1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia,
• Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud:
- Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke. - Aastal 1914 elas üle poole maakera elanikest koloniaalmaades. - Koloniaalriikide tekkisid vastuolud (sobilikud maad vallutusteks said otsa). - Eriline huvi oli Afrika vastu (üle 90% oli koloonia). - Koloniseeritud riigid osutasid kolonisaatoritele vastupanu. Rahvusvahelised suhted 20 saj alguses - 19 saj lõpus hakkasid Euroopa riigid krupeeruma sõjalistesse gruppidesse - 1879 loodi kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) - 1904 sõlmisid kokkuleppe Prantsusmaa ja Inglismaa, 1907 liitus ka Venemaa (Antant). - Teoreetiliselt pidid need plokid ära hoidma sõjaohu.
sajandil 1.Perioodi üldiseloomustus Kahekümnenda sajandi algul elas maailmas 1,6 miljardit inimest. Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad,
suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu(antant)hiljem liitus venemaa.leppingu järgi jagati mõjusfäärid aasia ja aafrika
linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3
rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1
rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1
infoühiskonnas enamus töötab teeninduses. 3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele majandusharudele. Tööjõud (hulk, hind, kvaliteet); tooraine (maavarad); energia (odav); tarbijalähedus; kapital; turg; teiste ettevõtete lähedus; arenenud infrastruktuur. 4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600.a sai kuninganna Elizabeth I-lt tegevusloa Briti Ida-India Kompanii, mis asutati kauplemiseks Lõuna-Aasiaga. Hiljem pärast II maailmasõda tekkis ettevõtetel vajadus laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Ettevõtteid viidi riikidesse, kus on odavam tööjõud,
hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. 2
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia,
12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Väga palju toimub arvutipõhiselt, teadmised on kättesaadavad kõigile ja kõikjal (interneti levik). 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Rahvusvahelistumine sai alguse vajadusest hankida paremat ja odavamat tooret, milleks koloniaalriikide valitsejad lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Alates 19. sajandi lõpust hakkas tekkima ettevõtteid, mis tegelesid ka sisseveoga koloniaalmaadelt emamaale. Hiljem tahtsid ettevõtted laieneda uutele turgudele. Näited: Royal Dutch Shell, Apple, Statoil, Toyota. 15. Miks on kaubamärgitoodete tootmises juhtkohal rahvusvahelised ettevõtted? Nad toodavad massiliselt ning kasutavad palju meediareklaami. 16. Millised rahvusvahelised ettevõtted tegutsevad Eestis
esimene riik kes seda rakendas Bismarcki valitsemise ajal) peagi tegid seda ka teised riigid ja nähti, et see poliitika ei toimi. 1913.a möödus Saksamaal tööstustoodangu mahult Suurbritanniast seega esikoht Euroopas, Saksamaa toodang oli kvaliteetsem ja odavam kui Briti toodang. Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) võimaldas Saksamaale väga suure kontributsiooni (tasu sõja eest) ja Elsass ja Lothring idaosad. 19. saj lõpul tekivad imperialistlikud vastuolud NN vanade koloniaalriikide(Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia) ja noorte kiitesti arenevate tööstusriikide(Saksamaa, USA, Jaapan) vahel. 1894 saavtab USA tööstustoodangu mahult esikoha maailmas . Viimati nim riigid hakkavad taotlema Esimesed imperialistlikud sõjad Need on sõjad, mida suurriigid peavad väljaspool oma teritooriumi. Hiina-Jaapani sõda 1894-1895 Võiduks sõja tulemusena sai Jaapan Hiinalt Taiwan ja Penghu saared ning Hiina pidi tunnustama Korea iseseisvust. Hispaania USA 1898
TAGAJÄRJED · Uus arusaam maailma geograafiast, ookeanid, mandrid, mereteed. Uus Maailm · Maailmamajanduse kujunemine. Itaalia linnriikide tähtsuse langus. Atlandi ookeani sadamate tõus. London, Liverpool, Amsterdam, Lissabon, Sevilla. · Kaubakompaniid. Ida-India kaubakompaniid · Uued põllumajandustooted. Kakao, kohv, tubakas, mais, banaan, kartul, suhkruroog. · Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine, väljaränne Uude Maailma. · Koloniaalriikide kujunemine (Hisp, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa), koloniaalmajandus, · Orjakaubandus Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse · Alistatud rahvaste orjastamine, arengu pidurdamine · Ristiusu/katoliku usu levik Uues Maailmas 18. Reformatsioon ja vastureformatsioon. 19. Millised olid selle põhjused, miks ei suudetud seda maha suruda? · Katoliku kiriku rahaahnus indulgentside müük, maksud, maavaldused
................Clintoni ajajärk 7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10...............................................................................................................Sõda terrorismi vastu Sissejuhatus Ameerika Ühendriikide ajalugu erineb paljude teiste maailma riikide omast, sest riik kui selline tekkis Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania ja teiste koloniaalriikide asumaadest. See tähendab, et Ameerika Ühendriigid on erinevate kultuuride segust sündinud. Ja need kultuurid jäävad Ühendriikide ajalugu mõjutama ühel või teisel moel. Kultuurilised ja rassilised erinevused on kutsunud esile palju probleeme ja tekitanud palju pingeid, mis mängisid minevikus suurt rolli. Clintoni ajajärk Ameerika poliitika on sageli hämmastanud välisvaatlejaid, eriti eurooplasi, kes arvavad, et
- Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed
- Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18
keskkaega. Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 41. Keeleuurimine renessansist XVIII sajandi lõpuni Renessanss: keeled on erinevad. 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?). 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad. 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled
industriaalturg – mitte vananenud koloniaalturg – on edu võti. Pärast maailmasõda muutus olulisemaks tähelepanu pööramine sotsiaalküsimustele kodumaal ning sobimatuks sai suurte rahahulkade kulutamine kolooniate peale. Teooriale on ette heidetud, et osad riigid ikkagi ei soovinud loobuda enda koloniaalvõimust ning ei arvestanud rahvuslikke huvisid. Süsteemse ebastabiilsuse teooria on välja pakutud John Darwini poolt. Ta argumenteerib, et suhted koloniaalriikide ning nende asumaade vahel oli kaudselt detsentraliseeritud, metropolide nõrgestamise tõttu, mida põhjustas Teine maailmasõda. Selleks, et säilitada enda tugevus ja kohalolek kolooniates, alustasid Euroopa riigid veel jõulisemat ekspluateerimist – see oli vajalik ka sõjakahjude kompenseerimiseks. See intensiivsem ekspluateerimine sundis omakorda tugevnema vastupanuliikumist, mistõttu puhkesid ülestõusud, vabadusvõitlused etc
Keskajal Euroopat tabanud katk tugevdas eurooplaste immuunsust veelgi. Eestlaste seas on Euroopa keskmisest üle kümne korra rohkem inimesi, kes on enamiku HIV-nakkuste vastu kaitstud ja aidsi kunagi ei põe. Lisaks paljudele ajaloolistele teguritele on riikide konkurentsivõime seletamiseks hulgaliselt teisigi teooriaid. Marksistlikud uurijad on süüdistanud mahajäänuks nimetatud maailma (arenguriigid, Kolmas Maailm, lõuna vms) probleemides koloniaalriikide rõhumist, mis summutas alistatud ühiskondade algatusvõime. Ladina-Ameerika näitel transformeerus see nn sõltuvusteooriaks (tsentrum ekspluateerib perifeeriat). Analoogilist teooriat kasutati ka postkoloniaalse Aafrika ebaõnnestumisi analüüsides. Sõltuvusteooria tundus üsnagi usutavana kuni 1970. aastate alguseni. Siis jõudis aga maailma teadvusse Aasia “majandustiigrite” edukas hüpe industriaalriikide seltskonda.
annaabi.ee 
