makaronipaki viia täiesti tasuta tagasi poodi, kust nad selle ostsid. Pole ka ime, kuna see tuleb üllatusena paljudele poodnikelegi. Ülesanne 2 ,,Loogiline ruut" Nelja liiki otsustuste tõeväärtuste vahel on teatud seosed, mille näitlikustamiseks kasutatakse nn loogilist ruutu. Ruudu üleval osas on üldotsustused, all on osaotsustused. Vasakul pool on jaatavad ning parema eitavad otsustused. Seosed otsustuste tõeväärtuste vahel on järgmised: 1. Üldotsustused on kontraarsed ehk vastupidised: nad võivad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. 2. Osaotsustused on subkontraarsed: nad võivad olla koos tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. 3. Osaotsustus allub üldotsustusele: kui üldotsustus on tõene, on ka osaotsustus tõene ning kui osaotsustus on väär, on ka üldotsustus väär. 4. Üldjaatav ja osaeitav ning üldeitav ja osajaatav otsustus on kontradiktoorsed ehk
b) õigustav P(d) c) keelav F(d) d) neutraalne N(d) Apodiktiline otsustus: S on/ei ole seaduspärastelt P p paratamatult Konjunktiivne otsustus (p q) Disjunktiivne otsustus (p v q), dilemma puhul (p vv q) Implikatiivne otsustus (p q) Ekvivalentne otsustus (p q) 1. kontraarsed ehk vastupidised: A&E a) A+ E- E+ A- b) A- E? E- A? 2. kontradiktoorsed ehk vasturääkivad: A&O ning E&I a) A+ O- O+ A- A- O+ O- A+ E+ I- I+ E- E- I+ I- E+ b) A? O? E? I? 3. subordinaarsed ehk alluvad: A&I ning E&O a) A+ I+ E+ O+ b) A- I? E- O? c) I+ A? O+ E?
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad) Ükski S ei ole P üldeitav E Mõni S on P osa jaatav I
Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse
saab samas tähenduses rakendada ühele ja ainult ühele objektile(nt väikseim naturaalarv, Võru linn, põhjapoolseim punkt Maa pinnal) Liitmõiste on mõiste, mis saadakse mitme mõiste sisu ühendamisel. Liitmõistet välendab kelles enamasti kas liitsõna või fraas, nt ,,must kass,, väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass,, ning mõiste ,,must,, sisu. TÜHITERMIN ehk NULLTERMIN- ei ole rakendatav ühelegi objektile, nt vähim reaalarv, igiliikur, ümmargune ruut. Kontraarsed ehk vastupidised terminid(lk 89) Kontradiktoorsed ehk vasturääkivad terminid(lk 89) KOGUTERMIN ehk koondav termin ehk kollektiivtermin tähistab sarnaste objektide rühma kui tervikut, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas(lk 92) Absoluutne ja suhteline termin(lk 92) Konkreetsed terminid- rakenduvad objektidele omaduste komplekti kaudu, mida termin väljendab ning mis objektil on , nt taim, kolmnurk, hea, vaba, punane
mänd (mõiste M on alluv (ik subalternate) mõiste O suhtes, O on allutav (ik superalternate) mõiste M suhtes). O M 2. Ühitamatud (ühendamatud) on sellised mõisted, mille mahtudes pole ühiseid elemente: 2.1. Kaasalluvad (B ja C on alluvad mõiste A suhtes), K M nt: P puu; M mänd; K kask. P 2.2. Kontraarsed ehk vastupidised (ik contrary opposition terms) nt: M must; A valge V (nad on kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). A M 2.3. Kontradiktoorsed ehk vasturääkivad (ik contradictory opposition terms) Nt: M must; V A B B mittemust (kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). Vasturääkivad mõisted täidavad kogu allutava mõiste mahu. ÜLESANDEID: 2.1
