“ Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki autor enam mängu pühalikkust. Mängitakse alati millegi jaoks või millegi pärast. Mängul on oma panus, aineline- ja ka ideeline väärtus ning kindlad reeglid. Kasutatud kirjandus: Johan Huizinga „Mängiv inimene“ http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel509_469.html Leaanika Parra (Tantsukunst I) TÜVKA 2013
hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli me püüame lahti mõtestada terminit mäng? Minu jaoks oli Johan Huizinga raamatu ,,Mängiv inimene" lugemine intrigeeriv ja väga haarav. Suurepärane täiendus Maria Tilga triloogiale ,,Kasvatus erinevates kultuurides" ja selgitus Lev Võgotski kultuurilis-ajaloolisele teooriale keele ja kultuuri arengu seostest. Kuigi Huizinga ei püüa tõestada mängu arenemist kultuuris, väidab ta, et mäng on vanem kui kultuur, sest kultuur eeldab inimkooslust. Eri kultuuride esindajad mängivad erinevaid
Oma referaadis tutvusin seitsme erineva raamatuga, kus räägiti mängust ja sellest kuidas see arendab last. Raamatutest valisin teemad mis mind huvitasid ja kirjutasin need ka oma referaati. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus. 3 Mäng ja lapse areng Mis on mäng? Johan Huizinga leiab oma teoses ,,Mängiv inimene", et kultuur sünnib ja areneb koos mänguga. Tema arvates on kultuurile omane mängulisus, mida teostatakse mängu vormides ja meeleolus. Samuti arvab Huizinga, et kultuuri ja mängu seost tuleb otsida sotsiaalse mängu kaugemates vormides rühma või siis kollektiivi korrastatud tegevuses. Johan Huizinga teeb üsna loogilise järelduse, et mäng on kultuurist vanem, kuna kultuur eeldab inimkooslust ja loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist.