Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles 1887
Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsialistlikest riikidest saadud muusikat, mida avalikkuses sageli esitada ei lubatud, ja luua tihedad loomingulised kontaktid teiste
· Hull õde · 7 aastaselt kiriku organisti abiline · 12 aastaselt peakiriku organisti õpilane ja assistent · Sel ajal olid esimesed kompositsiooni katsetused · Verdi sündis ühe väikeses itaalia külas kirja oskamatu külakõrtsmiku perekonnas · 7a oli ta kohaliku kiriku organisti abiline · 12 a sai temast peakiriku organisti õpilane ja assistant. Selleks ajaks oli ka teinud oma esimesed kompositsioonid. · 19a üritas saada sisse Milano konservatooriumisse, kuid oma väheste oskuste pärast ei võetud · Oma esimesed muusikalised teadmised sai rändmuusikutelt ja küla inimestelt. · Seejärel alustas eraõpinguid. Temast sai linna muusika juht 1839ndast aastast elas ta Milanos · ,,oberto". Esimene ooper sai üle euroopalise tunnustuse ,,nabucco" Looming · Giovanna d'Arco 1845 · Attila 1846 · Macbeth 1847 · Rigoletto 1851 · Don Carlos 1867 · Aida 1871 Georges Bizet 1838-1875
Seda tsüklit ühendab üks motiiv: jalutuskäik. Hiljem kirjutati see teos orkestrile ringi. Kuulame: ,,Pildid näituselt" NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1884 1908) Sündis haritud perekonda. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. 1856. aastal astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Peale selle lõpetamist oli ta kolm aastat merel. Huvi muusika vastu kasvas. Ta asus õppima Peterburi konservatooriumisse. Temast sai selle konservatooriumi õppejõud, ta õpetas kompositsiooni. Loominguliselt kõige produktiivsemad aastad olid tema viimased 15 aastat. Ta kirjutas 15 ooperit. Looming Tema looming on programmiline. Eriti meeldisid talle muinasjutulised teemad. 15 ooperist tuntumad on ,,Lumivalgeke", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" (Puskini ainetel). Kuulame: ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" ,,Kimalase lend".
Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a astus Pariisi konservatooriumisse. Oli suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist
Neil oli 3 last. 1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a. külastas ta Ungarit igal aastal, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ja selle õppejõud. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning oli tulihingeline programmimuusika pooldajaid. 5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a. esietendas Pariis Theatre-Lyrique`is Bizet ooper "Pärlipüüdjad". Ta oli klaverisaatja, teiste heliloojate teoste arranzeerija ning andis klaveritunde. 1875. a. esietendus ooper "Carmen". 1875. a. suvel suri ta südameataki tagajärjel. Pärusmaaks tema loomingus oli ooper(30),kõige populaarsem " Carmen". 1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830
12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba sama aasta sügisel ta unistus täitus ja ta pääses õppima Peterburi Konservatoorimi viiuliklassi, käevigastamise tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama, ning selleasemel siirdus Peterburi Ülikooli õigusteadust õppima. 1919. aastal astus Eller uuesti Peterburi Konservatooriumisse, seekord kompositsiooni ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik muusikaelu
Isolde" Kuulame: "Tannhäuser'ist" "Palverändurite kool" Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise 2) saalipõrand ehitati kaldu 3) orgester paigutati orgestriauku GEORGES BIZET (1838 1875) Prantsuse helilooja, kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Alates 1868. aastast langes ta väga tugeva kriitika osaliseks, selle tagajärjel elas ta üle väga palju ebaõnnestumisi. Siis algas sõda: Prantsuse Preisi sõda, mida ta ka oma loomingus kajastas.
