Iga pesa saab ühendada võrgukaabliga. Ühenduspesasid nimetatakse sageli ka võrguliidesteks. Jaotur paljundab ühe võrguliidese kaudu vastuvõetud signaale ja edastab need kõigile ülejäänutele. Jaoturid suurendavad kahe tööjama vahelist maksimaalset kaugust. Põhiline probleem jaoturite kasutamisel on see, et jaotur ainult kordab signaale liideste vahel, sellepärast suurendab iga jaotur nende tööjaamade arvu, mis võivad info edastamisel kokkupõrkesse sattuda (põrkepiirkond). Kommutaatorid oskavad konfigureerida iga ühendatud võrguseadme personaalselt ja määrata selle tööle vastavalt seadme poolt toetatud tööreziimile. Infovahetusel ei saadeta andmepakette kõikidesse portidesse vaid ainult sellesse porti, kuhu on ühendatud andmeid vastu võttev seade. Kommutaatorid edastavad sõnumeid neid MAC-aadresside alusel ja suudavad pidada üleval otsingutabeleid MAC- aadressidega seotud liidestega. Kommutaatoritel on iga liidese jaoks olemas täisdupleks juurdepääs
Komponentide liigid on: · signaali lülituspunkt (Signal Switching Point) või teenuse lülituspunkt (Service Switching Point, SSP), mille symboliks on Komponentide liigid on: · signaali edastuspunkt (Signal Transfer Point, STP), mille sümboliks on · teenuse juhtimispunkt (Service Control Point, SCP), mille sümboliks on Rahvusvahelistes rakendustes võivad punktid SSP ja STP olla ühendatud. SSP on kommutaatorid, mis paiknevad telefoni abonentjaamades või teenuse pakkuja keskjaamades. SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt
Komponentide liigid on: · signaali lülituspunkt (Signal Switching Point) või teenuse lülituspunkt (Service Switching Point, SSP), mille symboliks on Komponentide liigid on: · signaali edastuspunkt (Signal Transfer Point, STP), mille sümboliks on · teenuse juhtimispunkt (Service Control Point, SCP), mille sümboliks on Rahvusvahelistes rakendustes võivad punktid SSP ja STP olla ühendatud. SSP on kommutaatorid, mis paiknevad telefoni abonentjaamades või teenuse pakkuja keskjaamades. SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt
paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. Kiire ülekandega summaatorid - nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. 3. Kommutaatorid : Multipleksor, demultipleksor Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv
................................................. 13 Võrgukaablid.............................................................................................................................. 16 Kiud........................................................................................................................................... 19 Traadita andmeside .................................................................................................................. 20 Jaoturid, sillad ja kommutaatorid................................................................................................ 22 arvutivõrkude loogiline ülesehitus.............................................................................................. 27 tüüpilisemad arvutivõrgud.......................................................................................................... 29 Kokkuvõte......................................................................................................................
............................................................................ 31 7 Registrid............................................................................................................................. 33 8 Loendurid........................................................................................................................... 34 9 Summaatorid...................................................................................................................... 38 10 Kommutaatorid................................................................................................................. 41 11 Koodrid, dekoodrid ja koodimuundurid............................................................................. 43 12 ALU.................................................................................................................................. 46 13 Mälud...............................................................................................................
