vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. (Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.) Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne. Kes on õpetaja? Eripedagoog, koolieelse lasteasutuse õpetaja etc. Millise tähtajaga omistatakse kutsestandard?
vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt. Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne.
olümpiaadide või õpilasüritustel. õpilasüritustel. ks, õpilasürituste ks 11.Õpetajate · Osaleb õpetajate · Õpetaja osaleb koolitamine täienduskoolituskursuste hariduselu edenemises ettevalmistamisel või läbiviimisel. nii õppeasutuses kui · Viib läbi õpetajakoolituse esmaõppes väljaspool seda. loenguid, seminare ja praktikume. · Juhendab või retsenseerib õpetajakoolituse uuringuid (lõputöid), osaleb kaitsmiskomisjonide töös. · Juhendab või koordineerib õpetajakoolituse praktikat. 12. ................ 4
7. Kadajas, T. Sotsiaalkonstruktsionistlikule õppimisteooriale baseeruv autoetnograafiline reflektsioon: koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaalpedagoogika kui reaktsioon Eesti kooli kommunikatsiooniprobleemidele (doktoritöö). 8. Kraav, I., Kõiv, K. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. 9. Leijen, Ä., Kullasepp, K. (2013). Õpetaja professionaalse identiteedi kujunemine õpetajakoolituse esmaõppes. Rmt. Krull, Leijen, Lepik, Mikk, Talts, Õun (Toim.). Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 19-41 10. Lorenz, W. 1994. Social Work in a changing Europe. London; New York: Routledge, Chapman & Hall, Incorporated. 11. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Rmt. Vesisson & Ruus (Koost.). Eesti kool 21
Väljendatakse sõnaliselt. Eesmärgiks on korrigeerida õppeprotsessi või kinnistada õnnestunud õppimist. Võib toimuda ka enesehindamise vormis. Kutseaasta - toetusprogramm algajale õpetajale esimesel tööaastal, sisaldab mentorlust haridusasutuses ja kutseaasta tugiprogrammis osalemist ülikoolis. Kutseaasta (maht 160 t) läbimisel väljastatakse täienduskoolituse tunnistus. Eesmärk on toetada algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, arendada esmaõppes omandatud kutseoskusi ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel. Kutsestandard - kutsenõukogu kinnitatud dokument, mis kirjeldab tööd ja määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Lihtsustatud õppekava (LÕK) - põhikooli LÕK moodustab üldharidusliku terviku, keskendub elementaaroskuste ja elus iseseisva toimetuleku kujundamisele
annaabi.ee 
