· Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl · Murtud nõudluskõver - oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui firma oma toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. · Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär · Palk tasu tööjõu müügi eesr · Ressursiturg turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetaate ressursside hinna ja kogused
enda läbimüüki ja kasumit. Tunnused 1. Üksikud suurfirmad. 2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt
22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja tulude ringkäigu kaudu. Lisatud on avalik sektor. Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu. 27
barjääride olemasolu ja hinna kujundamine ) on omavahel seotud? Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,... 22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks? Näiteks konkurents kvaliteedi, reklaami, tehnoloogia üle. 23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil? MR=MC 24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid? Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kartell- Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest
Hinnadiskiminatsioon erineva hina kehtestamine ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele. Hinna erinevused pole seotud tootmise hinnaga. Hinakujundaja on üksiktarbija, või tootja kes võib oma tegevusega turuhinda mõjutada. Hinnaväline konkurents. on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvalitedil, reklaamil, uurimis- ja arndustööl. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, totomismahtude määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kollusioon on teatud müüjate katsed piirata konkurntsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaosasid(levinuim tüüp, kartell) Loomulik monopol esineb harus kus mastaabisääst on nii suur, etminimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada.
Hinnadiskiminatsioon erineva hina kehtestamine ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele. Hinna erinevused pole seotud tootmise hinnaga. Hinakujundaja on üksiktarbija, või tootja kes võib oma tegevusega turuhinda mõjutada. Hinnaväline konkurents. on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvalitedil, reklaamil, uurimis- ja arndustööl. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, totomismahtude määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kollusioon on teatud müüjate katsed piirata konkurntsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaosasid(levinuim tüüp, kartell). Vaikiv kollusioon on firmade salajane kokkulepe. Loomulik monopol esineb harus kus mastaabisääst on nii suur, etminimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis
· Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress).
· Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus
Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. 7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG Tootmistegurite ehk ressursiturg- on turg, kus ressursside (maa, töö, kapital) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressurside nõudlus- on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Piirprodukti väärtus- kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse
Kui firma majanduskasum on 0 siis tähendab see et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. MITTETÄIELIK KONKURENTS Hinnakujundaja- saab hinda mõjutada kuna on ainus müüja Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE
Hinnavahemiku p > pe langeb nõudluskõver kokku elastsemat nõudlust väljendava nõudluskõveraga ja vahe- mikus p < pe langeb ta kokku vähem elastset nõudlust kajastava kõveraga. Kartell - moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. Hinnaliider - Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nime- tatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks. Mänguteooria - vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade
neid üksteisest eristavad iseärasused. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse juurde tulla- märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Teatud piirides suudab ta hinda mõjutada. Oligopol kolmas mittetäieliku konkurentsi turu struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuur enamikus arenenud turumajandusest. Sisenemisbarjäärid- oluliseks sisenemisbarjääriks ongi uutele firmadele mastaabiefekt. Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kugi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud, siis enamikes riikides on need keelatud. Sel põhjusel ongi enamikes riikides olemas oma konkurentsiseadus. Tunnused Täielik Monopol Monopolistlik Oligopol konkurents konkurents
müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt 2. sisenemisbarjäärid. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud patent. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega
Oligopoli turg väga keeruline analüüsimiseks. Seal mudelid: *Murtud nõudluskõver nõudluskõver algul laugem ja siis mingist punktist nagu allapoole murtud läheb järsemaks. Põhimõte: kui firma tahab hinda tõsta, siis tekib küsimus, et kas teised tulevad temaga kaasa või mitte. Kui tõstaks hinda, jääks paljudest tarbijatest ilma (nõudluskõver lauge - elastne), kui laseks hinda alla, tuleks ka teised kohe kaasa (nõudluskõver läheb järsuks mitteelastseks). *Kollusioon (kartell) näiteks OPEC (mingi naftariikide teema). Jagatakse kulu ära. Tehakse kokkulepe, kui palju hinda alla lasta tohib ja kui palju ei tohi. Samamood reguleeritakse pakkumist, lepitakse omavahel kokku, milline riik tohib kui palju müüa. *Hinnaliider hinnaliidriks võib olla tavaliselt kõige suurem firma, samas jällegi heade juhtidega firma või siis poliitiliselt heal positsioonil olev. Samamoodi ka näiteks uue tehnoloogiaga firma. LOENG 8 TOOTMISTEGURID 1
konkureerida olemasolevad firmadega, mis on võitnud juba tarbijate usalduse. Samuti esineb ka seaduslikke barjääre. Oligopoli toodangu nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral ( kui üks firma langetab hinda tulevad teised järgi, kuid kui üks tõstab, võivad teised samale tasemele jääda, et turuosa suurendada) Hinnad on suhteliselt stabiilsed, seda saab selgitada murtud nõudluskõvera abil. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm, asjaolude kohta. Levinuim kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Tegelikult püüavad kokkuleppe sõlminud firmad kasumit suurendada ja käituda nagu monopol. Rahvusvahelised kartellid on tuntud kohv, suhkur, nafta jne. Enamusest riikides siiski keelatud, kuid on teisi võimalusi kuidas sellest kõrvale hiilida.
2)sisenemisbarjäärid, kusjuures oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega. OLIGOPOLI MUDELID Oligopoli nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral. Ühtlasi tähendab see et hind muutub oligopoolsel turul vähem. Seda saab seletada murtud nõudluskõvera mudeli abil. Kuna firmad üksteisest sõltuvad, võib mõnikord neile kasulik olla kooperatsioon. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige tähtsamad ülesanded on kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartellid on suhteliselt ebapüsivad. Enamikes riikides on kartellid keelatud. Sellest keelust kõrvalehiilimiseks kasut. Kollusiooni teisi tüüpe
alandamist, samas aga hinnatõusuga kaasa ei lähe, on oligopoli nõudluskõver murtud. Hinnavahemikus p > pe langeb nõudluskõver kokku elastsemat Kartell Kartelli moodustav grupi firmasid, mis nõustuvad oma tootmis ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. KARTELLI EESMÄRK: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. Hinnaliider Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nimetatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks. Mänguteooria
Antonie Augustin Cournot analüüsis esmajoones duopoli, see on kahe firmaga turu, mille korral on tegemist nn kogusevõtjate firmadega. Bertrandi mudeli kohaselt valib iga oligopoli firma hinna, võttes aluseks teiste firmade poolt kasutatava hinna kui etteantud suuruse. Mudeli tasakaal on oma olemuselt samasugune kui suue firmade arvuga TKT tasakaal, mille korral tasakaalutingimustes on piirtulu MR ja piirkulu MC võrdsus. Kollusioon on teatud müüjate katsed piirate konkurentsi (salajaste) kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on oligopoolsete ettevõtete ametlik kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks. Kartell on täieliku iseseisvuse säilitavate ettevõtete liit, eesmärgiga piirata või kaotada konkurentsi oma tootmisharus kas hindade kokkumängu,
annaabi.ee 
