a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d. Biheiviorism 14.Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavad olukorras käituda? a. Kirjeldav tasand b. Normatiivne tasand c. Metaeetiline tasand d. Emotsionaalne tasand 15.Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid a. Moraal on privaatne, eetika avalik b. Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle c. Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle d. Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16.Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? a. Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib b. Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid
väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta
vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta
A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus Epistemoloogia on
II albumis 1907, arutleb J. Aavik küsimust, kuidas tuleks ne, kas, lane, line, lik, ta ja tuliitega omadussõnadest tuletada usliitelisi nimisõnu, ilma milleta on võimatu käsitella ajalehtedes mitmesuguseid politilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke päevasündmusi. Toetudes soome keele eeskujule, soovitab ta kasutusele võtta sellised abstraktseid mõisteid märkivad substantiivid, nagu kombelisus, neitsilisus, saladuslikkus, sõbralikkus, arusaamatus, nurjatus jne. Ilukirjandusliku töö "Ruth" kirjutas Aavik Helsingis üliõpilasena a. 1907 või 1908, esiti prantsuse keeles. Aavik näitas G. Suitsule "Ruthi" käsikirja. Suits oli "Ruthist" huvitatud ja soovitas selle avaldada eesti keeles järgmises "NoorEesti" albumis. Sellega soostus autor ja kirjutas "Ruthi" eesti keelde ümber mitmete täiendustega
(dualistlik) 51. okasionalism kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab (Malenbranche) (dualistlik) 52. parallelism keha ja vaim on seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n. ö jumalikud kellad. (Liebniz) 53. epifenomenalism kehalised protsessid põhjustavad vaimseid. (Huxley) 54. solipsism Descartes'lik mina dfinistatsioon: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus 55. moraal - kombelisus 56. eetika teoreetiline arutlus moraali üle. filosoofiline arutlemine moraali üle. 57. normatiivsus arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. 58. universaalne metafüüsilise pretentsiooniga filosoofia eetika. 59. relativistlik skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika, üldisi reeglaid eitav. 60. teleoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Nt
jõuda eesmärgini. Väga hea on ütlus, et poole elueajooksul ei erine õnnelikud õnnetutest, kuna hinge headus ilmneb unes olles kõige vähem. Hingel võib olla nii loogiliselt arutlev kui ka loogiliselt mitte arutlev. Loogiline arutlus on seotud püüdlustega, ergutuste ja etteheitmistega. Hinges aga on olemas midagi sellist, mis ei allu loogikale ja on sellele vastu. II raamat. Loomutäiust on kahte liiki: mõistuslikkus ja kombelisus. Mõistusetäius suureneb õpetamise tulemusena. Kombetäius kujuneb aja peale välja. Kombetäiuse puhul on võimalik jagada tervet kolmeks: suurem - liialdus, väiksem - puudulikkus või võrdne -vahepealsus. Kõige parem jagamine oleks vahepealsus, kuna keegi ei tahaks liiga palju karta asju või tunda vähe rõõmu asjadest. Ikka on hea, kui kõik tunded ja tegutsemised on parajalt vahepealsed. Loomutäiuse saame me endale siis, kui meil on võime toimida. Näiteks
Ükski eestlane ei taha. Ma olen uhke, et ma eestlane olen." -,,Ega ma tahagi venelane olla, aga mis teed, kui ma olen," seletasin nukralt. ,,Ma arvan et mu isa on venelane. See polegi nii hull, venelased on üldiselt ilusad." Täditütar vaatas mind uurivalt ja arvas: ,,Sina küll ilus ei ole." Siis jooksis ta sõna lausumata minema."(Berg 2004:10) Väga haavav väljendus minu meeles. Tekkib niisugune tunne, et nende peres üldse ei olnud sellist arusaamist, nagu kombelisus ja viisakus. Kui inimene tunneb end natuke isemoodi kui teised, see ei tähenda et ta on rahvavaenlane. Kui tüdruk tunneb ühendust venelastega, ei saa selles teda süüdistada. Keelega seotud probleemid on alati aktuaalsed. Võttes episoodi haiglas, kui poiss ei saanud tõlkida fraasi ,,Ta sureb varsti" valetas ja ütles, et vene keeles see fraas on: ,,See on meie klass". Jälle tekkib kiüsimus milleks? Miks ta ei öelnud et ei tea seda tõlget? Muidugi seda situatsiooni
eao.ee/16print/print.php?page=print_tsitaat&id=13) Kui elu muutub rahva jaoks väljakannatamatuks, siis alustab rahvast ülestõusu. Kui valitsusel õnnestub mäss lämmatada, siis toetab Taevas keisrit endiselt, kui aga keiser kukutatakse, siis järelikult on Taeva toetus mässajate poolel ja troonile võib tõusta uus dünastia(Aarma 2011:10). 1.1.2. Meng zi õpetus inimesest Meng zi rõhutab enam kui Konfutsius inimese tähtsusele ja tema loomulikule headusele. Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku väge: inimlikkus, kohasus, komme ja tarkus. Samuti ta
Ehitatud olid enamasti marmorist, seinu kaunistasid hinnalised metallpeeglid ja hõbedased veekraanid. Tihti kasutati ka delfiini kujutist, millel oli selle aja saunakultuuris eriline tähendus, delfiini peeti uppujate päästjaks. Rooma riigi majanduslik langus ja tärkav kristlus põhjustasid kuluka kümbluskultuuri allakäiku. Kristluse alguses see küll eksisteeris, kuid aja jooksul viis kasvav jumalakartlikkus ja liialdatud kombelisus koguni hügieenitoimingute eitamiseni. Ida-Rooma riigis jäi kümbluskultuur püsima ja selle võtsid üle araablased, kes nägid hammam’is ainult lõõgastust, mitte kehalist ja vaimset jõudu tugevdavat viisi. Sellise kümblusviisi võtsid üle ka türklased, kes levitasid seda kõikjal oma vallutuste aladel. Keskajal oli aga saunakultuur väga populaarne. Sellest ajast on säilinud palju kirjalikke materjale, eelkõige nn saunaseadusi, mis kaitsesid saunaskäijaid kurjategijate eest.
Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad küsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism? Vastus : Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega. 18) Mis on metafüüsika? Vastus : Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega.
Moraali ja eetika mõistete erinevus. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 10
see ongi talle paras, kui ta ei saa edukaks. Iga mees on oma õnne sepp ju ;) · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? o Pole ühtegi vahendit otsustamiseks. Otsuse sisu on alati konkreetne, seega ennustamatu; alati on tegu leiutamisega. Loeb teadmine, kas see leiutamine toimub vabaduse nimel. MORAAL kombelisus o Tõde peitub inimeses eneses ja seega ei sõltu tõde teistest. Ei saa öelda, et valida võib ükskõik mida. Õige on see, et ei saa mitte valida, sest valimata jätmine on ka valik. Põhimõtteliselt saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei ole olemas. Oleneb inimesest ja sellest, mis temale endale tunduvad õiged ja valed. 2. Lugege järgmisi tekste: · Seneca, Moraalikirjad Luciliusele: kirjad VIII, XVI, LXXIV, LXXVII, LXXVIII, XCII, XCIX, CIII, ja
peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad kõsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea- halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism? On teooria, mille järgi reaalselt eksisteerib ainult inimene oma teadvusega, objektiivne maailm, kaasaarvatud ka teised inimesed, esisteerib vaid indiviidi teadvuses. 18) Mis on metafüüsika? Sõnasõnalises tähenduses- kõik mis järgneb füüsikale
Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24
Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus. Meem: mõistelised ühikud, mis võivad ise eksisteerida, nagu geenid. 22. Aristoteles eristas: Praktiline filosoofia -üldteadmine, mille järgi saab toimida, norm(eetika, esteetika, sots-poliitiline filo, ajaloofilo) Teoreetiline filosoofia- teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest, kirjeldav(metafüüsika, tunnetusteooria, keele-,vaimu-,teadusfilosoofia, loogika) Moraal- kombelisus, Eetika- teoreetiline arutlus moraali üle., kolm võimalikku tasandit: kirjeldav(ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus), normatiivne(arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda,sõnastatakse reeglid) metaeetiline. (analüütiline., tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, nt mis on moraal, mida tähendab hea jne.uurimus eetikast). Emotivism- moraalne hinnang väljendab ainult hindaja emotsioone ja ei saa seetõttu
Moraaliabsolutism, objektivism, relativism, subjektivism ja nihilism. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia - teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav): metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, teadusfilosoofia, loogika. Praktiline filosoofia - üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, mille järgi saab toimida (nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks
- Gemara(lõpetamine, täideviimine, õpetus) - Misna ja gemara moodustavad talmud- Palestiina talmud ja Babüloonia talmud · Juudid on pikalt olnud tagakiusatud, eriti kristlaste poolt(Juudid tapsid Jeesuse) · Judaismi on mõjutanud ka valgustusliikumine Eluolu · Igapäevaselt: - Õnnistussõnad - Rituaalsed esemed - Kashrut-puhtusenõuded(eriti toit) - Tzniut-kõlbelisus, kombelisus - Palvused-kodus või sünagoogis; hommikupalvus, lõunapalvus, õhtupalvus; Toora lugemine - Sünagoog-toimuvad palvused, kogunemine/koosolemine;Juudid ei arvanud, et see on pühakoda, sest Jumal ei ole seal koha peal; Toora kapp- toorarullid(käsitsi kirjutatud) · Sabbat-pühapäeval, puhkepäev(Jumal puhkas) - Kõik peavad puhkama-tööd teha ei tohi
