Kontrollküsimused mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. 1. Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat. 2. Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 3. Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust. 4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
Läkaköha Läkaköha Nakkushaigus. Mis kulgeb ägedate köhahoogudega. Põhjustab bakter Bordetella pertussis. Väga nakkav haigus, eriti lastekollektiivides. Levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Sümptomid Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väike palavik, nõrkus ning jõuetus. 12 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu.
20.Difteeria ravi põhimõtted. · Varajane antitoksilise seerumi süstimine (20 000 kuni 100 000 i/v). Teha enne, kui eksotoksiin fikseerub retseptoritele. Kiire antibakteriaalne - erütromütsiin 40 mg/kg/die, prokaiin-penitsilliin 14 päeva vältel. · Difteeria ravis on primaarne võidelda eksotoksiiniga! - kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21.Bordetella morfoloogiat. · Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. · Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 m. · Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. · Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad · Alcaligenaceae perekond · Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene · Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. 22.Bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid
Teetanus- Teetanus on lihaskangestumisega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Esmalt tekib näolihaste jäikus, järgnevad neelamishäired. Tekivad kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Võivad tekkida hootised valusad krambid, mis võivad takistada hingamist. Suurenenud krambivalmidus, ehk ärrituse korral vallandub krambihoog. Läkaköha- Nakkushaigus, mis kulgeb ägedate köhahoogudena ning mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Lisaks köhahoogudele võib esineda palavik, nohu, nõrkus/jõuetus, oksendamine, krambid hapnikuvaevusest, vilisev hingamine imikutel. Raviks antibiootikum Poliomüeliit- Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. 1-96%
Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika.................. .38 8
infektsiooni levikut ja tapab hiljem bakterid. n Tüüfuse ja paratüüfuse korral Salmonella levib enne, kui jõuab põhjustada tugeva immuunvastuse, mistõttu algul on sümptomiteks vaid väike palavik ja kõhukinnises. Salmonella nakkused n Vajalik on nakatumiseks suur bakterite arv (106-8) n Enamuse nakkuste allikaks on kontamineeritud vesi ja toit n Kodulinnud, munad, piimatooted n Salmonella typhi levib toidu ja veega, toidukäitlejatega n Fekaal- oraalne leviku tee eriti lastel Bordetella § Perekonda kuulub 3 mikroobiliiki, põhjustavad läkaköha (pertussis, whooping cough) või sarnaseid infektsioone. § Bordetella pertussis läkaköha § B. parapertussis paraläkaköha § B. bronchiseptica hingamisteede põletikud loomadel, harva inimestel. Bordetella pertussis § Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 µm. Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. § Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel
pH mõju mikroorganismile: · Patogeenid: · Bacillus anthracis siberi katku tekitaja; Pasteur täätas välja vaktsiini siberi katku vastu; Koch leidis neist endospoorid ja tõestas, et see bakter tekitab siberi katku; tema virulentsusplasmiididel esinevad geenid, mis kodeerivad paksu kapsli ja toksiinide sünteesi; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel · Bacillus cereus toidumürgituse tekitaja; toodab enterotoksiini · Bordetella pertussis läkaköha tekitaja · Campylobacter jejuni toidumürgituse tekitaja · Candia albicans kandidooside tekitaja · Clamydia trachomatis- trahhoomi tekitaja · Clostridium botulinum botulismi tekitaja; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline); eksotoksiin, mis on üli toksilne; kui haigel on ohtlik seisun, siis süstitakse talle antitoksiini (toksiini
Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid. Candida albicans. 44. Pildi kirjeldus (bdellovibrio paljunemistsükkel*) Bdellovibrio on röövbakter, kel on omapärane paljunemistsükkel. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda.
(veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Bordetella (Bordet), shigella (Shiga), Beiherickia (Beijerinck), Listeria (Lister). Hansschlegelia Schlegeli auks. Plantiphila = taimi armastav Bacillus pasteurii (pasteur) Methanospirillum hungatii (Hungate) Methanobacterium omelianskii (Omeljanski) Clostridium pasteurianum (Pasteur) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Planctomyces plankton, paljuneb pungumisega.
Kasulik on määrata veel ka Clostridium perfringese ja enterokokkide esinemist. Õhk Kuni 70% taimehagiustest on põhjustatud õhumikroobide poolt. Tähtsamad õhu kaudu levivad patogeenid Inimestel esinevad bakteriaalsed haigused : Kopsu tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis, Bronhiit Klebsiella pneumoniae, Kopsu antraks Bacillus anthracis, Legionelloos Legionella spp.Läkaköha Bordetella pertussis Difteeria Corynebacterium diphtheriae Viiruslikud haigused: Gripp, Gripi viirus, Kopsuturse, Hantaviirus, Hepatiit, Hepatiidi viirus, Kana rõuged Herpesviirus, Harilik külmetus, Pikornaviirus, Kollapalavik, Flaviviirus 30. Mikroobide levik taimedel ja loomadel Taimed. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes,
Enamasti β-laktamaase tootvad, penitsilliinresistentsed. Teistele aga enamasti tundlik: tsefalosporiinid, erütromütsiin, tetratsükliin, TMP-SMX, penitsilliin+β-laktamaasi inhibiitor. Inimest koloniseerivad ka mõnikord M. osloensis, M. nonliquefaciens: nahk, limaskestad suus ja urogenitaaltraktis. Harvad oportunistlike infektsioonide põhjused. Bakterid mõmm :) 05/06 Bordetella pertussis, Bordetella parapertussis Üldist. Väga väiksed ranged aeroobid. G- kokobatsillid. 7 liiki, 3 neist inimpatogeensed. Liike eristatakse kasvuomaduste, biokeemiliste omaduste, antigeense struktuuri alusel. Ei fermenteeri, kasutab aminohapete oksüdatsiooni energiaallikana. in vitro kasvatamine nõuab pikka inkubatsiooni söe, tärklise, vere või albumiiniga rikastatud söötmel. Epidemioloogia. B. pertussis Inimene on reservuaarperemees. Levik ülemaailmne
Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Läkaköha. Bordetella pertussis. 10 erinevust lüütilise ja lüsogeenses rajas bakteriofaag lambdal Lüütiline 1 faas infektriooni varajases faasis avalduvad geenid, mis kontrollivad järgmise faasi geenide tööd. N-valk antiterminaator ja Cro valk lambda repressori antagonist. 2 faas replikatsiooni ja rekombinatsiooni valgud, Q valk (antiterminaator). 3 faas avalduvad hilised geenid pea ja saba valkude süntees, rakkude lüüs. Vabaneb 100 viiruspartiklit raku kohta
annaabi.ee 
