Kontrollküsimused mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. 1. Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat. 2. Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 3. Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust. 4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9. Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse? 10. Kuidas diagnoosida tuberkuloosi? 11. Kirjeldage lühidalt mükobakterite profülaktika põhimõtteid. 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogiam, haigusvormid, ravi. 13. Kirjeldage lühidalt korünebakterite...
C. diphtheriae var. intermedius – väikesed 0.5-1.0 mm ∅, mustjashalllid , läikiva pinnaga kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; 23 PUHASKULTUURI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Iseloomulikest pesadest tehakse preparaat. Värvitakse Grami järgi. IDENTIFIKATSIOON BIOKEEMILISE AKTIIVSUSE ALUSEL. Võib kasutada API Coryne paneeli, Vitek 2 (bioMerieux) süsteemi. Katalaastest. NB! Kõik potentsiaalselt toksigeensed korünebakterid on katalaaspositiivsed. Uurea lõhustamistest spetsiaalses söötmes (võimaluse korral esmakülvidest), võtab umbes 4 tundi aega ja aitab koos iseloomuliku pesade morfoloogiaga anda kiiresti esmase mikrobioloogilise diagnoosi. Difteeria tekitaja ei lõhusta uureat. TOKSIGEENSUSE MÄÄRAMINE. Ainult need C. diphtheriae tüved, mis toodavad eksotoksiini, põhjustavad haigust. Isoleeritud tüve toksigeensuse määramiseks on võimalik kasutada katseloomi (merisiga),
annaabi.ee 
