1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina Saksamaa - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe kolooniaid) Holland - Indoneesia, Uus-Guinea, Gujaana (...
Koloniaalsüsteemi lagunemine Koloniaalmaad olid kõik praegused teistest riikidest nii majanduslikuklt kui ka teistes eluvaldkondades maha jäänud riigid. Üldiselt võib öelda, et Ladina- Ameerika, Aasia ja Aafrika riigid. Koloniaalmaade eesmärgiks oli enda juhtriiki varustada toorainega, näiteks suhkruroo, kohvi või naftaga. Selle tõttu on nende riikide majandus ka maha jäänum võrreldes ülejäänud maailmaga. Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki
koguväärtust Võrdle ja iseloomusta eesti eri piirkondade majandusarengut Linnale majanduses on esikohal töötlevad ja teenindavad majandusharud, maal aga põllumajandus ja metsandus. Majanduslikult arenenuim piirkond on Põhja- Eesti . areng on kõige aeglasem Kagu-Eestis sest sealne rahvastik vananeb kõige kiiremini. 3 maakonda Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa annavad enim SKT Millist rolli on euroopa majanduse arengus mänginud asumaad Asumaadest said koloniaalmaad hinnalist toorainet millest sai valmistada väärtuslike kaupu. Rikkaimad riigid olidki koloniaalmaad Kus asub euroopa majanduse tuumikala? Miks? Euroopa majanduse tuumikala asub Kagu- ja Kesk Inglismaa, Holland, Belgia, Saksamaa ning Prantsusmaa kirdeosa. See asub neis piirkondades sest seal asuvad suured linnastud
koloniseeriti. On vahe, kas maad koloniseeriti vaenulikult relvajõuga või pigem majanduslikult koostööd tehes, sellest on tingitud nende riikide tänapäevane areng. Head näide on Suurbritannia kolooniad Põhja-Ameerikas ja Portugali ning Hispaania kolooniad Lõuna-Ameerikas. Kui vallutav riik tegeles koloniseeritud riigis kaubavahetuse ja arendamisega siis saab see riik praegu paremini hakkama kui see ala, kuhu mindi vaenulikult. Arengumaad on enamjaolt endised koloniaalmaad koloniseeritud riikidel ei ole nii pikka omariikluse kogemust, kui paljudel nö sinisel alal asuvatel riikidel ja riikidel, kes olid pigem vallutajate pool ja seega ei saa neilt eeldada, et nad oskavad kohe hästi riikliku majapidamisega hakkama saada. Põhjusteks võib tuua ka alade erinevad looduslikud tegurid, neis toimunud ajaloolised sündmused, erinevad kultuurilised ja religioossed erinevused ja arengumaade võlakriisid.
Rahvusvaheline konflikt- erimeelsused toimijate vahelistes suhetes, mõjutades rahvusvahelist tasandit. Peamisteks põhjusteks on huvidepõhised konfliktid ,nt territoriaalsete vaidluste puhul. Või näiteks vastandlikud majanduslikud huvid. 14.Nimeta rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise võimalusi. Läbirääkimised, vahendamise võimaluse kasutamist (ÜRO) Vahekohtu kaasnemine. 15. Nimeta ja iseloomusta probleeme, millega seisavad tänapäeval silmitsi endised koloniaalmaad, eelkõige Aafrikas ja Aasias. *Nälg ja alatoitumus: erinevad konfliktid on kaasa toonud vaeste inimeste võimetuse endale sööki osta. Vaesem elanikkond ei ole suuteline söögikraami ostma. *Puhta vee ja inimväärse elukeskkonna puudumine: probleemid sanitaartingimustes. Puhta joogivee puudumine ja ebahügigeenile elukeskkond , mis on peamisteks haiguste põhjustajaks. *Puudulik tervishoid ja laste kõrge suremus:vaesematel pole võimalik arstiabile