On leitud, et eksistentsialistid on moraalitud tegelased, kes salgavad jumalat, muudavad elu kunstiks ega oma mingeid kõlbelisi väärtusi. (wikipedia) Ekstensialism: Ei ole võimalik formuleerida moraalireegleid, iga elu on unikaalne. (EPMÜ konspekt) Tuleb võtta isiklik moraalne vastutus iga teo puhul, mis me teeme. (EPMÜ konspekt) MORAAL kombelisus o Tõde peitub inimeses eneses ja seega ei sõltu tõde teistest. Pole õige öelda, et valida võib ükskõik mida. Õige on see, et ei saa mitte valida ( valimata jätmine on ka valik). Põhimõtteliselt tema moraalist saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei ole olemas, asi oleneb inimesest ja sellest mis temale endale tunduvad õiged ja valed Küsimused Platoni Phaidoni kohta:
printsiibist. Õiguskord on riigi eesmärk. I eesmärk õiguses on liberaalne, vabadusühiskonna teostamine. Rudolf Stammler (1856-1938) tähtsustas ka õiglust õiguse juures. Seab ülesandeks välja töötada õige õigus (õiglusõigus), selle all mõistab ta erilist seadusandlikku õigust, mis teatavas olukorras õigusprintsiipidega kattub. Õige õiguse mõtet näeb Stammler üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. 2.16. Loomuõiguse taaselustumine Alates 20 saj-st käsitletakse loodusõigust positivismi antiteesina. Loodusõiguse elustumise peamiseks põhjuseks on riikliku võimu otsustava tegevuse pidev suurenemine. Toonitatakse teatud Ameerika Kõrgema Kohtu poolt välja toodud põhiõigused võrdsus seaduse ees, õiglane kohtumõistmine jne. Hiljem nim neid üldisteks inimõigusteks ning ka põhiseaduslikeks üldprintsiipideks
AGA HOOPIs terve tahab terveks JÄÄDA, rikas rikkaks kiites kiidame selle eest, milline miski asi on ja millises seoses JÄÄDA ->püsikindlus! teisega. järelikult ihaldab inimene just seda, mis pole talle kättesaadav ja õnn - hinge toimimisvõime mida tal ei ole, samuti seda, mis ta ise ei ole ning millest ta loomutäiuseid kaks - mõistuslik ja kombelisus. puudust tunneb. eks objektid, mis kutsuvad esile ihalduse ja mõistusetäiuslikkus tekib ja suureneb enamasti õpetamise armastuse ongi seda laadi?! tulemusena, seega vaja kogemust ja aega, kombetäius kujuneb kokkuvõte- Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja seejärel välja kombaharjumuste käigus. -> ei teki looduse mõjul ostub armastuse objektiks too, kellest keegi puudust tunneb
Konfutsius jumaldas õppimist. Kulg tema järgi on enese täiustamine, õppimine, treenimine mitte crazy tripp. Inimene peab arvestama kogukonda, olema humanistlik. Taoismis rohkem eraklus, metsaminekuideaal (sobis kokku budismiga), siis konfuutsius tegeleb just sellega, kuidas seada üles selline riik, mis toimub et oleks hea valitseja, head kodanikud, kuidas tao saab ühiskondliku taeva all toimida. Tema jaoks oli oluline ka ritualiseeritud muusika, mida tol ajal Hiinas esitati, kombelisus. Karistused peavad olema õiglased, et rahvas teaks, kuidas käituda. Taevatahe selleni jõudis 50aastaselt. Selle järgi saadakse valitsejaks. Keisril on taevamandaat, väljendub selles, et asjade olukord laseb tal võimule saada, tema ajal rahvas õitseb, kõik kulgeb loomulikult. Valitsejat seostati loomulike ühiskonnaprotsesside toimimisega. Taevatahte väljendumine eri ühiskonnakihtides oli targa ülesanne. Konfutsius aga ei saanud valitseja nõunikuks kunagi, kuigi tahtis.
I eesmärk õiguses on liberaalne, vabadusühiskonna teostamine. Rudof Stammler (1856-1938) seab ülesandeks välja töötada õige õigus (õiglusõigus), selle all mõistab ta erilist seadusandlikku õigust, mis teatavas olukorras õigusprintsiipidega kattub. Ei tähenda seda, nagu oleks õige õigus tegelikult loodusõigus, õige õigus ei seisa väljaspool seadusandlikku õigust. Õige õiguse mõtet näeb S üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. Õige õiguse reeglid korraldavad koostööd ühiskonnas, mille lõppeesmärk on „vaba tahtega inimeste ühiskond“ (sotsiaalne ideaal) – eeskuju. 16. EEMALDUMINE ÕIGUSFILOSOOFIAST Skepitsismi õhe varjundi moodustab relativism. Gustav Radbruch (1878-1949) õpetuse aluseks „sein“ ja „sollen“ eraldmine , Georg Jellinek, Max Weber, Hans Kelsen – puhta õiguse õpetus, teravas vastuolus loodusõigusega, tipus seisab hüpoteetiline põhinorm – ei
annaabi.ee 
