KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendreljeef- vanas egiptuses.kujutis madalam pealispinnast savi , plastiliin , pronks- valatakse vahevorme kasutades vormi Kunsti tekkimine- inimene loob illusoonse maailma ja elab selles,kunst on lihtsalt mäng materiaalselt tarvetest sõltumatu.
2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 11. Kopeerimisvastane võrk 12. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 13. Vastu valgust vaadates moodustuv arv "500" 14. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed 15. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed päise motiiv ja turvaniit 16. Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik, milles on nimiväärtus "500" 17. Ultraviolettkiirguses helendav turvaniit 18. Seerianumbrid 19. Värvust muutev kujund, lillakaspunane-roheline Pangatähe mõõtmed on 140 x 69 mm
1.1 Viis ja kümme krooni Raha, mis on välja lastud 1991 ja 1992, turvaelementideks on kolme lõviga vesimärk, turvaniit, seerianumber, portree, mis on trükitud põhitooniga toon-toonis ja selle esiküljel on sõrmedega kombatav reljeefne pind. Rahatähte valguse suhtes nurga all hoides on rosetil näha rahatähe nominaalväärtus. Aastal 2006 ja 2007 välja antud kümne kroonise turvaelementideks on vesimärk, tume turvaniit, mikrotrükk, latentne arv ,,10", kopeerminisvastane võrk, kombitav ja katkendlik turvamärk ja seerianumber, mis on raha tagaküljel. Rahal on presidendi ja nõukogu esimehe allkiri ja efektid, mis avalduvad ultravolettkiirguses. 1.1 25 ja 50 krooni Aastatel 1991 ja 1992 välja antud 25 kroonistel on samad turvaelemendid, mis on samadel aastatel välja antud kümne kroonistel. Aastal 2002 välja antud 25 kroonise turvamärgid on A. H. Tammsaare portree kujutisega vesimärk, korduva mikrotekstiga ääristatud hologrammriba, seerianumber,
heli, videot ja saamegi multimeediumi. MULTIMEEDIUMI RAKENDUSED Multimeediumi suurteks rakendusaladeks on näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid) pakuvad kombitavat tagasisidet tehistegelikkus ehk virtuaalreaalsus : uus kunstlik meedium, kolmemõõtmeline reaalsuse mudel (3D mudel) MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID lõbusad asjad: mängud, animatsioonid, heliefektid jms. võimsad asjad: elektroonilised entsüklopeediad ja ajakirjad, õppematerjal jms. loovad asjad: tarkvara, mis võimaldab ise luua multimeediumitooteid (autorsüsteemid). MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS
aja ühikus. Kokkuleppeliseks loetakse elektrivoolusuunaks positiivse laenguga osakeste suunda. I voolutugevus q elektrilaeng t aeg Valem I=q:t Väli laengu ümber Lanegute ümber tekib elektriväli ja selles piirkonnas on laeng võimeline mõjutama teisi kehi teatud elektrijõuga. Välja omadused: 1. Üks väli ei sega teist välja 2. Välja mõju ei ole ruumis piiratud (väljast eemaldudes jõud väheneb) 3. Väli ei ole kuuldav ega kombitav, kuid tal on omadus olla nägevusaistingute tekitaja, sest valgus on olemuselt elektromagnetlaine 4. Elektromagnetlaine kannab edasi energiat 5. Aine vüib muunduda väljaks ja vastupidi Paigalseisvate laetud kehade vahel on elektrostaatiline väli. Elektrivälja iseloomustavaks suuruseks on elektrivälja tugevus, mis näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Välja tugevus on suunaga ehk vektroiaalne suurus. Punktlaengu
võimalikkusest. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Võimalikkusena on mateeria niisugune vorm, mis ei ole saanud tegelikkuseks, kuid mis siiski saab tegelikkuseks. Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud, ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Vorm tegelikkusena tähendab kehalise, reaalse olemise omandanud määratletust - materialiseerunud, realiseerunud vormi. Mateeria vormil võimalikkusena puudub tajutav ja kombitav olemasolu. Seega vorm on olemas reaalselt ja mateeria ideaalselt. IV 1. Platoni järgi on filosoof keegi, kes ihaldab targaks saada ehk kes ei ole veel tark. Kuna tarkusi otsivad need, kes asuvad keskel, tarkade ja nõmedate vahepeal, siis ongi filosoofid just need. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus. See, kes on tark (jumal) ei püüa targaks saada, kuna nad teavad juba kõike. Jumalad ei
on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu. Kõri paikneb IV VI kaelalüli kõrgusel, see on toestatud kõhredega. Suurim neist on kilpkõhr, mis on kehapinnalt kombitav. Veel üks kõhr kõrikaas sulgeb neelamise ajal kõri, et toit ikka söögitorru (mitte hingetorru) satuks. Ka kõri on seestpoolt kaetud virveepiteeliga. Kõriga seondub veel hääle tekitamine, seal paiknevad elastsetest kiududest koosnevad häälepaelad. Häälepaelade vahele jääb häälepilu, see kas laieneb või aheneb kõri lihaste toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli.
