Valvavad ja kaitsevad mune Pärast järglaste koorumist vanemad surevad Seepia Harilik seepia: Sepia · Tindikala (5 sek. -5500l paagitäis vett) officinalis Heidab kalaparve tindipilve ja püüab kalu "sogases" vees Jätab vaenlase jaoks endakujulise tindiloigu, muutub ise heledamaks ja põgeneb · Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature= related Kalmaarid · 10 kombitsat · Silma ehitus sarnane inimsilmale · Saagi püüdmiseks kasutab samuti oma tindipauna http://www.youtube.com/watch?v=Nn-BkBcbqhA Kaheksajalad · 8 kombitsat · Halvad ujujad, head varitsejad · Toituvad merepõhjas liikuvatest loomakestest Suu suunatud alla Armastab end peita igale poole ja
------------------------------------ Peajalgsete hulka kuuluvad:kalmaarid, seepiad,kaheksajalad.Vline toes puudub, Osadel seljal 6huke plaatias toes. Jsemed puuduvad=muundunud iminappadega varustatud kompitsateks(paiknevad meelerakud=mille abil tajutakse lhna ja maitset)Suured silmad,sarnanevad selgrooksete omadega.eristavad esemete kuju.T2iuslikum n2rvisysteem=kiire liikuda ja muuta keha v2rvi.Tagasoole lhedal tindin22re.Lahksugulised. J2rglaste koorumisel t2iskasvanud hukkuvad.1ja2 10 kombitsat ja 3 8 kombitsat. Llijalgsed ------------------------------------ On selgrootud loomad kellel on lyliline keha ja lylilised j2tked ja kitiin ainest v2lis toes. Lylijalgsed jagunevad:Koorikloomad, 2mblikulaadsed,putukad. Vhid ------------------------------------ Elab=puhtaveelistes jgedes ja j2rvedes Lubi-ja kitiinainest koorik millele seest poolt kinnituvad lihased. Keha jaguneb:A.Pearindmik.B.Tagakeha. Kehajtked:1.2p tundlaid;2.3p lugu; 3.3p lugjalgu;4
- Pikkus: kuni 3 meetrit - Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre. · Hästiarenenud närvisüsteem ja aju. · Avatud vereringe. Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes
E BAPÄRLIKARP ON LOODUSKAITSE ALL . SÖÖDAVAD KARBID : SÖÖDAV RANNAKARP , SÖÖDAV SÜDAKARP , AUSTRID , RÕÕNESKARP , KAMMKARP . PEAJALGSETE LIIKUMINE LIIKUMISEKS IMEB LOOM VEE MANTLIÕÕNDE JA SIIS SURUB JÕULISLT VÄLJA . LIIKUMINE TOIMUB RAKETI LIIKUMISE PÕHIMÕTTEL . L AHKSUGULISED LOOMAD : KALMAARID , SEEPIAD , KAHEKSAJALAD . T OITUMINE : UJUVATEST KALADEST JA SELGROOTUTEST . KALMAARIDEL ON KÜMME KOBITSAT , KAHEKSAJALGADEL KAHEKSA KOMBITSAT . KALMAARID ON PAREMAD UJUJAD , KUI KAHEKSAJALAD . KAHEKSAJALAD TOITUVAD MEREPÕHJAS ELAVATEST LOOMAKESTEST . PEAJALGSED KASUTAVAD TINDINÄÄRET VAENLASE EEST PÕGENEMISEKS VÕI SAAGI JAHTIMISEKS .
· ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDEGA. · HARJASLIMUKAD ON RÖÖVLOOMAD NING TOITUVAD PEAMISELT VÄIKESTEST VEELOOMADEST, KUID KA VETIKATEST. · NENDE SUUREMAD VAENLASED ON KALAD JA VÄHID. SARNASELT
PHORONIDA- PÄRGUSSID Annabel Kruusakivi 160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik
Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad.
Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes. Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest. Kaheksajalgsete toiduks on merepõhjas elavad loomad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Peajalgsed on lahksugulised. Peajalgsed valvavad oma merepõhjal arenevaid mune
retseptorite abil end ümbritsevat vett "maitsma". Oma saagi leiab laevuke merepõhjast. Kombitsad on laevukestel ette nähtud ka toidu suunamiseks suuavasse ning tasakaalu hoidmiseks ujudes. Koda: Spiraalselt keerdunud, seespool jaguneb mitmeks omavahel ühendatud kambrikeseks. Kambrite arv kasvab looma vanusega. Koja välisküljel võib näha vähemärgatavaid kasvurõngaid. Lehter: Massiivne, tekkis nelja kombitsatüve kokkukasvamise tulemusena. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Laevukeste perekonnal pole ühtegi lähedast sugulast. Laevukeste perekonda kuulub kuus liiki, näiteks tavaline laevuke (Nautilus pompilius), N. scorbiculatus ja N. macromphalus. Kas tead, et... · Laevukestel on imetlusväärne taastumisvõime. Haavad kasvavad neil kinni juba mõne tunni möödudes arme jätmata, ühe kombitsa kaotuse korral kasvab neile aga kiiresti uus asemele.
kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5.Karpide tähtsus looduses. * filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia, kalmaar, kaheksajalg. 6.Võrdle:
· Vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. · Emasloomad on väga viljakad. · Aeglane kasv. · Võib juba 1a viljakas olla. PILDID MERIPURAD · Okasnahksete hõimkond ISELOOMULIKUD OMADUSED · Piklik keha (usjas) · Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki. · Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist. · Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m).
Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. TOITUMINE Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei reageeri, näeb isane, et tegemist on emasloomaga ning ta läheneb
· Koda puudub=algeline kolju(kaitseb peaaju) · Söögitoru läbib peaaju · Sipelga suurused tükid · MAKS ja KÕHUNÄÄRE · Maitseelundid-kombitsad · 3 süda - PÕHISÜDA (3-osaline) - LÕPUSSÜDA(MED) · 3 RÜHMA - kaheksajalad - Seepiad Kümme kombitsat, tindinääre e. värvi muutma - kalmaarid LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD(vähid, vähilaadsed) ÄMBLIKULAADSED(puuk, ämblik) PUTUKAD(liblikad, mardikad) · Kogu keha lüliline · Jäsemed lülilised · Kolm suuremat osa- PEA - RINDMIK - TAGAKEHA · Keha katab VÄLISSKELETT kitiinainest(kinnituvad lihased)
Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad Elavad meredes, kalmaaridel ja seepjatel on 10 kombitsat, millel iminapad Suur pea, koda taandarenenud, vaid õhuke plaat keha sees. Kõige arenenumad limused, keerukam närvisüsteem, targeimad, suur aju, õppimisvõime, kiire reaktsioon. Muudavad värvust, loomtoidulised, suur terav lõug, suus hõõrel, millega toit peeneks. Suured silmad, hea nähtavus, kotikujuline keha, jalg puudub, sest kombitsad Vereringe peaaegu suletud, lõpused, lahksugulised Kaheksajala kohastumused: *tindimääre, muudab värvi *Tindipritsimine *Vee pritsimine
Meriroosid võivad ka inimesi kõrvetada. Kuid on kalu, kes on kohastunud kaitseks meriroosi kõrverakkude eest. Sellised kalad on näiteks meriroosiahvenad. Neil on paks kleepub lima kiht keha pinnal, mis kaitseb neid kõrveniitide eest. Meriroosahvenad elavad meriroosiga koosluses. Kloun-meriroosahvenad söövad merirooside kombitsate vahele jäänud toidujääke. Kõrverakud Ainuõõsete kõrverakud talitlevad kaitse- ja saagipüüdmis vahendina. Kui kala puudutab kombitsat, paiskuvad selle paiknevatest kõrverakkudest välja spritaalselt keerdunud kõrveniidid ja tungivad harpuunina kalasse, viies temasse halvavat mürki. 5 Kokkuvõte Ainuõõsed on kotikujulise kehaga veeloomad. Nende suuõõnt ümbritsevad kombitsad. Kõrverakke kasutavad nad enda kaitseks ja saagi püüdmiseks. Ainuõõssetel on arenenud närvisüsteem. Toidu seedivad nad kehaõõnsustes, jäägid eralduvad suuava kaudu
· Väikesed ja suuremad peajalgsed on maitsvad friteeritult, täidisega, salatis, rammusa kastmega või pikantses marinaadis. Kalmaar · Kalmaarid elavad parvedena Vahemeres ja Atlandi ookeanis Põhjamerest kuni Angolo rannikuni. · Kalmaariliste seltsi esindajaid leidub kõikides meredes. · Nagu teistelegi peajalgsetele omane, nii on ka kalmaaridel hästi eristatav pea, bilateraalsümmeetriline keha, mantel koos mantliõõnega ja kümme kombitsat ehk haaret koos neil paiknevate arvukate iminappadega. · Nende pehme keha on kaetud nahaga. · Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (fosforit) ja mikroelemente. · Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. · Peale kere on söödavad ka haarmed. · Kalmaare võib nii praadida, grillida kui ka hautada, suuremaid isendeid ka erinevate segudega täita.
närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist
närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist
Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11.Paljuneb Kevadel pungumise teel, keha välispinnale moodustub esialgu väike kühmuke, kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13
Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.) 5 HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud
Suu on meritähel ka pärakuks. Selgmisel küljel asuv õige pärak on sedavõrd väike, et ei suuda suuremate palade eemaldamisega hakkama saada. Ehkki meritähel puuduvad nii kõrvad kui nina, tajub meritäht suurepäraselt nii hääli kui lõhnu. Kõiga tähtsamaks meeleks on siiski kompimine.(2) Meritäht näeb enda ümer toimuvat silmadega. Silmi on tal nii palju kui palju on tal kiiri.(5) Iga kiire viimasel, paaritul jalakesel iminappa ei ole ja ta kujutab endast lühikest kombitsat, mille alusel on punane, arvukatest üksikutest silmakarikatest koosnev täppsilm. Oma silmade abil meritäht näha selle sõna otseses mõttes ei saa, vaid on võimeline eristama ainult valguse intensiivsust ja suunda.(1) Joonis.1 Siseehitus Meritähtede põhline tugitoes (joonis. ) koosneb rohkearvulistest üksikutest lubiplaatidest, mis on omavahel seotud sidekoega ja lihastega
25. Inimesele kahjulik karp on Teredo navalis laevaoherdi kahjustab veesiseseid puitehitisi, uuristab neisse käike 26. Austrite eluviis erineb paljude teiste karpide eluviisist, sest nad kinnituvad alumise karbipoolmega veealustele kividele või esemetele - kasvavad substraadiga kokku 27. Rõõneskarpe on väga erinevaid värve, nende värvus sõltub neid kaetatuva korallide ja vetikate värvusest. 28. Peajalgsete keha jaguneb peaks ja kereks 29. Kõikidel peajalgsetel on peas mitu kombitsat õige 30. Peajalgsed elavad meres 31. Koda puudub kõikidel peajalgsetel vale 32. Peajalgsed ujuvad tagaots ees 33. Seepiatel on uimed keha külgedel 34. Kõik peajalgsed on röövloomad õige 35. Tindikalaks nimetatakse Sepia officinalis seepia 36. Missugusel peajalgsel on väliskoda? O. Nautiloidea laevukesed birgit 37. Missugusel peajalgsel on kõige rohkem kombitsaid? O. Nautiloidea laevukesed birgit 38. Missugused peajalgsed on kõige kiiremad ujujad? SbO
Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. 7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts Laevukeselised (Nautilida) Kambriteks jaotunud väline koda. 7.6.2. Alamklass Coleoidea Esindajad ilma välise kojata. See muutunud sisemiseks toeseks. Lõpuseid on kaks. 7.6.2.1. Ülemselts Kümnehaarmelised Decapodiformes 10 kombitsat. Seepia, kalmaar. 7.6.2.2. Ülemselts Kaheksahaarmelised Octopodiformes 8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke. 8. Hõimkond rõngussid ehk Anneliidid (Annelida) Bilateraalsümmeetrilised, lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Prostomium, pügiidium. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vereringesüsteem on suletud. Erituselunditeks on metanefriidid ehk
7 ÜKSUSTE VÕRDLUS: Hüdraloomad Õisloomad Karikloomad Täringmeduusid Karikmeduusilised -toeseks kutiikula - aint meres - suured meduusid - kuju kuboidne -kinnituvad substraadile - siseõõs tervik - polüüp -meeleelundid - 4 kombitsat (alg. (vetikale tav) pedaaliumist) - polüüp - ektro-, - meririst gastroderm - tugevad ujujad Hüdralaadsed Kurdhüdralised Ebaputkelised Putkloomad -polüüp - medusoid - puri põie üleval - vabalt ujuvad - kombitsaid 5- - mood.
moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars.N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad elavad vaid meres, ainult polüübid N: meriroos, merinelk, kivikorall, korkkorall, punane vääriskorall, merisuleline. H.Kammloom elavad meres, röövloomad. Ovaalsed, meduusitaolised, kehapinnal 8 rida kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat. 13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad. Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke, kõrverakke. Kõrverakud: mürki süstivad, püünisniidiga, kleepuvad. Piiratud liikumisvõime(võib kohta vahetada, vaksates), saagi seedimine osalt kehaõõnes, lõplikult rakusiseselt. Sigivad pungudes, suguline sigimine(mageveevormidel!) vastseta
Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka rakkude viljastamine. Nad asetavad munad merepõhjale ja valvavad neid. Peale järglaste koorumist nad surevad. Kalmaarid ja seepiad neil on 10 kobitsat. Kalmaari keha on koonusekujuline, seepia oma veidi lame ning tema külgedel on ujumiseks lai uimeriba. Mõlemad toituvad kaladest ja ujuvatest selgrootutest Kaheksajalad neil on pirnjas uimedeta keha ning kaheksa ühesuurust kombitsat. Nad elavad merepõhjas ja toituvad seal elavatest loomadest. Nad varitsevad saaki, sest jälitamiseks on nad kehvad ujujad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel, kalmaarid isegi kuni 40 km/h. Loom imeb vee mantliõõnde. Siis suruvad mantli lihased vee jõuliselt välja, mis lükkab looma edasi. 34.Lülijalgsete üldiseloomustus Lülijalgsed on suurim loomahõimkond, mis jaguneb vähkideks ehk koorikloomadeks, ämblikulaadseteks, putukateks ja hulkjalgseteks
Kehapinda okaste vahel puhastavad ohtrad haarlad (peditsellaarid). Nii okkad kui haarlad võivad olla väga mürgised. Meripurade (Holothuroidea) ehitus: Pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud (paikneb aboraalses otsas) ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. Söövad kleepuvate kombitsatega kogutavat detriiti ja pisiorganisme. 76. Okasnahksete (Echinodermata) ja poolkeelikloomade (Hemichordata) võrdlus, säälhulgas vastse arengus ja moondes Okasnahksed: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria
annaabi.ee 