Ajaloolased ja etnograafid loevad Okeaania koosseisu saared, mis asustati esmalt Aasiast pärit paapua ja austroneesia keelerühmade kõnelejatega. Okeaania regiooni piirideks arvatakse loodes Mariaani saared, kirdes Havai saared, lõunas Uus-Meremaa, läänes Lääne-Karoliinid ja Uus-Guinea ning idas Lihavõttesaar. Enamus Okeaania riikidest on majanduslikult halval järjel ja paljud ka poliitiliselt sõltuvad. Teistele riikidele (Uus-Meremaa, Austraalia ja endised koloniaalmaad (Prantsusmaa ja Inglismaa) kuulub 11 territooriumi. Okeaania hõlmab kolme etnilist piirkonda: Polüneesia (,,paljusaareline piirkond''), Mikroneesia (,,väikesaareline piirkond'') ja Melaneesia (,,mustasaareline piirkond''). 2. Riikide teke 2.1. Samoa Samoa saarte autonoomia ja iseseisvus tagati 1889.a. Berliini konverentsil peale kodusõda (1887-1888). Kuningaks sai Malietoa, kuid sisuliselt oli Samoa protektoraat, mida valitsesid Saksamaa, Suurbritannia ja USA. Selline kord kehtis 1898
Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas 8.Arengumaade sarnasused: 1.suhteline vaesus 2.PM suur osakaal 3.Primaartoodete eksport(tooraine) 4.Linnastumine suur 5.Enamus neile vajalikust kaubast peavad nad importima. Seega on teistest riikidest sõltuvuses 6.hariduse halb kättesaadavus 7.koloniaalminevik 8.Elanike kehv tervis 9.Majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus 10.Kõrge töötus 11.Kõrge välisvõlg.Arengumaade asukoht- olnud kunagi koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas. Klimaatiliselt ja geograafiliselt ebasoodne asukoht majanduslikuks arenguks. 9.Arengumaade mahajäämuse põhjused:1)Ebapiisav varustatus tootmistegurtitega(töö, maa,kapital,vastava kvalifikatsiooniga tööjõud)2) Arengu astmelisus(Viitab teooriale,mis üritab ära seletada majandusarengu etappe midagi vahele jätmata.Tootlik investeerimine üle10%- äratõukeühiskond-varajane tarbimisühiskond- küps tarbimisühiskond.Arengumaad
Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide
Sõltuvus ja haavatavus: maalilmmajandust juhivad peamiselt arenenud riigid, kellel on ka domineeriv roll rahvusvahelistes institutsioonides. Arengumaade sõnaõigus väike ja see muudab nad haavatavaks; Kultuuriline orientatsioon. Meediakanalite, turismi ja hariduse kaudu surutakse arengumaadele peale tööstusriikide elustiili ja väärtushinnangud, mis võivad vastuollu sattuda kohalike traditsioonidega. Arengumaad asuvad: kunagised koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas. Klimaatiliselt ja geograafiliselt ebasoodne asukoht majanduslikuks arenguks. Samuti ka Aasias, mis praegu on üks kiiremini arenevaid kohti. 9. Mahajäämuse peamised põhjused: majanduskasv on olnud riikide üks tähtsamaid majandusarengu eesmärke. Kasvu taotlemise peapõhjuseks on rahvastiku kasv: me soovime elada sama hästi või paremini kui varem, kuid iga juurdesündiv inimene kahandab meie tarbimist, kui tootmismaht jääb endiseks
17. Riikide ebaõnnestumise põhjused (vt. kvaasiriigid). Kvaasiriigid (Robert Jackson): · Iseseisvus antud teiste riikide poolt ehk väljaspoolt · Ei kindlusta elanikele põhiteenuseid · Infrastruktuur puudub · Enamasti puudub sisemine julgeolek · Ahne ja korrumpeerunud valitsus · Eliit ekspluateerib elanikonna enamikku · Eliit soodustab multinationaalsete kompaniide tegevust, lepingud endale mitte riigile kasulikud · Enamati endised koloniaalmaad, kus palju loodusressursse (sh maavarasid). · Aafrika riigid Kõik läbikukkunud riigid pole kvaasiriigid · Kuid vaesus ja ebakindlus neis on pidev ja äärmuslik · Takistavad ka maailmamajanduse arengut · Puudub tugev riiklik struktuur · Läbikukkunud korrakaitse funktioon (aga see on riigi põhifunktsioone) · Esineb ka osaliselt läbikukkunud riike,nt Alzeeria