3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 6 11. Kopeerimisvastane võrk 12. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 13. Vastu valgust vaadates moodustuv arv "500" 14. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed 15. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed päise motiiv ja turvaniit 16. Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik, milles on nimiväärtus "500" 17. Ultraviolettkiirguses helendav turvaniit 18. Seerianumbrid 19. Värvust muutev kujund, lillakaspunane-roheline 5.3 17.DETSEMBRIST 2008.a TOLLIVORMISTUSEL KASUTATAV
Juhul kui see miski on väljendatav määratluse kaudu, on jälle tegemist vormiga. Antud miskiks saab olla ainult midagi, millel puudub määratlus ja mis on ise määratlematu mateeria. Vorm on olemine see, mis teeb antud asjast selle asja, - ning mateeria mitteolemine. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Mateeria vormi võimalikkusena tähendab vormi kui määratletuse olemasolu, millel puudub kehaline - tajutav ja kombitav - olemasolu. Teisalt, mateeria on olemas füüsiliselt tajutava ja aistitavana, kuid oma iseloomustatavuses täiesti ebamäärane, olles valmis vastu võtma mistahes vormi. Mateeria esineb mitte ainult võimalikkusena, vaid ka tegelikkusena. Vaskkera on substants: tema vormiks on see, mille tõttu ta on kera, ja mateeriaks see, millest ta tehtud on, mis on tema valmistamise materjaliks (vask). Vaskkera esineb siin realiseerunud võimalikkusena,
Lauda küljes on horisontaalasendis redel, rehetarest pare mal on puud suuremad. Paremal puhtal äärel on kolme lõvi kujutisega vesimärgi asemel Tammsaare portree kujutisega vesimärk. Hele turvaniit asendati tumeda turvaniidiga, millel on läbipaistev korduv tekst ,,25EEK EESTI PANK". Lisaks on vasakul serval hologrammriba, sellest vasemal korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK". Portree all on korduv tekst ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE". All paremal on vaegnägijatele kombitav turvamärk, mis Morse tähestikus märgib tähte T. Ultraviolettvalguses on paberis näha turvakiukesi, mis helenduvad roheliselt ja punaselt. Esikülje rabamaastiku motiiv ja turvaniit helenduvad ultraviolettvalguses. 2007 a. Põhivärv, kujundus ja turvamärgid jäid samasuguseks nagu 2002. aasta 25-kroonistel. Erinevus on tagaküljel ristkülikukujulises turvamärgis, mis 2007. aasta pangatähel on paigutatud paremale, aga 2002. aasta panga tähel asub keskel all
lugemik". Peagi ilmus veel teisigi õpperaamatuid: 1923.aastal J.Kuulbergi ,,Laste sõber", 1924.aastal V.Tammanni ja A.Rulli ,,Huvitaja" aga ka E.Martinsoni (Murdmaa) ja R.Reimani lugemikke. Lugemise metoodika sai uued alused. Õpetamisel lähtuti arengupsühholoogiast, eeskujuks võeti lapse kõne areng: alguses häälikud, siis lühemad ja tuntumad sõnad, seejärel lühilaused. Õpitav pakuti kõigepealt meeltele: nähtav nägemisele, kuuldav kuulmisele, kombitav kompimisele. Emakeelne algkool vajas ka eakohaseid grammatikaõpikuid. Vabariigi algaastatel võeti kasutusele A.Ploompuu ,,Lauseõpetus algkoolidele"(1920) ja F.Puusepa ,,Keelelised harjutused õigekirja õppimiseks" I-III (1923-1924). 1930.aastal tulid käibele uued kooligrammatikad: M.Meos andis välja kolmeosalise ,,Vaatlusi ja harjutusi"(1929-1931), H.Jänes ning P.Parlo koostasid ,,Eesti keele grammatika ja harjutustiku koolidele"(1935) ning