12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus
tundma elektrist. Ta alustas oma karjääri elektriinsenerina telefoni firmas Budapestis aastal 1881. (teslasociety, 2012) Polütehnikumis Tesla hakkas õppima mehaanika ja elektri kunsti. Üks päev füüsika õpetaja näitas Nikolale uut Gramme dünamot, mida saab kasutada nii mootorina kui ka generaatorina. Pärast natuke aega selle jälgimist, Tesla pakkus, et võib kaotada ebavajalikud sädemetega ühendused ehk kommutaatorid. Proffesori arvates oli see hea idee ja tema arvates oleks see olnud justkui lakkamatu liikuva masina ehitamine. Isegi Tesla ei oleks suutnud loota selle läbi viimist. Järgmised aastad oli see idee Tesla igapäevaste mõtete seas. Ta soovis sellele leida lahenduse. Ta teadis, et võti on kuskil vahelduvate elektrivoolude juures. Ta ei leidnud lahendust kuni kahekümmne kolme aastaseni. Ta elas sel ajal Budapestis ja töötas telefoni firmas
loogikael.: Potentsiaalel; Impullsel.(tavaliselt kujutataxe sünk.süsteemina). 13. Türistoride kasut. El.ajamite jõuahelates- Türistorskeeme kasut.el.ajamites mitmesuguste ül.täitmisex:1.regul.alalispinge saamisex(tüüritvad alaldid) 2.regul.vahelduvpinge saamisex (türistorpinge regul) 3. al.pinge muundamisex vahe.pingex ja selle saged.regul.(invertorid, sag.muundurid) 4.vah.vooluahelate kont.vabax kommuteerimisex (kont.vab.käiv, juht.võtmed, ümberlül, kommutaatorid) 5.alal.-ja vah.vooluajamite erinevate töörez.saamisex- käiv.,revers, kiiruse regul, dün.pid, vastulül.pid, spets.rez(samm-ja vibrat.rez) Valm.stand.juht.jaamasid ja juht.blokke, sag.muund, pingeregul, tüür.alal, komp.tür.juht.jaamad. Staatilisi üm.lül. kasut.vah.vooluahelate kommut.ja asünkM mitmesuguste töörez.saamisex. 14. El.ajami suletud juht.süsteemide skeemid ja tag.side liigid- tag.side liigid jagunevad: 1)Positiivne-on selline tag.side mille sign
............................................................................................................. 21 3 SISSEJUHATUS Eraldiseisvaid seadmeid võrgu diagnostimiseks niivõrd ei ole kastutusel, pigem täidavad selle ülesande põhilised vahelülid, mis ühendavad võrke, milleks võivad olla nii hallatavad kommutaatorid, tulemüüri toega marsruuter ja muu analoogne. Järgnevas referaadis toon välja enamkasutatavad lahendused võrgu tervise ja funktsionaalsuse ülevaate saamiseks. Suuremal määral esinevad needsamad lahendused tarkvara kujul, mistõttu võib arvutivõrgu diagnostikaseadmeks pidada vabalt mõnda tavalist tööjaama, mis varustatud vastava tarkvaraga. 4
.................... 29 6.1. Koodrid ehk sifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk desifraatorid................................................................................... 30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................30 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid.............................................................................................................. 31 7.1. Multiplekser............................................................................................................ 31 7.2. Demultiplekser........................................................................................................32 8. Registrid.................................................................................................................
....................29 6.1. Koodrid ehk šifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk dešifraatorid...................................................................................30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................31 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid..............................................................................................................32 7.1. Multiplekser............................................................................................................32 7.2. Demultiplekser........................................................................................................33 8. Registrid...................................................................................................................
