Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu unimversumit. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui) Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma.
Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu universumit. Konfutsianismi tähtsaks osaks oli ka Konfutsianistliku kaanon, mille tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks. 2 2. KONFUTSIUSEST JA KONFUTSIANISMIST Konfutsius on Kongfuzi latiniseeritud nimekuju. Täht-tähelt tähendab see „Õpetaja Kong“. Nimi sai läänes tuntuks tänu 1583. aastal Pekingisse asunud jesuiitidele, kes tõlkisid ja avaldasid tema töid
Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2. Mengzi (Mencius) 3. Suur õpetus (Daxue) 4. Keskmine tavaline (Zhongyong) o Viisikraamat (Wuijing), mis koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jagunes viieks osaks:
tekste. 11)Jidaimono- ajaloolised, rääkisid lugusid muistsetest kangelastest, mis olid üle võetud kas sõdalaseepostest, no-näidenditest või folklooripärandist. Nende topeltstruktuur:1.maailm, 2.uuendused 12)Sewamono - kaasaegsed, rääkis tava inimestest-poepidajatest, põlluharijatest, prostituudist-ning baseerus sageli lähiajal toimunud intsidentidele-tapmisel, vargustel, süütamistel, tüssamistel. 13)neo-konfutsianism- Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. Tuntuim filosoof sel alal oli Tsu Hsi (Zhu Xi). Neo- konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja
(ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius pentagramm kujutab vaimset kinnisust, millega seadis esikohale vanema ja lapse vahelise hoiti traditsioonilisi nõiakunsti saladusi ja suhte. individuaalset paganlikku sihti. · Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius Spiritism kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks · Spiritism on teadus, mis käsitleb loodust, · Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja vaimude päritolu ja määratlust ning nende
Maailmavaated, haridus ja teadus Haridus keskajal: Keskajal eksisteeris üks iseäranis märkimisväärne haridusasutus. Selleks oli Ashikaga kool, mis asutati 1439.aastal kõrgema järgu samurai Uesugi Norizane poolt, kes annetas koolile raamatuid ja nimetas selle esimeseks juhatajaks ühe budistliku preestri. Kuigi sel Ashikaga perekonnaga seotud koolil oli sajanditevanune ajalugu, muutus see alles 15.sajandil ametlikult kooliks, mille programm keskendus konfutsianistliku maailmavaate ja sõjalise strateegia õpetamisele. 1550.aastaks oli sellesse kooli kogunenud üle kogu Jaapani 3000 õpilast. Meditsiin: Jaapani meditsiin keskajal kujutas endast mitmekesiste ja omavahel vastuoluliste inimese keha ja selle haiguste ravimist käsitlevate meditsiinialaste arusaamade kogumit. Keskajal kujundas Jaapani arstiteadust suur hulk mõjutusi. Jaapani omamaised allikad pidasid haiguste põhjuseks rituaalse
näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus. Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid tähtsamad kui ühiskonldlik positsioon, püüdis enamik dünastiaid muuta haridust kättesaadavaks kõikidele andekatele õpilastele, hoolimata nedne päritolust ja maksejõulisusest. Koolides töötasid mehed, kes olid saanud klassikalise konfutsianistliku hariduse ja osalenud riigiametniku eksamil. Õpetajatelt nõuti ka kommete ja protokolli õpetamist ning tugevat distsipliini. Kooliteed alustati umbes 8aastaselt (kirjamärkide harjutamist võis alustada juba 4aastaselt). Kusjuures enne kirjutamiseni jõudmist tuli õppida kasutama 4 asja: tusitahvlit koos väikese veenõuga, tusipulka, pintslit ja paberit. Õpiti 20 kuni mitusada kirjamärki päevas.