orkestri ning kooli. Juna ta tundis, et muusikalisest haridusest jääb nende juhtimiseks ja laulude kirjutamisest väheks, siis hakkas ta Tartus eratunde võtma. Seal käimine kandis vilja, sest juba 1891. aastal IV üldlaulupeol oli Läte üks korraldajatest ning üldjuhtidest. Sellel laulupeol kanti ette ka üks tema laul segakoorile nimega “Laul rõõmule”. Läte proovis sisse saada ka Peterburi konservatooriumisse. Aga paraku ei vallanud ta piisavalt hästi vene keelt ning samuti oli tema vanus liiga kõrge (35). Selle asemel läks ta õppima Saksamaale Dresdeni konservatooriumisse koori kompositsiooni õppima. Nii toimetades sai temast esimene eestlane, kes on saanud oma hariduse Lääne-Euroopas. Seal õppis ta 1895 - 1897 (Peetsalu 2004: 62-64). II Eluperiood 1900. aastal tuli A.Läte Tartusse elama, kus talle ka pandi ette asutada sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhiks
Tööleht nr.1 Edvard Grieg · Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. · Rahvuslik koolkond-rahvamuusika ja kunstmuusika.ühe maa heliloojad Teda on mõjutanud: · ema(perekond) · (15aas.)Leipzigi konservatooriumisse Saksamaale · elu taanis · 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas
Montserrat Caballe Monserrat Caballe, sünninimega Maria de Montserrat Viviana Concepion Caballe i Folch on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga. Ta õppis laulmist kloostri koolis. Kaheksa aastaselt astus ta del Liceo konservatooriumisse Barcelonas. Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta
kunstnik värve. Armastas noonakordi (viiskõla) ning kvart- kvindi kooskõlasid. Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse. Ei teeninud oma eluajal suurt raha. Teda ei huvitanud oma loomingu käekäik. Suhtus ükskõikselt oma kuulsusesse. Kuulsamad teosed Süit bergamasque, koosneb neljast osast millest kuulsaim kolmas : clair de lune (kuuvalgus). Debussy kirjutas süidi 28 aastaselt, kuid avaldas selle 15 aastat hiljem.
Tallinna Muusikakeskool ja tema koduleht Tallinna Muusikakeskool asutati 1961. aasta sügisel vähendamaks sõjajärgsetel aastatel tekkinud orkestrantide, konservatooriumisse sisseastujate ning muusikakoolide õpetajate põuda. Minnes Muusikakeskooli kodulehe, märkad sa kohe toredat kollast logo, mis on paigutatud kavalalt kooli nime sisse. Info riba all jooksevad pildid, kus võib näha nii õpetajaid, gümnasiste ja ka pisemaid koolijütse. Piltide all on kooli uudised ning neist paremal on näha informatsiooni sisseastujale. Nagu kooli nimest juba näha on see kool täielikult pühendunud muusikale. Seetõttu peab
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" ,
1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse
1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse.
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal
Neil aastail elas ta vaheldumisi Peterburis ja Tartus. TARTUS JA TALLINNAS Tartus töötas noor helilooja pedagoogina,organistina ja pianistina ning sai tuntuks hiilgava improviseeriana.põhirõhk oli ikkagi heliloomingul.Tartu periood lõppes 1921 aastal pärast õnnetuttulekahju,mis hävitasüle kahesaja loodud helitöö.Siis läks Saar elama Tallinnasse. 1930ndatel aastatel pöördus helilooja tagasi isatalllu Hüpassaarde,kuid 1943.aastast sai ta töökohe Tallinna konservatooriumisse .Pikki aastaid koolitas ta tulevasi heliloojaid ja jätkas selle kõrval komponeerimist ,pidades ise oma loomingulist tegevust pedagoogitööst palju tähtsamaks. LOOMING Põhirõhk Mart Saare lüürilise olemusega loomingus on väikevormidel:koori-ja soololauludel ning klaverile loodud lühipaladel,kus esikohal loodus- ja armastusteema.
(aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juhatas ka üldlaulupidusid.
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen. Said sõpradeks. Esimese romansi pühendas talle. Grieg tutvus nina hagerupiga kellest saav tema teoste esmane ja olulisim/parim ettekandja ja abikaasa. Kogu hilisema elu ühendas nina abikaasale. 1867 avati oslos griegi nimeline muusikaakadeemia ja abiellus.
Orkestratsiooni kirjutas prantsuse helilooja Maurice Ravel Kaasaegse (elektroonilise) variandi kirjutas jaapanlane Isao Tomita PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) · Sünis 25.aprillil 1840 Uuralites · 1849 kolis pere Peterburgi · 10-aastaselt pandi poiss õigusteaduste kooli, siin hakkas tegelema ka muusikaga. · 1859 lõpetas kooli ja asus tööle ministeeriumisse · 1862 astus vastavatud Peterburi konservatooriumisse · 1865 lõpetab konservatooriumi hõbemedaliga ja asus tööle Moskva konservatooriumisse (1866) harmooniaõppejõuks (seal töötades andis välja mitu teooriaõpikut) · 70-ndatel hakkas Tsaikovski elama rändurielu. Loobus pedagoogitööst, pühendus täielikult loomingule · 80-ndate keskajapaiku jättis rändamise ja elukohaks sai Klin (90 km Moskvast) · Suri 6.nov 1893.a Versioone surma põhjuseks on mitmeid.
oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Juhtiv zanr oli ooper Sündis Leipzigis Sündis Roncoles Reisisid palju Kodumaa oli Saksamaa Kodumaa oli Itaalia Sündisid 1813. aastal Õppis Dresdeni Kreuzschules ja Leipzigi Ta ei saanud sisse Milano Kirjutasid libretosid ülikoolis konservatooriumisse, õpinguid alustas V. Lavigna juures Esimene ooper 1832 Esimene ooper 1839 Alustasid muusika kirjutamist noorel Töötas koolmeistrina, muusikadirektorina ja Töötas kiriku organisti abilisena, õpilasena, Algsed teosed olid loodud Shakeaspe kapellmeistrina assistendina; muusikajuhina, senaatorina kirjutiste põhjal
Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas''
Loomingul on tugev isikupära, improviseeris vabalt erinevates muusikastiilides, klassikalises-romantilises stiilis avamäng ,,Julius Caesar" . Mängis luteri koraale värvikalt, põnevamalt ja kiires tempos . 4. Elleri elu 1887-1970 , sündis tartus muusikalisse perre, esimesed pillid viiul ja kitarr, avaldas muljet Tobiasele oma viiulimänguga, astus peterburi konservat: komp ja muusika teooria erialale, helitööd ,,videvik" ,,koit" , kolisid Tartu töötasid muusikakoolis, hiljem Tallinna konservatooriumisse. 5. Heliloojana 1. tobiase tähtsus Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Avaldas muljet paljudele Lääne-Euroopas. 2.Elleri loomingu iseloomustus kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. 3. kus tobias viimati töötas
Erkki Sven Tüür (1959-...) Elulugu: Sündis Hiiumaal. Lõpetas Tallinna I Keskkooli reaalklassi. Samal ajal tegeles iseseisvalt muusikaga. Pärast astus Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Lõpetas löökpilli ja flöödi erialal. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse õppima kompositsiooni. Täiendas end elektronmuusika alal Saksamaal. Asutas ka ansamli In Spe, kus ise mängis klahvpille, laulis, oli helilooha. Tegi omalaadset rokk-muusikat. Looming: Oma põlvkonna kõige tuntum ja tunnustatum helilooja kogu maailmas. Tema muusikat iseloomustab oskus sünteesida erinevate stiilide elemente. Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum"
Ta on üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Enamus tema loomingust on kirjutatud klaverile. Tal on kaks klavri kontserti, umber nelisada klaveritranskriptsiooni. Klaveri tsükkleid, mida on terve rida näiteks ,,Rännu aastad", ,,19 Ungari rapsioodiat". Ta on kirjutanud paljudes erinevatse zanrites. Georges Bizet 1838- 1875 Oli Prantsuse helilooja. Isa oli juuksur, kes andis laulu tunde. Ema oli pianist. Lapsepõlv möödus muusikalises keskkonnas. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Õppis klaverimängu ja kompostisiooni. Ta töötas klaveri saatjana, loobus õppejõu kohast. Tema teoste edutuse põhjustas depressioon. Ta suri südame ataki tagajärjel. LOOMING: On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on ,,Carmen". Hector Berlioz 1803- 1869 Ta on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Õppis selgeks kitarri ja flöödimängu. 4- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teda erutas romantiline kirjandus, mida püüdis muusikas edasi anda