operaatoritest A^ ja B^ võime küll moodustada funktsiooni kujul F^ = F1 A^ + F2 B^ . Kuna aga operaator F^ ei kommuteeru A^ -ga ega B^ -ga, leitakse ta omaväärtused viimasest sõltumatult. Üldisemate funktsioonide korral, mis sisaldavad mittekommuteeruvaid operaatoreid, on viimaste järjestus määratud funktsiooni definitsiooniga. Kui operaatorid kommuteeruvad, siis vastavalt kommuteeruvad ka samaaegselt füüsikalised suurused. Poissoni sulud ja kommutaatorid Klassikalises mehhaanikas tuntud Poissoni sulge on võimalik üle kanda kvantmehhaanilisse aparatuuri. Seejuures võetakse aluseks need klassikalised Poissoni sulgude omadused, mis ei sõltu kanooniliste muutujate valikust. Osutub, et mõnesuguste füüsikaliste suuruste A ja B vaheliste klassikaliste sulgude kvantmehhaaniliseks analoogiks on vastavate operaatorite vaheline kommutaator. See tulemus võimaldab
ja veebi laialdasem levik võis alata. reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema pikem kui RTT (RTT:muutuv suurus). Kuna RTT pdevalt muutub, siis kasutatakse samuti kasutatakse ühenduse sulgemiseks. 35.Marsruuterid 44.Sillad, jaoturid, kommutaatorid 55.Tulemüürid Kaks ruuteri peamist funktsiooni: marsruutimisalgoritmide ja protokollide käimapanemine ja datagrammide ümberlülitamine Hub jaotur
port o ilma trunk-infota kaadrid loetakse kuuluvaks vaikimisi VLAN-i Untagged - kaader saadetakse ilma tag-ta Tagged - kaader saadetakse VLAN tag-ga Spanning Tree Protocol (STP) IEEE 802,1D, toesepuu STP teeb tsüklilisest graafist puu - osad servad, mis tekitasid tsükli jäetakse kasutusest välja, varuks. graafi tippudeks on võrguseadmed puu sõlmedeks on kommutaatorid puu lehtedeks on STP protokoll mittekasutavad (lõpp)seadmed Igal STP kommutaatoril on 8-baidine BID (bridge identificator) o 2 baiti - prioriteet o 6 baiti - kommutaatori MAC aadress Kommutaator saadab iga 2 s tagant välja BPDU-kaadreid (bridge protocol data unit) o juurkommutaatori BID o juurkommutaatori kaugus o saatja kommutaatori enda BID o port, mille kaudu BPDU saadeti
1.2.3. Loogikalülituste süntees ja minimeerimine 21 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 24 1.3.1. Trigerid 24 1.3.2. Registrid 27 1.3.3. Loendurid 28 1.3.4. Summaatorid 31 1.3.5. Kommutaatorid 34 1.3.6. Aritmeetika-loogikaplokk 36 1.3.7. Koodrid ja dekoodrid 37 1.4. Homogeensed struktuurid ja loogilised maatriksid 40 1.4.1. Loogilised maatriksid 40 1.4.2. Ümberprogrammeeritavad maatriksid 43 1.5
edastab frame'ga andmed võrgukihi protokollile, muul juhul viskab adapter frame'i ära. /// Tüüp: näitab kõige kõrgema kihi protokolli (enamasti IP). /// Andmed: 46-1500 baiti. /// CRC: kontrollib vastuvõtja. Kui avastatakse viga, siis frame-st loobutakse. //See on connectionless- handshaking'ut ei ole. Ebausaldusväärne vastuvõttev adapter ei saada akc-e või nack-e. Ethernet kasutab CSMA/CD-d 44. JAOTURID, SILLAD JA KOMMUTAATORID ==> HUB jaotur. Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab signaali). // Kui väikeses osas on kokkupõrge, siis saab andmeid saata see, kes peale jääb (kes valib parema uuesti saatmise aja ja õnnestub), kui kokkupõrge aga suuremates osades, siis antakse teade nendele osapooltele ning tuleb teha ootamine. // EHK Jaoturid(HUB) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad. On põhiomaduselt repiiter
sihtkoha aadressiga või ülekande aadressiga, siis ta edastab frame’ga andmed võrgukihi protokollile, muul juhul viskab adapter frame’i ära. /// Tüüp: näitab kõige kõrgema kihi protokolli (enamasti IP). /// Andmed: 46-1500 baiti. /// CRC: kontrollib vastuvõtja. Kui avastatakse viga, siis frame-st loobutakse. //See on connectionless- handshaking’ut ei ole. Ebausaldusväärne – vastuvõttev adapter ei saada akc-e või nack-e. Ethernet kasutab CSMA/CD-d 44. JAOTURID, SILLAD JA KOMMUTAATORID ==> HUB – jaotur. Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab signaali). // Kui väikeses osas on kokkupõrge, siis saab andmeid saata see, kes peale jääb (kes valib parema uuesti saatmise aja ja õnnestub), kui kokkupõrge aga suuremates osades, siis antakse teade nendele osapooltele ning tuleb teha ootamine. // EHK Jaoturid(HUB) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad. On põhiomaduselt repiiter
Kasutatakse HUB-dega puu-süsteemi. Edastuskiirus 10 või 100 Mbps. Max kaugus hostist hubini on 100m. HUB võib välja lülitada saatja , mis edastab väljaspool talle ettenähtud aega ja koguda LANi admini jaoks vaatlusandmeid. Gbit Ethernet Kasutab standardset Etherneti kaadri vormi. Võimaldab punkt-punkt ühendust ja jagatud kanaleid. Kasutab HUB'e. Poin-to-point linkides täisdupleks kiirusega 1 Gbps. 5-4-3 nõue- 5 segmenti, 4 repeaterit, 3 hosti. 44. Jaoturid, sillad ja kommutaatorid HUB jaotur. Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab signaali). // Kui väikeses osas on kokkupõrge, siis saab andmeid saata see, kes peale jääb (kes valib parema uuesti saatmise aja ja õnnestub), kui kokkupõrge aga suuremates osades, siis antakse teade nendele osapooltele ning tuleb teha ootamine. // EHK Jaoturid(HUB) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad. On põhiomaduselt repiiter
Esialgse sõnumi ja jäägi edastab vastuvõtjale. Vastuvõtja sees). 3 CRC –veakontroll vajalikud andmed, mida on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt võtab sõnumi (10111000) ja lisab lõppu saatja poolt saadetud kontrollitakse vastuvõtjas. Vea korral visatakse kaader liht. ära. lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud jäägi. Seejärel võtab sama võtme (G=1001) ja teeb samuti 51. Sillad, jaoturid, kommutaatorid Sild on kanalikihi seade. parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima pikendatud sõnumiga XOR tehet. Lõpuks peab vastuvõtjal jääk Edastab Etherneti kaadri, uurides selle päist ja saadab (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra tulema 0 – kui on siis on OK. valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui 43
Gbit Ethernet – Kasutab standardset Etherneti kaadri vormi. Võimaldab punkt-punkt ühendust ja jagatud kanaleid. Kasutab HUB’e. Poin-to-point linkides täisdupleks kiirusega 1 Gbps. 5-4-3 nõue- 5 segmenti, 4 repeaterit, 3 hosti. Kui teeme etherneti kaabli lubatust pikemaks siis ta ei tööta stabiilselt. Paketi Põrge ei jõua saatjani tagasi muidu. 44. Jaoturid, sillad ja kommutaatorid Jaotur (HUB): Füüsilise kihi seade Signaali võimendi, ehk võimendab signaali mis kaablis sumbuma hakkab. Ühendab omavahel LAN segmente, mis võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad ehk tugevdada signaali Võtab biti vastu ja annab edasi väljundportidesse. Erineva kiirusega porte tema külge ühendada ei saa. Ta töötab 1 biti kaupa.
Huubist Switch'ni on võrk ülesehitatud täht-topoloogiaga. Maksimaalne distants kahe võrguseadme (nt. huub ja arvuti võrgukaart) on 100m. Huub jagab võrku ja võib ka koguda statistilist informatsiooni võrguliikluse kohta. Gbit ethernet - kasutab standardset ethernet'i paketiformaati. Lubab punkt-punkt ühendust ja jagatud kanaleid. Jagatud kanalit kasutades kasutatakse CSMA/CD-d. Punkt-punkt ühenduse puhul on garanteeritud full-duplex 1Gbps. 44. Jaoturid, sillad ja kommutaatorid + Sillad (Bridges) on kanalitaseme seadmed. Nad edastavad etherneti kaadri, vaadates päisest saaja aadressi. Sild välistab kollisiooni tekkimise võimaluse kuna ta puhverdab kaadreid. Nad jagavad võrgu väiksemateks tükkideks ning väiksemad segmendid on väiksemate veavõimalustega. Sildade funktsioonideks on: Pakettide filtreerimine - mingid kaadrid jätta samasse võrku, mingid saata üle silla mujale. Edastamine - sild peab suutma eristada, millisesse porti realiseerida kaader
Siin oli kasutusel keerupaar kaabel, mille maksimaalne pikkus tohtis olla 100 meetrit arvutist jaoturini. 10Mbit/s Etherneti puhul kasutati sünkroniseerimiseks sellist kodeerimise viisi nagu Machesteri kodeerimine. Kui saatja saadab vastuvõtjale, siis ta peab lugema samas taktis bitte. Manchesteri kodeerimise puhul iga biti keskel on nivoo muutus. Pideva nivoo muutuse põhjal vastuvõtja hoiab ennast taktis ja suudab bitid ilusti ära lugeda. 44. Jaoturid, sillad ja kommutaatorid HUB jaotur. See on füüsilise kihi seade. See on seade, mis töötab kui signaali võimendi. Kui võtab biti vastu ja saadab korrektseks tehtud signaalina selle biti edasi. Ajaline viide, mis HUB-is tekib on ühe biti piires. HUB-i roll on see, et ta võimaldab pikendada vahemaad, mida me saame kasutada ühest arvutist teise saatmisel ehk saame võrgu suuremale territooriumile laiali jaotada. HUB on sisuliselt nähtamatu seade. Kui meil on näiteks kolm võrgusõlme HUB-i küljes,
Kasutatakse HUB-dega puu-süsteemi. Edastuskiirus 10 või 100 Mbps. Max kaugus hostist hubini on 100m. HUB võib välja lülitada saatja , mis edastab väljaspool talle ettenähtud aega ja koguda LANi admini jaoks vaatlusandmeid. Gbit Ethernet Kasutab standardset Etherneti kaadri vormi. Võimaldab punkt-punkt ühendust ja jagatud kanaleid. Kasutab HUB'e. Poin-to-point linkides täisdupleks kiirusega 1 Gbps. 5-4-3 nõue - 5 segmenti, 4 repeaterit, 3 hosti. 44. Jaoturid, sillad ja kommutaatorid sild=bridge, jaotur=hub, kommutaator=switch, S=saatja, VV=vastuvõtja Sild on kanalikihi seade. Edastab Etherneti kaadri, uurides selle päist ja saadab valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida kokkupõrkega alad, sest ta puhverdab kaadrid. See ongi 31 üks silla eeliseid. Ta ei lase kokkupõrkel levida, mistõttu suureneb läbilaskevõime. Nad jagavad
transpordikiht TCP transpordikiht transport layer IP, võrgukiht võrgukiht network layer marsruuterid MAC-aadress, ARP, andmelüli kiht andmelüli kiht data link layer kommutaatorid võrgukaardid, füüsiline kiht füüsiline kiht physical layer järgurid, jaoturid Joonis 50. OSI võrguarhitektuuri mudel Inimestel on raske meeles pidada suurt hulka numbrilisi aad- resse, seetõttu on võrgus olevatele masinatele osutamiseks va- ja nimesid. Protsessi, kus nime põhjal leitakse IP-aadress või
Hub jagab võrku ja võib ka koguda statistilist informatsiooni võrguliikluse kohta. Hub jaotur on seade, mis on pmst mitmepordine repiiter ehk signaali võimendi. Ta võtab vastu ühe biti ja saadab kõigile. Kui kuskil tekib põrge, siis on kõik osalisteks. Võeti kasutusele Manchester encoding, selleks et vältida pikki nullide ja ühtede jadasid- iga biti keskel toimub signaali nivoo muutus, selleks et hoida saatja sünkroonis vastuvõtjaga. 44. Jaoturid, sillad ja kommutaatorid Jaotureid, sildu ja kommutaatoreid kasutatakse võrkude kokkuühendamisel. Switch on kanalikihi seade. (ruuter on võrgukihi seade) HUB ehk jaotur. Hub on füüsilise kihi seade. Tal on palju porte, mistõttu on võimalik temaga ühendada palju seadmeid. Hubiga ei saa erinevaid ethernette kokku panna, kuna kiirused on erinevad. Hub ei võta andmeid vastu pakettide kaupa, vaid bittide haaval. Hubiga saame teha distantsi pikemaks, kuna on ka signaali võimendajaks.
maximum distance between nodes must be severely restricted. Allows for full-duplex operation at 1000 Mbps in both directions for point-to-point channels. • Like 10BaseT and 100BaseT, Gigabit Ethernet has a star topology with a hub or switch at its center. Gigabit Ethernet often serves as a backbone for interconnecting multiple 10 Mbps and 100 Mbps Ethernet LANs. Initially operating over optical fiber, Gigabit Ethernet will be able to use Category 5 UTP cabling. 50. Sillad, jaoturid, kommutaatorid Esmalt tõlgin haiged terminid inimkeelde: sild=bridge, jaotur=hub, kommutaator=switch. Ilusate värviliste piltidega jutt on Kurose raamatus lk 418-428, kust eriti usin tudeng leiab ka bridge self-learningu, spanning tree ja cut-through switchingu põhjalikumad tutvustused ning bridgede ja ruuterite võrdluse. Olulisemad asjad kleebin konspektiivselt ka siia: The simplest way to interconnect LANs
annaabi.ee 