= deebetkäive 2. Suurenemine ehk sissetulek = kreeditkäive LÕPPSALDO ehk kreedit lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Passivakonto saldo võib esineda ainult kreeditis. Järeldus: Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Üldreegel konto lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises on kasutusel veel kontraarsed kontod, tulude ja kulude kontod ning tulemuskontod. Kontraarsed kontod Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontode täpsustamisel, kas vähendamise või suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde. kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo
TERMINI MAHTUDE VAHELISED SUHTED. ühitatavad – terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente – samased (täisnurkne rööpkülik, ristkülik) – ristuvad (üliõpilane, muusik) – subordinaarsed (okaspuu, mänd) ühitamatud ! – terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid – kaasalluvad (mänd ja kask, kõik on puud; on ka lehis ja tamm) – kontraarsed (huvitav raamat ja igav r., kõik on raamatud; on ka vahepealsed) – kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) – täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE – SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega
Vasturääkivaid ehk kontradiktoorseid otsustusi tuleb mõista kui vastastikku teineteist eitavaid, välistavaid (alternatiivseid). Vasturääkivad on järgmised otsustuse vormid: a) Kõik S on P & Mõni S ei ole P b) Ükski S ei ole P & Mõni S on P c) See S on P & See S ei ole P Viimase paari puhul on tegemist täismahulise subjektiga üldises otsustuses. Teatavasti üldised otsustused (A & E) on omavahel kontraarsed (vt. loogilist ruutu). Kolmandat välistav reegel ei toimi kontraarsete seoste puhul, vaid "töötab" kontradiktoorsete otsustuste juures. Näiteks, Kõik metallid on tahked - A otsustus, ei kehti; Ükski metall pole tahke - E otsustus, samuti ei kehti. Seega, kontraarsete otsustuste puhul võivad mõlemad olla mittekehtivad, kuid ei saa mõlemad üheaegselt olla kehtivad. Sellest johtuvalt kolmandat välistav reegel nimetatud otsustuste juures ei toimi. Küll aga toimib
Toodud näiteid tuleb mõista selliselt, et mistahes kon-kreetsed inimesed (kaasõpilased, klassikaaslased, töökaaslased jne.) on omavahel kaasalluvuses. Teoreetilises mõtlemises on oluline kaasalluvussuhteid korrektselt käsitleda liigitamise puhul, mingil määral ka defineerimisel. 2.Vastupidised (kontraarsed) on ühte ja A B samasse klassi kuuluvad vastandlikud liigimõisted. Näit., "must" ja "valge" on vastupidised Joonis 8. vastandlikud) ja kuuluvad klassi "värvus". Mõisted "suur" ja "väike", "pikk" ja "lühike", "ilus" ja "inetu" jt. nimetatakse ka diametraalseteks (samuti polaarseteks), väljendavad kvantitatiivseid iseärasusi ja on üldistatud kujul (kui ei ole väljendatud
TERMINI MAHTUDE VAHELISED SUHTED. ühitatavad terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente samased (täisnurkne rööpkülik, ristkülik) ristuvad (üliõpilane, muusik) subordinaarsed (okaspuu, mänd) ühitamatud ! terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid kaasalluvad (mänd ja kask, kõik on puud; on ka lehis ja tamm) kontraarsed (huvitav raamat ja igav r., kõik on raamatud; on ka vahepealsed) kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega.
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 tähendusega termin on "õige". Nende vastandlike mõistete selgitus on käesoleva õppematerjali sissejuhatavas osas. Järgnevalt analüüsime otsustuste vastasolekuid loogilise ruudu abil. 1. A & E on VASTUPIDISED ehk KONTRAARSED. Kaks juhtumit: a) kui üks üldine otsustus kehtib, siis teine ei kehti. Seega, kui A kehtib, siis E ei kehti ja vastupidi - kui E kehtib, siis A ei kehti. Näiteks, Kõik nullist väiksemad arvud on negatiivsed on kehtiv otsustus, siis Ükski nullist väiksem arv ei ole negatiivne - ei kehti. b) kui üks üldine otsustus ei kehti, siis teine on määramatu. Seega, kui A ei kehti, siis E on määramatu, ja vastupidi - kui E ei kehti, siis A on määramatu. Näide: Kõik varblased on
Kõik inimesed on surelikud I-osajaatav otsus. Mõned mehed on tugevad E-üldeitav otsus. Mitte ükski loom ei räägi O-osaeitav otsus. Mõned sõjamehed ei ole mehised Alluvussuhetes on otsused ülevalt alla (A – I) ja (E – O). Kui üldotsus on tõene, on tõene ka osaotsustus, kuid mitte vastupidi. Vasturääkivussuhetes on diagonaalsed otsustused (A – O) ja (E – I). Üks otsustus on kindlasti tõene ja üks kindlasti väär. Nt: üldjaatav tõene, siis osaeitav väär. Kontraarsed (vastandsuhetes) mõisted (A - E) võivad olla korraga väärad, kuid ainult üks võib olla tõene. Subkontraarsed (vastuolusuhetes) mõisted võivad olla üheagselt korraga tõesed, kuid mitte väärad. ÜLESANNE: 1. Kõik kilud(S) on kalad(p) üldjaatav 2. Iga ruut(s) on võrdkülgne ristkülik(p). üldjaatav 3. Mõned poisid(s) mängivad korvpalli(p). osajaatav 4. Mõned kirjanikud(s) on lastekirjanikud(p). osajaatav 5. Ükski koer(s) ei ole kiskja(p). üldeitav
moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil. D3.8.2.2. Kontraarsed ehk vastupidised terminid (contrary opposition terms) on kaasalluvate terminite erijuhtum, mille korral kahe termini mahu eristamine toimub vastandtunnuste abil ja leidub vähemalt üks allutava termini mahu objekt, mis ei kuulu kummagi vastupidise termini mahtu. (Nt H – huvitav raamat ja I – igav raamat on vastupidised terminid, mis mõlemad on kaasalluvad termini P – raamat suhtes. On raamatuid, mis on keskmised, st pole huvitavad ega pole ka igavad.) D3.8.2.3
moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil. D3.8.2.2. Kontraarsed ehk vastupidised terminid (contrary opposition terms) on kaasalluvate terminite erijuhtum, mille korral kahe termini mahu eristamine toimub vastandtunnuste abil ja leidub vähemalt üks allutava termini mahu objekt, mis ei kuulu kummagi vastupidise termini mahtu. (Nt H huvitav raamat ja I igav raamat on vastupidised terminid, mis mõlemad on kaasalluvad termini P raamat suhtes. On raamatuid, mis on keskmised, st pole huvitavad ega pole ka igavad.) D3.8.2.3
Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3.Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 4.Kontode liigitus. Aktiva- , passiva, tulu ja kulukontod. Kontosid liigitatakse mitmeti. 1.Aktiva- ja passivakontod. Liigitusaluseks on konto lõppsaldo esinemine bilansis aktiva- või passivakirjel. 2.Sünteetilised ja analüütilised kontod. Liigitusaluseks on vastaval kontol esitatud summeeritud või detailiseeritud informatsioon. 3.Põhi- ja kontraarsed kontod. Liigitusaluseks on kontol esitatud info, vastavalt põhi- või täpsustav summa. 4.Ajutised ja püsivkontod. Liigitusaluseks on info perioodiline või jätkuv kasutusaeg. Aktiva- ja passivakontod. Aktivakontodel arvestatakse jooksvaid muutusi majandusüksuse varades. Deebet Aktivakonto Kreedit Algsaldo(AS) Kreeditkäive (KK) e vähenemine Deebetkäive (DK) e suurenemine Lõppsaldo (LS) (LS=AS+DK-KK)
annaabi.ee 