Joseph-Maurice Ravel 7. Märts 1875 - 28. detsember 1937 Elulugu · Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Sündis Prantsuse väikelinnas · Isa oli sveitslane ja ema baski-sealt ka huvi Hispaania muusika vastu Pierre Joseph Ravel Marie Delouart Ravel Joseph-Maurice Ravel Haridus-ja töökäik · 14-aastaselt asub õppima Pariisi konservatooriumisse · Sealsed õpiaastad olid ebahuvitavad ning ta pühendas oma aega rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad · Edasi järgneb viljakas tööperiood ja ta on väga hinnatud Pariisi kultuuri valdades · Rindele saadetud ning peapõrutusega tagasi toodud Ravel on mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis
Lapsepõlv & haridus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoobril 1813 aastal Parma lähedal asuvas külas. Tema isa oli trahteripidaja, ema kohta ei ole täpset infot teada. Hiljem kolis Verdi pere Bussetosse. · Talle meeldis käia Busseto kirikus orelimuusikat kuulamas. · Busseto kiriku organist hakkas Verdile õpetama klaverit, Verdist sai sellesama kiriku organist 11aastaselt. · 20aastaselt läks Milanosse muusikat õppima. Kuna ta ei saanud konservatooriumisse sisse, pidi ta pöörduma tagasi Bussetosse. · Temast sai linna muusikaelu juht, oma esimese kontserdi andis 1830.a Giuseppe perekond Giuseppet aitas Antonio Barezzi, kes oli kohalik Lapsed surid veremürgitusse muusikaarmastaja. Hiljem suri ka tema abikaasa Verdi esitas ka oma esimese kontserdi Barezzi Verdi sattus sügavasse masendusse majas.
Giuseppe Verdi Angela Kiil "Pater noster" http://www.youtube.com/watch? v=55_rYj9POk0 Elulugu 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju
Siht saada Chopini ja Lizsti tasemel pianistiks. Puudusteks nõrkus, sõrmede lühidus, mängu apöikatsioon, täpsus, tundelisus. Hakkab oma kätt täiendama, kuid rikub juba eos. Kasutas vahendit õpetaja teadmata. Ilmsiks tulles skandaal,mille järel õpiingus katkevad. Lisaks suhe Wiecki tütre Claraga. Wieck abielu vastu (3 kohtuprotsessi), kuid kaotab. 1840 pulmad. Clarast sai 19 saj väljapaistvamaid naismuusikuid (sh lauluhääl). 1843 asub Mendelssohni kutsel tööle Leipzigi konservatooriumisse, aasta hiljem Dresdenis. Lootis kohavahetusega pääseda depressioonist. Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk
Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907 1908 õppis viiult, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.Tubin on tuntud eelkõige sümfoonikuna, kuid kirjutas muusikat ka paljudes teistes zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit,
Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ,,Nyyd", mille üks asutajatest oli Tüür. ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", ,,Lumen et cantus", ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevene", ,,Antidolorosum".
Miina Härma 1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale
tähistaevas ilutsevast kassiopeia tähtkujust, sest muusika ja astronoomia olid Urmase jaoks jumalikud. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja. Peale väljaviskamist hakkas mees muusikat looma. Urmases hakati märkama tulevast andekat heliloojat. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul erialaeksamil mängides ette kauaharjutatud Tsaikovski I klaverikontserti. Kõik kuulajad olid üksmeelsel arvamusel, et see mees peab konservatooriumisse sisse saama. Kehva õppeedukuse tõttu oli Urmas tunnistust võltisma. Tänu võltsitud tunnistusele saigi ta Tallinna 5. õhtukeskkooli abituurumisse.
klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904
suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas väga Charles Berno, tolle aja kuulus pianist. Tema huvi muusikaliste teoste kirjutamise vastu aga tärkas Ravelil pärast tutvumist impressionismi ja tuntud helilooja Erik Satiga. Õpingute viimasel aastal sattus Ravel Prantsusmaa tuntud helilooja Gabriel Fore juurde. Tema initsiatiivil kirjutas Ravel muusikapalade tsükli tuginedes hispaania meloodiatele. Mõne aja vältel polnud Raveli looming tunnustatud
1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse.
9./10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Töötades oma teise ooperi "Un giorno di regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco", mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised
ja rahvuslikku liikumist. 11. Nimeta eesti esimesi asjaarmastajaid-heliloojaid (4) ja nende tuntumaid koorilaule (2-3) Friedrich Saebelma ,,Kaunimad laulud´´ ; ,,Ema süda´´ Karl-August Hermann ,,Isamaa mälestus´´; ,,Kungla rahvas´´ Aleksander Kunileid ,,Sind surmani´´ ; ,,Mu isamaa on minu arm´´ Aleksander Thomson ,,Palve´´ ; ,,Kevade käes´´ 12. Miks läksid paljud eestlased just Peterburi konservatooriumisse õppima? Püüti Eestlaste olukorda parandada ( nt Köler) 13. Miks paljud Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased töötasid väljaspool Eestit? Eestis oli raske sobivat tööd leida. (nt Miina Härma) 14. Kes on alljärgnevate koorilaulude autorid? "Sind surmani" A.Kunileid "Kaunimad laulud" - Saebelma "Tuljak" M.Härma "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" F.Pacius (sõnad Jannsen) "Kungla rahvas" - Hermann
Imetusväärselt laiahaardeline: lektor tartu ülikoolis, toimetas ajalehte eesti postimees, andis välja eesti esimese grammatika õpiku ja lauseehituse raamtu,koostas eesti esimese eesti kirjanduse ajaloo raamatu, võitles eesti keele thtsuse eest, tegeles poliitilise tegevusega kui ka kooli haridusega. Muusikaline tegevus: tema muusikaline haridus piirdus põltsamaa khelkona koolis saadud haridusega ja tallinnas ja peterburis saadud eratundidega. Suurim soov oli minna õppima peterburi konservatooriumisse klaveri peale, aga tema muusikkalised teadmised ei võimaldanud seda. Andis välja esimese muuskaaakirja laulu ja mängu leht. Eesti esimene komponeerimise õpetamise raamatu, esimese iiuimngu õpeamse raamatu, koostas ning kogus koorilaulu kogumikke, kogus rahvaviise, kutsus rhvaloomingut säilitama. Musikalised saavutused: eesti esimene ooper, kuid ei tulnud eesti esimest tõeslist ooprit, mille nimetas laulelduseks ja nimeks oli uku ja vanemuine; Ta on loonud ligi 300
Claude Debussy 1862-1918 Sündis Pariisilähedal. Klaverit hakab õppima väikese poisina. 11-a. astub Pariisi konservatooriumisse kuid sealsed tõsised klaveriharjutused ei meeldinud talle kuidagi. Sellest hoolimata jätkab õpinguid. 18-a. Astub ta tudengi seisusesse ja klaverile lisaks võtab kompositsiooni tunde. Õpetaja muutus talle kõige vajalikumaks isikuks: heaks sõbraks, nõuandjaks ja tööandjaks. Lisaks sellele viib ta helilooja Sveitsi, Veneetsiasse, Rooma, Viini.. Moskvas asub ta tööle koduõpetajana.Naasnud koju saab ta peaeesmärgiks võita Pariisi konservatooriumi peaauhind , mille ta ka võidabgi
Rimski-Korsakov (mereväelane) “ROMEO JA JULIA” avamäng fantaasia sümfoonia nr 6 H-moll “PATEETILINE” “AASTAAJAD” klaveripala Pähklipureja “LILLEDEVALSS” H-moll instrumentaal kontser 23.osa 4. Sergei Rahmaninov 1973-1943, wunderkind ja tema kujunemine maailma üheks silmapaistvaimaks pianistiks, heliloojaks, dirigendiks. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus, ta on maetud USA-sse. 4-aastaselt hakkas Rahmaninov klaverit õppima, 9-aastaselt läks ta Peterburi konservatooriumisse. 1888 läks ta Moskva konservatooriumisse klaverit ja kompositsiooni õppima. Õpingute ajal tutvus ta paljude silmapaistvate vene heliloojatega. Peale konservatooriumi lõpetamist kutsuti teda ooperi teatrisse dirigendiks. 1904. aastal sai temas Moskva Suure teatri dirigent. Põhiliselt juhatas ta vene oopereid. 5. Rahmaninov kui helilooja. Žanrid, helikeel, klaverimuusika erilisus, tema muusika laenudest popmuusikas.
