teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem Ettevõtted (toiduainetööstus, toitlustuskohad, hulgilaod ja kaubanduskeskused) on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Valmisolek Vahend Võimalik koostöö viis Soov kompostida (biolagunevaid jäätmeid käidelda), aga puudub võimalus Koht, kuhu viia oma transpordiga biolagunevad jäätmed kompostimiseks: · Regionaalprügila või jäätmejaam, kuhu saab viia biolagunevaid jäätmed nt. Tasuta või väikema tasu eest. Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine. On nõus biolagunevaid jäätmeid sorteerima eraldi muudest jäätmetest · Eraldi konteinerid biolagunevate jäätmete kogumiseks · Väiksemate jäätmekoguste puhul ka eri värvi kilekottide süsteem või biolagunevate kottide või paberkoti süsteem. Prügifirma viib regionaalsesse prügilasse või jäätmejaama
loodusliku ringluse osatähtsust. Eluvõimelises mullas kasvavad eluvõimelised taimed. Mullaliigid Liivamuld Savimuld Turbamuld Labidaproov Mulla seisukohta on tähtis jälgida. Olulist infot mulla kohta annab laboris analüüsitud mullaproov. Tavaliselt määratakse vähemalt mulla pH ning P, K ja Corg sisaldus, põhjalikuma analüüsi käigus näiteks ka Ca, Mg, Cu, B ja Mn sisaldus. Kompostimine Kompost on hea mullastruktuuri parandaja Kompostimiseks sobivad kõik lagunevad orgaanilised ained Mulla toitmine Haljasväetis Kompost Sõnniku ja nõgesevesi Biodünaamilised preparaadid Umbrohutõrje Umbrohu tõrjet alustatakse äestamisega ja kitkumisega, kuid ka muud abinõud aitavad tõrjuda umbrohtu, näiteks taimedevahelise pinna mulsimine. Tähtsaim tõrjevahend on loomulikult kultuurtaim ise. Taimekaitse Haigusi ja kahjureid ei tõrjuta keemilistetõrjevahenditega,vaid kasutatakse
õhu kaudu, kuid võidakse lisada ka spetsiaalseid tööstuslikke mikroobide segusid. Neid segusid (inokulume) võidakse lisada kas komposteerimise algul või juba lõppfaasis. Inokulumi tootjate väitel parandavad lisatud mikroobid komposti häid omadusi. Vahel võib kompost üle kuumeneda, sellega kaasneb enamike mikroobide surm. Järele jäävad üksnes bakterite spoorid, mis muutuvad aktiivseks kui tingimused muutuvad jälle soodsaks. Efektiivseks kompostimiseks vajalikud tingimused. Hapniku tase kompostitavas materjalis peaks olema 5 % või rohkem; kui hapnikku on vähem hakkab domineerima anaeroobne lagundamine ja tekib halva lõhna probleem. Mida suurem on hapniku kontsentratsioon, seda kiirem on lagundamine. Niiskus - materjal ei tohi olla kuiv (opt. 50-60%). Materjali struktuur - materjali peenestamine enne kompostimist kiirendab protsessi, sest paraneb aereeritus ja ensüümide ligipääs substraadile
klaasi toorained on liiv, kriit või muud kaltsium karbonaati sisaldavad mineraalid (nt. Lubjakivi) ja sooda ehk naatriumkarbonaat. Klaas on ainuke maaterjal, mida saab ümber tööfelda lõpmata arv kordi. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisele saadud klaasil. ,,Klaas on kõige puhtam pakend, mida on võimalik osta." 77% nõus (uuringud 2005 a.) Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korterühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutafa selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult enne kaevu või veekogukõrval ning peab arvestama kõigi veekaitse nõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud.
