunist" jne · Vabadussõja alguseks loetakse 1918. aasta 28. novembrit, kui mitusada koolipoissi said Narva all tuleristsed · Järgmise päeva hommikuks oli Narva punaste käes ning raekoja trepilt kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun · Eestis algas punane terror- üle viiesaja inimese tapeti, tuhandeid küüditati · 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti väed punaseid tagasi suruma. Saabusid mitmed abiväed (Soome, Rootsi, Taani) · Moodustati vabatahtlikke väeosi (tuntuim Julius Kuperjanovi partisanide pataljon)
Rollimäng Lapsed mängivad mängu "Minu päev lasteaias" 1. Kuidas ma tervitan õpetajat ja teisi lapsi. 2. Kuidas ma õhtul ,,head aega" ütlen. Täiendamine Miks peab viisakas olema? Milliseid viisaka käitumise sõnu te veel teate? Kinnistamine Sõrmemäng Kaks paksu härrat said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks peenikest preilit said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks julget sõdurpoissi said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks lõbusat koolipoissi said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks pisikest beebit said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Diskussioon Arutelu teemal kuidas saab ,,Tere" veel teistmoodi öelda. Miks mulle meeldib/ei meeldi teretada. 6. Rakendamine Hommikuti rühma tulles lapsed teretavad. 7. Iseseisev harjutamine Lapsed teretavad teisi kaaslasi ning õpetajaid, lapsevanemaid. 8.Jätkuvuse kindlustamine Õpetaja näitab eeskuju, teretades hommikuti lapsi rõõmsalt.
Kas teie, LUGUPEETUD EAKAD olete kunagi mõelnud, kui palju te ISE ELEMENTAARSETEST viisakus-ja käitumisreeglitest kinni peate? Kui te leiate endas piisavalt jõudu tühja bussiistme nimel maratoni joosta, siis miks mitte leida endas piisavalt jõudu need kaks peatusevahet jalgsi käia, püsti seista või oma turukotti ise üle tee tassida? Ma usun, et istuma peaks see rase naine seal ukse juures ja need kaks koolipoissi, kes teie suurte tagumike vahele kiilunult oma endaga sama suurte koolikottidega vahekäigus seisavad, mitte teie, kes te Kase- Silvi juurest tulete, kus te olete päev läbi Aliidest ja Peetrist ja nende valgest puudlikutsikast rääkinud, torgates vahele lauseid kritiseerimaks valitsust, väikest pensioni ja lapselapsi. Samuti tähendab minu teada viisakus ka MINGUSUGUSTKI tolerantsust teiste inimeste suhtes.
Kui isa ühel 1996. aasta õhtul ütles, et ta sooviks oma assistendiga paremat sideviisi kui üle ukse hõikuda, siis kirjutas Mark kohe programmi, mille abil sai sõnumeid ühest arvutist teise saata. Ta pani sellele nimeks ZuckNet (hilisema AOL Instant Messengeri primitiivne variant). Koos sõpradega lõid nad arvutimänge teised joonistasid, Mark programmeeris. Keskkoolis kirjutas Mark muusikasoovituste programmi nimega Synapse. Nii Microsoft kui AOL soovisid seda osta ja kutsusid koolipoissi enda juurde tööle. Mark keeldus, kuna õppimine oli sel hetkel tähtsam ning astus Harvardi ülikooli, eelnimetatud programmid laadis ta aga tasuta jagamiseks internetti. Markil oli algusest peale oskus luua lihtsat ja intuitiivset tarkvara. Vaevalt õpinguid alustanud, kirjutas ta programmi CourseMatch, mis andis nõu kursuste valikul, aluseks sõprade tehtud valikud. Paar kuud pärast Harvardi saabumist asutas ta veebikülje nimega Facemash
Tartu sõjaväeladusid ning terroriseerima rahulikke linnaelanikke. Tartu oli iga hetk langemas punaste kätte. Leitnant Kuperjanovil Tartu maakonna kaitseliidu ülemana on hetkel käsutada vaid käputäis linnas olevaid kaitseliitlasi 9 ohvitseri ja 7 sõdurit. Tartu kaitsmine on mõeldamatu ja raske südamega otsustatakse 21. detsembri hommikul Tartust lahkuda ja järel liikuda 2. polgule. Käreveres leiab Kuperjanov eest paarkümmend relvastatud koolipoissi, enamasti kõik Treffneri gümnaasiumi õpilased, kes end tema käsutusse annavad. Siitpeale hakkab salk jõudsasti kasvama ja Kuperjanov otsustab loobuda järgnemast Põltsamaa suunas taganevale 2. polgule ning hakata tegutsema iseseisvalt. Valides oma asukohaks Puurmani mõisa, hakkab ta energiliselt oma väeosa moodustama, mis peab saama eeskujuks teistele väeosadele. Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse,
probleemidega. Näiteks: sotsiaalne ummikolu, üha enam komplitseeruv ühiskond, institutsioonide eemaldumine inimesest süvendavad indiviidi üksindustunnet, aga ka meeleheitlikku vastupanu. (Parve) 2.1 Looming kronoloogiliselt Rummo alustab oma loomingulist tegevust 1950ndate lõpus. Alguses kasutab ta Jüri Palmiste pseudonüümi, mis oli sündinud mängus Artur Alliksaarega, kus Rummo, teeseldes Alliksaarde kiindunud ja teda matkivat Tallinna koolipoissi Palmistet, saatis Alliksaarele oma tekste lugeda ja parandada. 1959. aastast pärit ,,Nokturn" annab humoristlik-eneseiroonilise loomingulise tuleviku kujutise. Kolme aasta pärast ilmub juba Rummo esimene luulekogu, millele järgnevad kaheaastaste vahedega järgmised kaks kogu ja see ongi põhiosa Paul-Eerik Rummo lüürikast: 1962. aastal esikkogu "Ankruhiivaja" 1964. aastal "Tule ikka mu rõõmude juurde" 1966. aastal "Lumevalgus...lumepimedus" 1968
....................... 10 Kasutatud materjalid................................................................................................ 10 Lisad......................................................................................................................... 11 4 Sissejuhatus Eesti vabadussõja alguseks loetakse 1918. a 28. novembrit, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused- sealhulgas mitusada koolipoissi- said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. Kiirelt langes Narva, seejärel Rakvere, Võru, Valga, Jõhvi, Tartu ja jõululaupäevaks tähtis raudteesõlm, Tapa punaste kätte. Väga suurt rolli mängisid Eesti vabadussõjas abiväed Soomest, Rootsist ja Taanist. Nende abi oli psüholoogiliselt väga suur, sest koos liitlastega ei tundunud võitlus Venemaa vastu võimatuna. Kuulsamad Eesti
12. Iseloomusta Rastignac'i! 13. Milline oluline roll on teoses Vautrinil? Vastused: 1. Ta sündis KeskPrantsusmaal, juhtis oma isa sõja varustusvalitsust, ta lisas omavoliliselt aadlipartikli de, ta meenutas nii välimuselt kui ka hingelaadilt tursket ja visa talupoega, tema vanaisa oli lihtne talupoeg, Napoleoni valitsemisaja lõpul oli ta linnapea abiks. Balzac´i välimus oli vastuolus tolleaegse moejoonega ning oma välimuselt meenutas ta koolipoissi, kes oli suvega riietest välja kasvand. Tema esiklaps oli Honorè, kes sai korraliku koolihariduse kahes koolis. Balzac oli koolis suur lugeja ja kaasõpilased kutsusid teda poeediks. Aastal 1819 lõpetas ta õigusteaduskonna. 2. Balzac tegi järelduse, et tal pole andi tragöödia ega luuletamise peale ja ta peaks katsetama mõnda teist kirjandusliiki. 3. 4. ,,Inimlik komöödia" 5. See koosnes kolmest osast. 6
Peatükk 38 VABADUSSÕJA ALGUS 19181919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun Narva taha koondati Punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks. Lisaks valitsusele tegutses enamlik Tallinna Nõukogu ja ilmus ajaleht ,,Kommunist". Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud, Omakaitse jõud nõrgad. Sõja alguseks loetakse 28. novembrit 1918, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused (s.h mitusada koolipoissi) said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. 29. Novembri hommikuks oli Narva punaste käes ja ajaloolise raekoju trepilt kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. See pidi olema vastukaaluks 'kodanlikule' Eesti Vabariigile ja selle valitsuse esimeheks sai Jaan Anvelt. Kommuuni nõukogule jagati korraldusi Moskvast. Punaväe poolt vallutatud alal kehtestati taas enamlikud reformid, asuti mõisatest ühismajandeid tegema, kiusati taga vaimulikke jne.
