Nad peaksid ka hästi riides käima, sest see annab head eeskuju õpilastele.52 Imekspandav on see, kuidas nad suudavad kodus nii kaua üleval olla ja samal ajal koolitöid parandada ning see on halb, sest see hakkab tervise peale. Iga õpetaja peab tunni jaoks väga palju materjali kokku otsima, et tunniaeg võimalikult huvitavaks teha. Nad peaksid viima õpilasi väljasõitudele, et nad teaksid, mis maailmas toimub ja näeksid seda, mida muidu ei näe. Kui koolilapsel läheb halvasti, siis peaksid just need olema, kes näevad ja aitavad.45 Mulle meeldib see, kuidas õpetajad hästi vastu peavad meie vingumistele ja hädaldamistele, kuid ikkagi suudavad meile asja selgeks õpetada. Minu meelest on kasulik kuulata ,,kooli bosside" juttu, sest neid teadmisi läheb meil endal tulevikus vaja, mitte neil.37
pea nii palju ise mõtlema kui raamatut lugedes.Mulle meeldivad ka raamaud, sest raamatut lugedes tekib sul kogu loost oma ettekujutus aga filmi vaadates seda võimalust ei jää. Aga peamine põhjus miks ma filme vaatan on see, et filme saan tõmmata või laenutada kodust lahkumata aga, et raamatut laenutada peab seadma oma sammud raamatukokku, mida ma tihti teha ei viitsi. Teine põhjus, miks noored ei loe on minu arvates see, et neil pole lihtsalt aega. Kuidas ühel 15 aastasel koolilapsel aega pole? Kindlasti on ka neid kes lihtsalt ei viitsi aga paljud käivad ka huviringides ja teevad veel palju muud peale kooli ja nad jõuvad koju hiljaõhtul. Siis peavad nad hakkama tegema koduseidtöid, peale mida on laps väsinud ja istuks parema meelega arvutis või vaatakas televiisorit, kus saaks lihtsalt puhata ja ei peaks mõtlema. See, et tänapäeval loetakse vähe raamatuid ei ole minurast suur probleem, proovitakse küll
Õpilaste õigused ja kohustused. Igal koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi. Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse õppekava
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste
Üks omadus on siiski sarnane, nimelt on depressiooni langeda väga lihtne, kuid sellest välja tulla on äärmiselt keeruline ning mõne inimese puhul ka pea võimatu. Oluline on pere ja sõprade toetus, abi ja arusaamine. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barnard, Martha Underwood. Kuidas aidata depressioonis last: lapsevanematele mõeldud tegevusjuend. Oakland: New Harbiner Publications, 2003. Print. 2. Mehilane, Lembit. “Nooreea depressiivsed häired.” Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, 1997. Print. 3. Tartu Ülikooli Kliinikum kodulehekülg. Depressiooni ravi. www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm
Pühendumus, tähelepanelikkus, teadmised, mure teise inimese pärast ja usk, et elu on elamist väärt - need on peamised ressursid, mida peaks toetama teadmine ja veendumus, et nad saavad enesetapu ärahoidmiseks kaasa aidata. Depressioon on ravitav ja enesetapp on välditav. Milline poleks ka põhjus - kõige tähtsam on abi saamine. 20 Kasutatud kirjandus Almgvist, F.2006. Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn. AS Medicia. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Minirth, F., Meier, P. Õnn on enda teha. Tallinn. Valgus. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Müller, W. 2001. Ärka, mu süda! Tartu Johannes ESTO ÜHING. Raudsik, R. Depressioon-[WWW] http://www.rae.ee/sõnumid/2001/jõulud//4.html 21.12.01). Saarma, J. 1995. Depressioon. Tallinn. Valgus. 21 22
(Elstrok, 2003; Kartau). 11 ALLIKAD Elstrok, T. (2003) Keskendumisraskustega lapsed. Õpetajate leht 28.02. Kartau, A. K. (2003) Kuidas valida ATH lapsele õiget spordiala ja hobi? [2004, veebruar, 14] Lausvee,E. (1999) Laste närvitalituse häired. Artiklite kogumik "Laps maailmas ja maailm lapses". TPÜ Sotsiaalteadusteosakond. Tallinn . AS Spin Press. Lk 32-35. Mehilane,L. (1997) Mis on koolilapsel muret? TÜ Psühhiaatriakliinik. Lk 64-73. Kropp, P. (2001) Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Odamees OÜ. RHK- 10 (1995) Kliinilised kirjeldused ja diagnostilise juhised. TÜ. Rääk, M. (2002) ATH- paha lapse diagnoos. [2004, veebruar 14]. 12
Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artikli kirje Kogumiku, jätk-ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje
vastavat akadeemilist juhendit, käitumuslikku sekkumist ja klassiruumi kohandamist. 11 ALLIKAD Cooper, P., Ideus, K. (1997). Attention deficit/hyperactivity disorder. A practical Guide for Teachers. London: David Fulton Publishers. Krull, E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. (2.,parand.tr.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Taru: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Neuhaus, G. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlox. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R