perekonna lehed omavad tuntavat aroomi. Õied: mõlemasoolised ja tolmendatakse mesilaste ning putukate poolt, õie värvus oleneb sordist valge, lõhe-roosa, helesinine jne. Õis on uhke ja esinduslik, silmailuks (kasutatakse ka värske ja kuivatatud lõikelillena), aga on ka söödavad ja kompostitavad. Juured: Juurestik koosneb peenetest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20cm ringikujulise niidistiku. Juuri söögiks ja kompostimiseks teadaolevalt ei kasutata. Sibul: Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. LEVIK Küüslauk (A. sativum) on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. KASVATAMINE, KASUTAMINE 80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas. Suurimad kasvatuspiirkonnad: Egiptus, Hiina,
Ohtlike jäätmete hulka liigituvad patareid, vanad ravimid, päevavalguslambid, majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, lakid, alhustid, masinõli, taimekaitsevahendid, asbesti sisaldavad jäätmed, kodumasina ja muud sarnased jäätmed. Elanikele on avatud ohtlike jäätmete kogumiskohad ja jäätmejaamad, kuhu saab jäätmeid tasuta ära anda. Orgaanilised jäätmed Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile
CaO). Eesti suurim klaastaara tootja on AS Järvakandi Klaas Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja pudelid. Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms. Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud.
12. Konkurents on: a) ühele liigile kasulik, teisele kahjulik b) kasulik mõlemale liigile c) ühele kasulik, teisele neutraalne d) mõlemale liigile kahjulik 13. Ohtlike jäätmete hulka ei kuulu: a) kilekott b) õlised kaltsud c) patareid d) happed 14. Produtsent on: a) tippkiskja b) 2. astme tarbija c) tootja d) lagundaja 15. Kõige pikem lagunemisprotsess on: a) piimapakil b) õllepurgil c) paberil d) apelsini koorel 16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20. Stenohaliinne liik on: a) mudatigu b) balti lamekarp c) põisadru d) pilliroog II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..
taaskasutamisele. Jäätmekäitluskeskus hakkab toimima ka piirkondliku jäätmejaamana. Kuigi elanikel tekkivate ohtlike jäätmete ja mitmete taaskasutatavate jäätmeliikide esmane kogumine võib toimuda suuremates asulates, korraldatakse elektroonikaromu, kasutatud rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Naised KOKKU Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9% Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26% KOKKU 1800 1808 3608
5. Optimeerida jäätmeveo marsruudid ning jäätmekeskuste asukohad regionaalprügilate suhtes, samuti kogumispunktid lähtuvalt asustustihedusest ning jäätmevoogudest BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KÄITLEMISE VÕIMALUSED Kompostimine Kompostimine on kindlatel tingimustel toimuv orgaaniliste materjalide lagundamise protsess hapniku ja mikroorganismide (bakterite) toimel Toiduainete hulgiladude jäätmed on üldiselt orgaanilise aine rikkad. Kuigi orgaanilist ainet on palju, ei pruugi see kõik kompostimiseks sobida, sest paber ja papp lagunevad aeglaselt. Puu- ja juurvilju rikneb hooajati ning see raskendab nende eraldi kogumist. Biolagunevate ja kompostimiskõlbulike hulgilaojäätmete puhul on lihtsaim võimalus need kompostiplatsile tuua tellimusveoga või oma transpordivahendiga. Toidujäätmeid tekib kõikjal, kuid nende hulk on suhteliselt väike ja need on teistest jäätmetest hiljem raske eraldada. Toidujäätmeid saab sortida vaid kohapeal ja sedagi tõenäoliselt ainult eramutes
5) Jäätmeala sorteerimisjääkide ajutiseks ladustamiseks Käitlusala Käitlusalal toimub kompostitava materjali vastuvõtt, kaalumine ja ajutine ladustamine. Ala plaanitakse koheselt põhjapoolse värava lähedale ning väljasõit kompostiväljakult toimub lõunapoolsest väravast. Transpordi liikumine on võimalikult lihtsustatud ja välditud on seega liigne manööverdamine ja ümberpööramine. Kuna vastuvõetav materjal võib sisaldada kompostimiseks ebasobivat materjali (klaas, plast, metall), siis toimub käitlusalal ka sorteerimine. Sorteeritud jäätmed viiakse esimesel võimalusel jäätmealale, et vältida taassegunemist ja saastumist. 10 Kogu materjal purustatakse paremaks kompostimisprotsessi käivitumiseks sõelkopp-purustiga ning transporditakse frontaallaaduriga kompostimisalale.
Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid. (Heitvete muda, haigla jäätmed, vanadtranspordivahendid, rehvid etc) Jäätmekäitluse põhiteed. seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest sorteeritakse floor,ikartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed. Toimuvad järgmised etapid: · käsitsisorteerimine · meh.-ne sorteerimine · sõelumine (kuiva materjali korral) · setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod) · ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku) · magnetiline eraldamine · optiline eraldumine Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine Jäätmete taaskasutamine
Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid. (Heitvete muda, haigla jäätmed, vanadtranspordivahendid, rehvid etc) Jäätmekäitluse põhiteed. seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest sorteeritakse floor,ikartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed. Toimuvad järgmised etapid: · käsitsisorteerimine · meh.-ne sorteerimine · sõelumine (kuiva materjali korral) · setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod) · ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku) · magnetiline eraldamine · optiline eraldumine Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine Jäätmete taaskasutamine
Orgaaniliste jäätmete kogumine on paljudele tülikas tegevus, sellepärast on otstarbekas ja lihtne alustada sellise materjali kogumise ning kompostimisega, mida on lihtne hulgaliselt saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi ,,hooaja" jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam. Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimisel saadakse kasutamiskõlblikku toodangut komposti ning seda saab edukalt kasutada nii koduaias kui ka mujal. Kodus lahku sorditud orgaanilisi jäätmeid saab eraldi koguda vaid siis, kui olmejäätmetekonteineri juurde paigaldada lisaks biolagunevate jäätmete konteiner. Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna
materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud Jäätmete minimiseerimine. erisaasteluba, jäätmeluba, maavarade kaevandamisluba, (Rahvatervise seadus), taaskasutus!, Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest sorteeritakse floor,ikartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed. Toimuvad järgmised etapid: · käsitsisorteerimine · meh.-ne sorteerimine · sõelumine (kuiva materjali korral) · setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod) · ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku) · magnetiline eraldamine · optiline eraldumine Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine Jäätmete taaskasutamine Eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmedteises protsessis ära kasutada
• Kuivaine mitte alla 40% • Tuhasus mitte üle 10% • pH mitte alla 2,5 • Lagunemisaste mitte üle 15% • Aiandusturvas ei tohi olla ülekuumenenud, kuna sellisel juhul tekivad taimedele toksilised fenoolsed ühendid. Sellisesse turbasse istutatud taimed võivad kiratseda või isegi hukkuda Kompostid Kõige sobivam on madalsooturvas, mille lagunemisaste on üle 20% ja tuhasus alla 25%. Kompostimiseks sobivad kõik orgaanilised kõrvalsaadused (sõnnik, läga, virts, majapidamisjäätmed jne.). Kompostimiseks ei sobi raskmetallidega saastunud ühendid ega ka koksistunud ja isekuumenenud turvas Kompostimisprotsessi etapid: • Materjali kogumine, segamine või kihtidesse paigutamine. • Käärimisprotsessi käivitumine – temperatuuri märgatav tõus võrreldes välisõhu temperatuuriga. • Hügieniseerimisperiood – temperatuuri tõusu tõttu hävib umbrohuseemnete ning
Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud Jäätmete minimiseerimine. erisaasteluba, jäätmeluba, maavarade kaevandamisluba, (Rahvatervise seadus), taaskasutus!, Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul. Olmejäätmetest sorteeritakse floori,kartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed. Toimuvad järgmised etapid: · käsitsisorteerimine · meh.-ne sorteerimine · sõelumine (kuiva materjali korral) · setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod) · ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku) · magnetiline eraldamine · optiline eraldumine Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine Jäätmete taaskasutamine Eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmed teises protsessis ära kasutada.