5) Selgita yin'i ja yan'i tähendust taoismis. Yin' ja yan' on vastandid. Yin'- raske, tume, niiske ning on seotud taeva, kuu ja naiselikkusega, kuid yan'- õhuline, kerge, kuiv ning on seotud taeva, päikese ja mehelikkusega. Need on omavahel seotud pideva võitlusega, milles kumbki ei saa teist hävitada. Nende vaheline pinge on loonud kolm asja maa, taeva ja inimese. Inimese ülesanne on hoida taevas ja maa tasakaalus. 6) Selgita, mis on tähtis vanemate ja laste suhetes konfutsianistliku arusaama järgi? Konfutsius seadis esikohale ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pohalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Sellise suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka sellised inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus. Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid tähtsamad kui ühiskonldlik positsioon, püüdis enamik dünastiaid muuta haridust kättesaadavaks kõikidele andekatele õpilastele, hoolimata nedne päritolust ja maksejõulisusest. Koolides töötasid mehed, kes olid saanud klassikalise konfutsianistliku hariduse ja osalenud riigiametniku eksamil. Õpetajatelt nõuti ka kommete ja protokolli õpetamist ning tugevat distsipliini. Kooliteed alustati umbes 8aastaselt (kirjamärkide harjutamist võis alustada juba 4aastaselt). Kusjuures enne kirjutamiseni jõudmist tuli õppida kasutama 4 asja: tusitahvlit koos väikese veenõuga, tusipulka, pintslit ja paberit. Õpiti 20 kuni mitusada kirjamärki päevas.
Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri pildi kummardamine muudeti kõikjal kohustuslikuks. Areng pärast II maailmasõda. Keisrishinto ja riigishinto koos konfutsianistliku eetikaga moodustasid käesoleva sajandi alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust. Uusaastapäeval 1946 pidas keiser Hirohito raadiokõne, milles ta ütles, et on tavalineinimene. Samas kõnes eitas ta Jaapani rahva ülimuslikkust võrreldes teiste rahvastega. Uus seadusandlus kehtestati USA okupatsioonivõimude järelvalve all ja see jõustus 1947 aastal. Selle tagajärjel varisesid kokku nii konfutsianistlikud ühiskonna ideaalid kui ka shintoistlik
kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel: • Viie suhte harmoonia: • valitseja - ametimees • isa - poeg • mees - naine • vanem vend - noorem vend • sõber – sõber • Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. • Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks: • “Ajalooraamat” (Shujing) • “Lauluraamat” (Shijing) • “Muutuste raamat” (Yijing, I Ching) • “Kevade ja sügise annaalid” (Chungin) • “Tavade protokollid” (Liji) • Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi, sisaldab Konfutsiuse õpetuste
Skandinaavias, Sveitsis, Türgis, Austrias, Prantsusmaal domineerivad riiklikud ülikoolid (90% ja enam). Traditsiooniliselt on erakõrgkoolide osakaal kõrge Iisraelis (89%), Koreas (77%), Jaapanis (75%) ja USAs (30%). Erakordselt kõrge on ka ülikoolis ebaõnnestunute osakaal, eriti pikema (viis ja rohkem aastat kestva) õppetsükli puhul. Keskeltläbi 30% üliõpilastest ei lõpeta alustatud õpinguid. Eriti kõrge on see näitaja USAs, madal või peaaegu olematu konfutsianistliku hariduskultuuriga maades. 2003/2004. õa oli seitse OECD riiki (Tsehhi, Taani, Soome, Island, Norra, Slovakkia, Rootsi), kus avalik-õiguslikes ülikoolides õppemaksu ei küsitud. Kõrgeimad keskmised õppeteenustasud aastas on Austraalias (5300 USA dollarit), USAs (4560), Jaapanis (3750). Erakõrgkoolidest olid liidrid 2003/2004. õa Ameerika Ühendriigid (17 780), Austraalia (13 420), Türgi (9300) ning Korea (6950).
12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Keskne eetikaõpetus: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus 2. Isa armastus poja austus 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus 4. Mehe õiglus naise kuulekus 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism on kõige vanem 6. saj eKr 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle 17
Inimene on küll loomult hea, kuid see ei väljendu ilma harimiseta. Meele (shin) tegevus aga on kõige olulisem ning inimene peab käituma oma meele järgi. Ymei koolkond. Yamazaki Ansai, (1619 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shint loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shint. It Jinsai, (1627 1705) Tokugawa Gom jigi (1683). Maailma toimimise algeks on ki üksi. Inimene ei ole loomult hea, kuid tal on potentsiaal heaks saada ja headust edendada. Inimene peab igapäevaelus juhinduma oma tunnete (ninj) järgi. Oluline oli luule, sest selle abil sai oma emotsioone siiralt avaldada. Kogaku koolkond. Ogy Sorai, (1666 1728) Tokugawa Gakusoku (1715), Bend (1717) ja Sorai sensei tmonsho (1724).
Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanemakultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea,
kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; isa armastus – pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus; mehe õiglus – naise kuulekus; vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Keskne eetikapõhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism muutus 2
ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel: · Viie suhte harmoonia: · valitseja - ametimees · isa - poeg · mees - naine · vanem vend - noorem vend · sõber sõber · Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. · Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks: · "Ajalooraamat" (Shujing) · "Lauluraamat" (Shijing) · "Muutuste raamat" (Yijing, I Ching) · "Kevade ja sügise annaalid" (Chungin) · "Tavade protokollid" (Liji)
esemed) Skulptuur oli peamiselt kultuseaineline. Hiina kunstnikke ja meistrite loomingut hinnati kõrgelt ka väljaspool kodumaad. Songi ajajärgul kujunes Hiinas välja uus mõtteteaduse suund neokonfutsianism -, millest sai hiljem riigielu juhtiv ideoloogia. Neokonfutsianismi tuntuim esindaja oli filosoof Zhu Xi (1130-1200). Tema õpetus võeti edaspidi riigieksamite peaaeineks. · Neokonfutsianism - Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. 3 INDIA India klassikalise kultuuri kujunemise fooniks oli aarjalaste tulek II aastatuhandel eKr ja suure osa Põhja-India hõlvamine. Just neilt pärinevad veeda tekstid (usuhümnid, palved, rituaalide eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Veeda usundist arenenud
See, mis on ,,aus mäng" inglasele, ei pruugi üldse midagi tähendada ühiskonnas, kus spordimänge ei tunta. Öeldakse, et huumor ületab rahvuspiire suurte raskustega, ja mida rohkem ida poole liikuda, seda raskemini. Esiteks on enesemõistetav, et huumorirünnaku objekt pole kuigivõrd võimeline nägema asja naljakat külge. Tõsimeelsed, fakte hindavad sakslased ei naera end sugugi ribadeks, kui kuulevad ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Konfutsianistliku ja budistliku tõe, aususe, lahkuse ja viisakuse tähtsustamine elimineerib automaatselt huumori sellised avaldumisvormid nagu sarkasm, satiir, liialdus, paroodia ega leia erilisi väärtusi absurdihuumoris või naljades usu ja rõhutud vähemuste üle. Haiglane või must huumor on Idamaades täiesti vastuvõetamatu. Idamaade huumor on peenetundeline ja peidetud umbmäärasesse noomitusse, mis teeb kuulajast pilkealuse salakavalate, kuid mitte agressiivsete võtetega. Hiinlased on
Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis
sest kuulus kõik Mongoli impeeriumi aladele. Kõige rohkem kannatasid hiina päritolu inimesed. See oli alandav, et muslemid kõrgemal kohal. Kahtlemata suurendas pingeid ka endise eliidi ja uustulnukate vaheline kastisüsteem. Välismaalastest kõige kindlam koht turgi rahvastel, uiguurid, hiina päritolu ametnikud päris tihti süüdistasid teisi korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises. Sest ei käinud konfutsianistliku moraalinormi järgi. Kogu hiina elanikkond oli jaotatud neljaks kategooriaks – 1) mongolid ise, priviligeeritud klass, võisid otsustada teiste kodanike saatuse üle 2) välismaalased, keda Yuani ajal päris palju. eelkõige need, kes töötasid riigistruktuurides, polnud nii suur võim kui mongolitel, aga võim soosis neid rohkem kui etnilisi hiinlasi. Juriidiliselt rohkem õigusi. 3) Põhja-Hiina elanikud. Eelkõige kitanid, dsutseenid?, korealased
annaabi.ee 