Tartu sõjaväeladusid ning terroriseerima rahulikke linnaelanikke. Tartu oli iga hetk langemas punaste kätte. Leitnant Kuperjanovil Tartu maakonna kaitseliidu ülemana on hetkel käsutada vaid käputäis linnas olevaid kaitseliitlasi 9 ohvitseri ja 7 sõdurit. Tartu kaitsmine on mõeldamatu ja raske südamega otsustatakse 21. detsembri hommikul Tartust lahkuda ja järel liikuda 2. polgule. Käreveres leiab Kuperjanov eest paarkümmend relvastatud koolipoissi, enamasti kõik Treffneri gümnaasiumi õpilased, kes end tema käsutusse annavad. Siitpeale hakkab salk jõudsasti kasvama ja Kuperjanov otsustab loobuda järgnemast Põltsamaa suunas taganevale 2. polgule ning hakata tegutsema iseseisvalt. Valides oma asukohaks Puurmani mõisa, hakkab ta energiliselt oma väeosa moodustama, mis peab saama eeskujuks teistele väeosadele. Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse,
liikmete nimed uues kabelis mälestustahvlil. Mõte sai teoks ning tahvel 16 langenu nimega avati uue kabeliga üheaegselt. Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Theodor Tallmeistri sõnavõtu järel avas mälestustahvli Tallinna garnisoni ülem kindralmajor Gustav Jonson. Nõukogude korra ajal kõrvaldati kabelist mälestustahvel ja selle edasine saatus on tänaseni teadmata. Tallinna Reaalkool Avati 1923 Tallinna Reaalkoolist langesid isamaa eest neli koolipoissi ja õpetaja Anton Õunapuu, kellele anti sõjas üles näidatud isikliku vapruse eest postuumselt II liigi 3. järgu Vabaduse Rist. Langenute mälestuse jäädvustamiseks paigaldati 1923. aastal kooli aulasse marmorist mälestustahvel, mis valmistati A. E. Jürgensi kiviraiumistöökojas. Tänaseni puudub selgus, mis sai tahvlist pärast Nõukogude vägede saabumist 1944. aasta sügisel. Uus tahvel valmistati ARS-Monumentaalis ning avati kooli aulas 3. juunil 1990. aastal.
leitnant Julius Kuperjanovi Puurmanis formeeritud partisanisalk. Vabadussõja vältel astus vabatahtlikult teenistusse rohkem kui 16 000 meest. Eriti oluline roll oli kooliõpilastel. Vabatahtlikke kooliõpilasi leidus pea kõikides väeosades - nii moodustatavates löögiüksustes kui rindel võitlevates väeosades, nii jala- kui ratsa-m suurtüki- ja mereväes. Vabadussõja avalahingus moodustasid õpilased viiendiku Eesti sõjajõust (ligi 200 Narva ja Tallinna koolipoissi). Juhtimisaparaadi korrastamine: 23. detsembril loodi ülemjuhataja ametikoht, ning kogu sõjategevuse koordineerimine koondus ülemjuhataja Johan Laidoneri ja tema staabiülema polkovnik Jaan Sootsi kätte. Siitpeale hakkas poolstiihiline partisanivõitlus asenduma ühest keskusest juhitud ja ühtsest strateegilisest mõttest kantud sihipärase tegevusega. Välisabi: Suurbritannia, Soome, Skandinaavia. Vene valged: Suurbritannia
ei võimaldanud rootsi- või ingliskeelsetest saadetest piisavalt aru saada; seega võib oletada, et võõrkeelseid džässisaateid kuulas põhiliselt siiski üsna selgelt piiritletav sihtgrupp – džässi- huvilised muusikud 240 . 239 Paralleelselt ringhäälingu arenguga tekkis meil ka hulk nn piraatsaatjaid, millest meie kontekstis oleks põhjust mainida “Tallinna Amatöör-ringhäälingusaatja nr 4” tegevust. Selle nime taga olid kolm Tallinna koolipoissi Oskar Vichmann, Leopold Vedru ja Artur Tamvelius, kes olid nii saatja ehitajad, omanikud kui ka saadete autorid. Nende saatja töötas kogu 1927. aasta kuni saatja asukoha avastamiseni ja aparatuuri konfiskeerimiseni 1928. aasta märtsis (Morozov, Raag, Ustav 1990: 48). O. Vichmannist ja A. Tamveliusest said tuntud džässmuusikud. 240 Väga huvitava faktina mainib K. Strobel, et 1937. aasta suvel tuli üks Rootsi abielupaar teda Gloriasse
annaabi.ee 