tekkekohas saab jäätmeliigid hoida üksteisest lahus ilma kallite ja vaheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites. Olmejäätmetest eraldatakse tekkekohal sorteerimisel tavaliselt paber, kartong, klaas, sageli ka kompostimiseks sobivad jäätmed. Sorteerimisjaamas või -keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. · Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Sel puhul eraldavad lindi ääres seisvad töölised jäätmevoost kasutuskõlbliku materjali (üldiselt on selleks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit) · Mehaaniline sorteerimine (masinsorteerimine) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste
tunduvalt raskem ja kulukam - tekkekohas saab jäätmeliigid hoida üksteisest lahus ilma kallite ja väheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites. Olmejäätmetest eraldatakse tekkekohal sorteerimisel tavaliselt paber, kartong, klaas, sageli ka kompostimiseks sobivad jäätmed. Sorteerimisjaamas või -keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Käsitsi sorteerimise puhul eraldavad lindi ääres seisvad töölised jäätmevoost kasutuskõlbliku materjali. Eelkõige sobivad jäätmevoost eraldamiseks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit.
Viimasel ajal on hakanud levima ka arvamus, et kaevandatud alade loodustumine võib rikastada looduskeskkonda rohkem kui nende rekultiveerimine. 6.3.1. Jääksoode mõiste, kasutamise võimalused Üheks oluliseks maavaraks on Eestis turvas. Turvast kasutatakse kütteks, loomadele allapanuks, aianduses (ka metsataimekasvatuses), turvasmuruvaipade kasvatamiseks; hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse väetusturba tootmiseks ja kompostimiseks. Küllalt suur osa toodetud turbast läheb ekspordiks. Kütusena ja allapanuna loomakasvatuses on turvast Baltimaades kasutatud juba sajandeid. Huvi suurenemist turba kui kütuse vastu põhjustas 17-18. sajandil alanud puidu tarbimise järsk tõus saeveskites ja viinavabrikutes. I. Etverk (1974) märgib, et 18. sajandi keskpaiku alanud hoogne viinapõletamine, mis oli mõisates tähtis tuluallikas, hävitas mõnekümne aastaga metsa rohkem kui aletamine terve sajandiga
lhtematerjaliga, veega, hu kaudu, kuid vidakse lisada ka spetsiaalseid tstuslikke mikroobide segusid. Neid segusid (inokulume) vidakse lisada kas komposteerimise algul vi juba lppfaasis. Inokulumi tootjate vitel parandavad lisatud mikroobid komposti hid omadusi. Vahel vib kompost le kuumeneda, sellega kaasneb enamike mikroobide surm. Jrele jvad ksnes bakterite spoorid, mis muutuvad aktiivseks kui tingimused muutuvad jlle soodsaks. Kompostimise dnaamika. Joonisel on nidatud Efektiivseks kompostimiseks kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus vajalikud tingimused. Hapniku tase protsessi kigus. kompostitavas materjalis peaks olema 5 % vi rohkem; kui hapnikku on vhem hakkab domineerima anaeroobne lagundamine ja tekib halva lhna probleem. Mida suurem on hapniku kontsentratsioon, seda kiirem on lagundamine. Niiskus materjal ei tohi olla kuiv (opt. 5060%). Materjali struktuur - materjali peenestamine enne kompostimist kiirendab protsessi, sest paraneb aereeritus ja
Peenestruktuuriline materjal nagu saepuru, peen turvas jm ei sobi komposti tugimaterjaliks eriti hästi. Juhul, kui komposteeritav materjal on väga märg, on tugimaterjalide vajadus väga suur (kuni 2/3 kogu massi mahust); tugimaterjalide hankimine on oluliseks kulukomponendiks komposti omahinnas. Kompostimistehnoloogiad On olemas erinevaid kompostimistehnoloogiaid, mida kõige laiemalt võib liigitada 1) väikekompostimiseks 2) tööstuslikuks kompostimiseks. Väikekompostimine toimub valdavalt koduaedades kompostihunnikus või spetsiaalses komposteris. Sisuliselt väikekompostimisega tegelevad ka paljud aiandusettevõtted, kes sel viisil käitlevad oma taimseid jääke ning tulemusena saavad väga vajalikku orgaanilist väetist. Alljärgnevalt lühiülevaade väikekompostimise põhimõtetest. Kompostihunniku põhjaks laotatakse ca 20 cm kiht peeni oksi või muud koredat materjali, mis tagab õhu läbipääsu
annaabi.ee 