juuste lokkimine ja värvimine, ka küünte värvimine. Kontrolliti, kas käed on pestud ja küünealused puhtad. Sellel ajal ei olnud kampasid ega tõrjujaid riietuse pärast. Keskkooli ajal läksid moodi ka poistel pikad juuksed. Nii nagu kõik asjad, ei suutnud ka koolivorm käia moega kaasas ja selleks ajaks, kui uus vorm koolidesse jõudis, polnud ta enam sugugi moodne. Ega vist saagi moes olla asjad, mis on seljas igal vastutuleval koolilapsel. Moodne oli hoopis see, mis oli kättesaamatu, defitsiitne ja mida teistel polnud. Muudatustega ühiskonnas, muutus ka jälle koolimood. Tänapäeval on riietus erinev ja vabameelne. Koolivormid on ainult mõnedes koolides üldjuhul eliitkoolides. Koolis kantakse selliseid riideid, mis on vanemate rahakotile vastavad. Riietus peab olema puhas, terve ja kooli töömiljöösse sobiv, kõik peavad kandma vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tundides peab
" 9 Kasutatud kirjandus ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2005. Enesetappude ennetamine: suitsiidiohvri leinajatele eneseabigruppide algatamiseks. Tallinn. ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2006. Enesetappude ennetamine: infomaterjal pereliikmetele ja sõpradel. Kuidas toime tulla raskuste ja kriisidega. Tallinn. Mehilane, Lembit 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Persaud, Raj 2007. Vaimne tervis. Kasutaja teejuht. Tänapäev. Värnik, Airi; Sisask, Merike; Värnik, Peeter 2010. Baltic suicide paradox. Tallinn University Press Värnik, Airi 2003. Suitsiidi-uuringud. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut: Tallinn. WHO (World Health Organisation) 2006. Enesetappude ennetamine: abiks nõustajatele. Tallinn 10
vaenlaseks meie enese sees. Parasümpaatilist närvisüsteemi (pidurdavat poolt) tuleb kogu elu treenida, liikudes palju, toitudes õigesti, andes enesele ja oma perele rõõmsaid koosolemise päevi, puhates korralikult, tarbides vähem alkoholi. Õppige kuulama oma keha palveid, ja täitke neid ! 19 KASUTATUD KIRJANDUS Elenurm. T. jt. 1997. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn Mehilane. L. 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Peiffer. V. 1989. Mõtle positiivselt. Eesti Raamat Raidla. H. 2005. Tervis 40+. OÜ Greif Riemann. F. 1995. Hirmu põhivormid. Tartu Saarma. J. 1995. Depressioon. Tallinn Neist interneti allikad: http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp http://www.depnet.ee/universe1/depression/clinical_depression/ http://www.terviseleht.ee/200221/21_depressioon.php http://eeprof.lundbeck.com/EE_prof/PDF/Patsiendimaterjal%201.pdf http://www.pcpages
Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Ingliskeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg.). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 8.6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta,
esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja
Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Inglisekeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta,
Riga, . 1994. .2. Garbuzov, V. I. (1990). Närvilised lapsed. Moskva, "Meditsina". .3. Gillberg, I. C. (1987). Deficits in Attention, Motor Control and .Perception. Uppsala. .4. Keltikangas Järvinen, L. (1992). Agressiivne laps. Kuidas suunata .lapse isiksuse arengut. Tallinn, "Koolibri". .5. Knorring, A.L. Hüperkineetiline sündroom. Ettekanne konverentsil "Mis .on koolilapsel muret". Viljandis 1997. .6. Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu .Ülikool. .7. Wiener, H. L., Bresnan, M. J., Levitt, L. P. (1982). Pediatric .Neurology for the House Officer. Baltimore / London. .8. Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK10. Tartu Ülikool, . 1995. 254 Lisa 9
Seepärast vajutab arst sageli oma larüngoskopeeriva käe väikse sõrmega õrnalt patsiendi kõrile või kasutab suuremate laste puhul selleks teise kolleegi abi. Intubatsioonitoru tuleb fikseerida täpselt nii, nagu kiirabiarst on selle sisse asetanud, sest juba mõned millimeetrid üles või alla liikumist võivad hakata hingamist takistama. Intubeerimissügavus on imikul umbes 2 cm, väikelapsel 3–4 cm ja koolilapsel umbes 4–5 cm glottis’est. Nagu eespool mainitud, ei ole trahhea kitsaimat kohta otse näha, seega võib vabalt juhtuda, et sisestatud toru on liiga väike või liiga suur. Toru tuleb siis muidugi kohe suurema või väiksema vastu välja vahetada. Seega peab abistaja valmis panema nii tõenäoliselt sobiva (vt peatüki lõpus olevat tabelit) kui ka ühe suurema ja ühe väiksema toru. Hädaolukorras võib
annaabi.ee 
