omadusi silmas pidades. tugev elastne, suure kasutatakse tehnilisel tõmbetugevusega, otstarbel paingetugevus väga madal, kerge, termiliselt vastupidav, ei lahustu, hea Süsinikkiud elektrijuhtivusega, Sünteeskiud polüester PL, PES, Polüester on tugev kiud. Rõivasteks kasutatakse Polüester pehmeneb Niiskus polüestri polüestrit just kui hea temperatuuril 230-240 C ja PE, PET tugevusomadusi ei mõjuta, hooldatavuse tõttu. Selle sulabtemperatuuril 250-260 C. Venivusomaduste poolest all mõistetakse Triikimistemperatuuriks
ole lubatud. Tekstiilkiudude kasutusalad Tekstiilkiudude kasutusalad: · Rõivatekstiilid o Põhimaterjalid mantli-, ülikonna- ja kostüümiriided pluusi- ja kleidiriided pealis- ja aluspesuriide o Abimaterjalid voodririided vaheriided (fliseliin, karvariie, dubleerid jm.) soojendusmaterjalid (vatt, vatiin, poroloon, suled jm.) kaunistusmaterjalid (paelad, pitsid, tüll jm.) rõivaste furnituur (nööbid, haagid, pandlad, lukud, trukid jm.) materjalid detailide ühendamiseks (õmblusniidid, liimid jm.) · Sisustus- ja kodutekstiilid · Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD
koguses muid madalmolekulaarseid aineid, näiteks antipillingukiud. VÄÄRISTAMINE- lisatakse sobivaid molekulirühmi ja saavutatakse parem värvitavus. PROFILEERIMINE- ehk ristlõikepinna muutmine ketramisel, saab mõjutada läiget. Pinna modifitseerimine- pinna töötlemine keemiliselt või mehaaniliselt. Polüamiid (PA) lähteained on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega. Polüamiid on imekerge ja sealjuures väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Polüamiid on väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett- tõrjuv. Polüamiidkiudude soojapidavus ja niiskusimamisvõime on väike, seepärast tundub külmas ja kuumuse polüamiidkangas külmana. Päikesevalgus kahjustab polüamiide
17 kooslusi. 18 * Koos tasuks proovida militaarjakki ja läbipaistvat pluusi, tanksaapaid ja kombineekleiti, nahktagi 19 ja rinnahoidjat. 20 * Karmi ja pehme vahelised kontrastid annavad 2010. aasta pesutrendile tänapäevase löögi. [4] Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 2 3 4 5 6 5 VAATA MATERJALI: ON SU KLEIT KUUSEST VÕI 7 NAFTAST? 8 Viskoos viitab suhteliselt nahasõbralikule puidust saadud kiule, polüamiid vastupidavale nafta 9 baasil sündinud kangale. Mõnus pehme kampsun, mille sa pealegi väga soodsalt ostsid, venis paari 10 pesuga välja? Tõenäoliselt oli see akrüülist. Käisid siidkleidiga juulis kuumaga tööl ja linase 11 kleidiga õhtul välikohvikus veini limpsimas? Tõenäoliselt tekivad siidkleidi kaenla alla järgmiseks 12 suveks augud ja veini juues said nohu. [5] 13 Uurimaks, millest nüüdisaegsed kehakatted valdavalt tehtud on ja kuidas üks või teine materjal
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel. Kanep on jõuliselt trüginud ka kodutekstiilide hulka, seda eriti viimastel aastakümnetel. Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud�
vähe. Säsikiired on selgesti eristatavad kõigis lõigetes. Puit on tihe, kõva, heade tugevusnäitajatega. Kergesti töödeldav. Aurutatult kergesti painutatav Seoses rohkete soonte olemasoluga raskesti viimistletav Tihedus 690..700 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 90 Mpa Survetugevus pikikiudu 53..65 MPA Kõvadus radiaalpinnal 450 Janka Tammepuidu kasutusalad : Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina. Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed Tarbekaupade valmistamiseks Õlle- ja viskivaadid on valmistaud tammest Saar (Fraxinus excelsior) Värvus : Maltspuit on lai, värvilt valgest kollakani Lülipuit hallikaspruun Rõngassooneline, aastarõngad selgesti Eristatavad Säsikiired on väiksemad kui tammel
jalanõud jne. Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC.
jalanõud jne. Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 9-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC.
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes
Selle vastu kasutatakse mitmeid preparaate, mis muudavad kiu pinna juhtivaks, nii et elektrilaengud ei saa koguneda. * esimese põlvkonna kiud, mille tootmine oli välja töötatud 1970 aastaks peamiselt olmes ja ka tööstuses kasutatavad kiud * teise põlvkonna kiud, mille tootmine algas 1970. aastast peamiselt kõrgsuutlikud ja eriomadustega kiud. 9 Sünteeskiudainetest on seega olulisemad mitmesugused polüamiid ja polüesterkiud. Tuntumad polüamiidkiud on kapron ja nailon-6,6, polüesterkiududest on tuntum ja tähtsaim lavsaan (terüleen, dakron). Sünteetiliste ja tehiskiudainete kasutamine Viskoos- ja atsetaatkiudude põhiliseks kasutusalaks on senini olnud trikotaaz. Nende kiudainete omadustes suuri erinevusi ei ole, kuigi atsetaatkiud on mõnevõrra elastsem ja meeldivama välimusega. Viimasel ajal on nii viskoos kui
rehvid, mitmesugused tihendid, rihmad, jalanõud jne. Eraldi väärib märkimist polüsiloksaanahelaga kautsuk (vt joonis 8-10). Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained
(Pildi originaal aadress asub siin: http://www.maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal Bituumenist rull-katusekattematerjal koosneb: · Bituumen · Modifikaatorid - (lühenditeks võivad olla meile tuntud SBS, APP, APAO, KP. Lühendid tähistavad bituumenile lisatud polümeerseid ühendeid. 16 · Tugikangas Selleks võib olla kartong, jute, klaaskiud, polüester, klaaskiu- ja polüesterkanga segu. · Täiteaine. · Polüpropüleen- või polüetüleenkilet. · Liiva. · Erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale nendega võivad olla: mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium Bituumenist rull-katusekatte valmistamisel kantakse vedel bituumen tugikangale, millele kantakse või pressitakse pinnaviimistlusmaterjal. Kui bituumen on jahutatud, lõigatakse
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsetel polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350...600ºC. Polüester. See on sünteetiline kiudaine, millel suur temperatuurikindlus. Sellest valmistatakse riiet, mis kulumis- ja valguskindel kuid vähevastupidav kuumale leelisele. Seda riiet nimetatakse lavsaaniks, dakroniks, elaaniks, terüleeniks. Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid, krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Pleksiklaas e polümetüülmetakrülaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides
Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsetel polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350...600ºC. Polüester. See on sünteetiline kiudaine, millel suur temperatuurikindlus. Sellest valmistatakse riiet, mis kulumis- ja valguskindel kuid vähevastupidav kuumale leelisele. Seda riiet nimetatakse lavsaaniks, dakroniks, elaaniks, terüleeniks. Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid, krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Pleksiklaas e polümetüülmetakrülaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