Kvaasiriigid : · Iseseisvus antud teiste riikide poolt ehk väljaspoolt · Ei kindlusta elanikele põhiteenuseid · Infrastruktuur puudub · Enamasti puudub sisemine julgeolek · Ahne ja korrumpeerunud valitsus · Eliit ekspluateerib elanikonna enamikku · Eliit soodustab multinationaalsete kompaniide tegevust, lepingud endale mitte riigile kasulikud · Enamati endised koloniaalmaad, kus palju loodusressursse (sh maavarasid). · Aafrika riigid Kõik läbikukkunud riigid pole kvaasiriigid · Kuid vaesus ja ebakindlus neis on pidev ja äärmuslik · Takistavad ka maailmamajanduse arengut · Puudub tugev riiklik struktuur · Läbikukkunud korrakaitse funktioon (aga see on riigi põhifunktsioone)
Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Sadamate ja kaubandusfirmade areng Maailm globaliseerus- rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võib-olla ka töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile. Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside
● Uniting for Peace - 1950 -> oli mõeldud Korea sõja tarbeks. - Kui JN pole võimeline [otsustama]. Siis võtab PA otsuse võtmise üle. Kasutati külma sõja algusaastatel -> nt Suessi kriis. Kolmas maailm tahab assambleele rohkem võimu tänapäeval. ÜRO algusaegadel oli assamblee rohkem tähtsam, sest see oli väiksem ja ühtsem. Samas n-ö kaks blokki: USA ja tema liitlased vs Nõukogude idablokk. Kolmas maailm oli suures osas koloniaalmaad. Julgeolekunõukogu ● Peamine organ rahu ja julgeoleku tagamiseks ● Kiirus ● Otsuste kohustuslikkus ● Juhib president -> on kuu aega, ingliskeelse tähestiku järjekorras. JN liikmed ● Alalised ● Mitte-alalised (valitavad): - 10 liiget kaheks aastaks - Geograafiline jaotus -> Lääne-Euroopa ja muud, Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa, Aasia ja Aafrika. [Austraalia, Uus-Meremaa ja vist ka Iisrael kuuluvad Lääne-
Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad. Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne. Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert, teine inimene suur ordujuht W.v
2 riiki Nõukogude riik ja USA. Kommunismi pooldamine ja vastuhakk. Sõidmine käib kolmandas maailmas. Egiptuses rajasid Nõukogude insenerid Assuani paisu Niiluse jõele, peab tõusma üle kallaste, sest siis väetab mudaga üle kaldad. Siis kui pais tehti, siis kõigepealt jäi veehoidla põhja hästi palju väärtuslikke raidkujusid ja kadusid ära paisud. 2. Maailmasõja järel Marshalli plaani kohaselt kujunes välja Euroopa Liit. Maailmas on niisugune protsess, et endised koloniaalmaad hakkavad iseseisvuma. Idapool on kas Nõukogude Liidu poolt okupeeritud või väga tugevasti mõjutatud. Nende maade kirjandus ja kunst, üldse kogu looming, on tugevalt tsenseeritud ja kasutusel on niinimetatud sotsialistlik realism, kus kogu elu lahatakse klassivõitluse seisukohalt. Hästi jabur kirjanduse koha pealt. Lääneriikide kirjanduses pärast sõda taotleti otsekohesust ja lihtsust. Otsitakse jälle sõja tekke põhjuseid. Filosoofias ja
annaabi.ee 