Taikovski vttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kndingerilt. 1854. aastal suri Taikovski ema koolerasse. Taikovski on elnud, et see mjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Taikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tsiselt tegeleda kompositsiooniga.Rahaprobleemide tttu pidi ta ttama - philiselt andis ta eratunde. Thtsaimad petajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini mjutusel loobub Taikovski lplikult oma ametist ja phendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elu Verdi oli Tsaikovski ja vagneri kõrval 19 saj suurimaid ooperikirjutajaid. Ta sündis väikeses sitsiilia külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. 8 aastaselt mängib ka Giuseppe spinetiga?, millele olid peale põletatud kiidusõnad ning võetud autoriõigused parandamise eest. Musikaalse hariduse omandas eraviisiliselt kuna teda konservatooriumisse vastu ei võetud.Esimesed palad 15 a. Isa ei tunnustanud poja soovi saada heliloojaks sest majapidamisse oli taarvis noort töömeest, kes võtaks selle üle. Verdi andekust märkasid teised, kes teda toetasid rahaliselt ja moraalselt. Verdi kolis kaupmehe poolt eraldatud väikesele pinnale at muusikale pühenduda. Töötas endunustavalt, peas vaid ooperiteemad. Jäi ka veidi isiklikku aega. Rahvuslike vabadusvõitluste aastail (kulminatsioon
12.aastaselt alustas viiuliõpinguid Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis. 1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi. Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites. Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude heliloojate loominguga ja kuuldse suurepäraste interpreetide esinemisi. Pärast konservatooriumi lõpetamist siirdus Tartusse ja hakkas sealse Kõrgema Muusikakooli õppejõuks
· Sündis 12.detsembril Peningi vallas (Harjumaa) · 1924.a astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis, et pianistiks õppida oli liiga hilja. · Vahetas eriala, lõpetas 1931.a laulu-ja muusikaõpetuse eriala · Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani) · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. · 1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris) · 1945.a sai temast professor. RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni
,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti RAM-1944. Asutas Eesti kutselise meeskoori Oli kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni Ram oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel konsertkoor sõjajärgses Nõukogude liidus. Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu
Ta kõndiski mitu korda nädalas seda vahemaad, et jätkata orelimängu San Michele kirikus. Kuigi Busseto oli väike linn oli seal Filharmoona Ühing ja muusikakool. Muusikakoolis oli Verdi juhendajaks Antonio Provesi. 14 aastaselt õpetas ta juba ise Provesi's koolinoori.Verdi kirjutas marsse ja ka teist tüüpi muusikat Provesi'se juhendamisel. Pärast nelja aastast muusikakooli lõpetamist proovis Verdi sisse saada Milno konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Verdi kirjutas ise mõned kompositsioonid ja tema juhendajaks hakkas tuntud Viini helilooja Heinrich Herz. Pärast kaheksat päeva Herzi juhendamisel läks Verdi, nagu kokkulepitud oli, ühe eksamineerija juurde. Vana mees ütles Verdile lihtsalt, et too ei mõtleks enam konservatooriumi peale. Verdi õppis kompositsiooni Milanos koos Vincenzo Lavignaga. Lavigna õpetas Verdile kontrapunktis ja aitas tal tutvuda Milanoga. Kahe aasta pärast läks Verdi
Koos helilooja Ariel Lagle ja veel paari poisiga sai ka bändi tehtud kuid midagi püsivat sellest ei tekkinud. Keskkooliajal kirjutas ta palju atonaalset muusikat kuid hiljem siiski tonaalset muusikat, millega ta oli ka alustanud. Urmases hakati õige pea märkama tulevast andekat muusikut. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul erialaeksamil mängides ette kauaharjutatud Tsaikovski I klaverikontserti. Kõik kuulajad olid üksmeelsel arvamusel, et see mees peab konservatooriumisse sisse saama. Kehva õppeedukuse tõttu, võltsitud tunnistusega saigi Urmas Tallinna 5. õhtukeskkooli abituurumisse. Selles koolis sai tema elu ratastele, temas tärkas teadmishimu ning hinneteks tulid neljad ja viied. Lõpuks sai Urmas ka Konservatooriumi, tänu viiele sooritatud erialaeksamile, millest sai tõeline legend. Rain Ungert 12b
1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Just siin hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit,
annaabi.ee 