· homogeenne ruum, · müütiline ruum, · maagiline ruum, · matemaatiline ruum, · tegevusruum (orgaaniline ruum). Pertseptuaalne ruum peaks eesti keelde tõlgituna olema tajuruum või tajumisruum või vastuvõturuum või kujutlusruum (ld. k. pertceptio = vastuvõtt, kujutlus). [Vääri, E., 2000, lk. 756] Taktiilne ruum oleks tõlgituna kompimisruum või puuteruum või puudutusruum (ld. k. tactilis = kombitav). [Vääri, E., 2000, lk. 970] Olfaktoorne (ld. k. olfactus = haistmine) ruum oleks aga haistmisruum või nuusutamisruum. [Vääri, E., 2000, lk. 703] Cassirer kirjutab, et ruum nagu aegki on justkui raamistik, milles käsitletakse kogu reaalsust. Ja et müütilises mõtlemises ei kujutleta kunagi aega ega ruumi puhaste või tühjade vormidena. Neid peetakse saladuslikeks jõududeks, mis valitsevad kõike, juhtides ja määrates mitte ainult surelike, vaid ka jumalate elu
(Käis) · Huvitavuse printsiip õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel tuleb arvestada lapse huvidega. (Käis, Piaget, Võgotski) · Jõukohasuse printsiip tegevus peab vastama lapse arengulistele võimetele. Ühelt poolt tuleb arvestada lapse vanust, aga samas ka tema eripära ja huve. · Näitlikkuse printsiip jäta kõik meelet hooleks, nähtav-nägemisele, kuuldav-kuulmisele, lõhnav-haistmisele, maitstav-maitsmisele, kombitav-kompamisele, aga kui miski võib üheaegselt olla tajutav mitme meele abil, siis seda tulebki üheaegselt pakkuda mitmele meelele (Komensky). Näitevahendid jagunevad: esemeline näitlikkus, kujutav näitlikkus (fotod, videod), tinglik näitlikkus (kaardid, plaanid). · Individualiseerimise printsiip õpetaja arvestab lapse arengut ja kavandab sellest lähtuvalt sobivaid tegevusi
väljaspool (koorilaul, tants, näitering); leiab lapse tugevad küljed ja tõstab neid esile; käsitöö, kodumajanduse tunnis õpetab eristama erinevaid materjale jne). Liikumine koolis ja õppetöö korraldus (kõikjal seintel käsipuud, ustel kätega tuntavad sildid; õpilane istub esimestes pinkides, et kuulda võimalikult hästi õpetajat; pimekirja tundev abiõpetaja; õppematerjal kas pimekirjas (tekstid) või käega kombitav (shabloonid); koolis arvuti pimekirja klaviatuuri ja printeriga; võimaldada lapsel vastata suuliselt (mitte kirjalikult); nägemispuudegalapse klassi tunnid toimuvad esimesel korrusel ühes kindlas klassis; soovi korral võimaldada lapsel kasutada tunnis diktofoni). KOOLI VÄLINE: Vanemad (aidata last õppimisel; viia ringidesse, toetada lapse iseseisvust; õigus olla kursis õppematerjalidega; toetada sõprussuhteid
Kosmos kujutab seega endast midagi vahepealset: täiusliku eeskuju ja “aloogilise”, ebatäiusliku “materjali” sümbioosi. Nii nagu kosmos tervikuna, nii jäljendab ka iga üksikasi oma ideed. Siit veel üks ideede ja meeltega tajutava maailma vahekorra määratlus: nad suhtuvad teineteise kui eeskuju ja jäljendus (mimesis). Õpetus kosmosest dialoogis “Timaios”. Antud dialoogis esindatud vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama endas tuld ja maad. Need kaks alget ei ole aga ühendatavad millegi keskmise, neid vahendavata. Niisuguste vahendavate algetena käsitatakse siin vett ja õhku. Nagu varem kõneks on olnud, käsitas Thales physis`e algena vett, Parmenides ühe algena tuld. Nelikalgete – maa, vesi, õhk, tuli – õpetuse esitas esimesena eelsokraatiline mõtleja Empedokles. Nende algetega ei peetud silmas mitte niivõrd
- esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri) Informatsiooni analüüsi tase: 6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad Veel üks võimalik liigitus:
Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-,
vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-,
erutlust töötlevad peaaju osad kõik need osad moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistimine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Liigid ja üldised seaduspärasused Liigid Aistinguid liigitatakse valdavalt retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: kontaktne ja taktiilne (kombitav) distantne retseptsioon (ärritaja vastuvõtmine) nägemine, kuulmine, haistmine in distantsed. Kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud on kontaktsed. Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine)
annaabi.ee 
