Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Bütsantsis saatis edu kaubandus. Kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid jõgesid pidi idaslaavlaste ning soome-ugrilaste aladeni.
kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid:
kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid:
Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis BÜTSANTS: Ühiskond: maaharijad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud, roomlased, kreeka keel. Kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soomeugrilaste aladeni. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati, keisrile allusid riigielu valdkondi korraldavad ametnikkonnad Välisvaenlased: lõunaslaavlased, langobardid, bulgaarid, araablased, türklased-seldzukid
mõrvati, sandistati või mungaks, lahingutes sureb 8, loomulikku surma vaid 34) 5. Talupojad -talupojad isiklikult vabad -maksukoormus toob kaas talupoegade olukorra halvenemise, laostumine 11. sajandil - sõjaväe nõrgenemine 6. Linnaelu, kaubandus, käsitöö - Konstantinoopol püsib ka sissetungidest hoolimata rikkana ja võimsana - kaubavahetus idamaadega- suur tulu - kaubavahetus lisaks idamaadele ka idasaavlastega - kaupmehed ja käsitöölised koonduvad kolleegiumitesse (äri-ja ametiühingud) - riik reguleerib nende tegevust, hinnapoliitikat - käsitöölised tegutsevad väikeettevõtjatena, ei ole väga rikkad - kaupmeeste jõukuse tase erinev 7. Kirik ja usuelu - kirik keisrivõimu kontrolli all - Konstantinoopoli patriarhi valisid metropoliidid (piirkondlikud kirikujuhid), rahvas ja vaimulikud, peaotsustajaks siiski keiser - patriarhi võim Rooma paavsti omast väiksem - suurenesid erinevused lääne- ja idakiriku vahel (al.9
osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp Ühiskonnakorraldus, kultuur: * Enamuse moodustasid vabad talupojad maksid makse, teenisid sõjaväes, *Arenenud linnad, käsitöö ja kaubandus, *Käsitöölised kuulusid kolleegiumitesse (nagu tsunftid Lääne-Euroopas) 7. Idaslaavlased - kuidas on Venemaa ajalooga seotud järgmised isikud: Rjurik: 862 said võimule Novgorodi linnas Oleg: vallutas Kiievi 882, ning pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir: 988 lasi end ristida ja kehtestas uue usu riigis - õigeusk Jaroslav Tark: tema valitsusajal ulatusid valdused Mustast merest Läänemereni , lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus" 8. Araablased ja islam: Kuidas tekkis islam?
Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. 8. Religioon Roomas ja Ristiusk Samad jumalad mis olid ka Kreekas ainult teiste nimedega. Peajumal oli Jupiter. Riigi edu sõltus roomlaste silmis jumala heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Tähtsad pühamud olid riigi kaitse all. Preestrid olid riigiametnikud, kui erinevalt teistest riigiametnikest valiti nemad eluks ajaks. Nad jagunesid oma tähtsuse järgi mitmetesse kolleegiumitesse. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Kristus erines peamiselt sellest, et seal austati ainult ühte jumalat. Inimesed on jumala silmis võrdsed ja peale surma saavad head inimesed paradiisi ja halvad lähevad põrgu. Riitustel said osaleda ainult pühendatud. Kristlasi kiustai taga Rooma riigis mitmetel põhjustel: Kristlased tunnistasid ainult ühte jumalat. Ei tunnistanud Rooma usku ning ei jumalikustanud keisrit. Ristiusk levis väga laialt kuna oli suur misjonitöö, inimesed
Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Kaupmeeste seas oli jõukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt üsna erinevaid inimesi. Mõned äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul ja nende tähtsamad kaupmehed said kõrgeteks riigiametnikeks. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga, et kompeneseerida merekaubandusega kaasnevaid riske
Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 2. Religioon Religioon oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt, nt Jupiter –Zeus, Mars –Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno –Hera. Preestrid olid riigiametnikud. Nad jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustati lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. 3. Kristluse teke Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik. Nad uskusid messiasse, kes on päästja või lunastaja, kes toob Jumala riigi maa peale. Messia ootusel
palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata. Paljud talupojad hakkasid rentnikeks või läksid linna, see oli ka üks Bütsantsi allakäigu põhjus. Linnaelu linnad olid suured ja jõukad. Linnades elavad kaupmehed ka käsitöölised koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid riigi ettekirjutuste alusel. Riik kehtestas toodangu hinna kvaliteedi ja kõik muu. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlikes väikeettevõtetes, millest mõned asusid väljaspool linna. Kaupmeeste seas oli palju jõukaid inimesi, kes said ka riigiametnikeks. Nende kõrval oli ka vaeseid kaupmehi, kes rändasid linnast linna ja laadalt laadale. Kirik ja usuelu kirik oli keisrivõimu all, keiser võis Konstantinoopoli patriarhi vallandada
Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata; Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom- ugrilaste aladeni; Konstantinoopoli käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse; s.o kolleegiumitesse; 7.Bütsants. Kirik ja Kultuur Kirik ja usuelu Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane; Bütsantsi kirik sesis kindlalt keisrivõimu kontrolli all; suurenesid erinevused ida-ja läänekiriku vahel; idas ei kehtinud enam vaimulike abielude keeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt; Bütsantsi ei levinud Benedictuse kloostri reeglid; Haridus ja vaimuelu Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone;Kõrgem õppeasutus
läänepoolsete alade vallutamisega riiki ühildada, kuid ebaõnnestus ● Süstematiseeriti seadused ● Ristisõjad ● Keiser piiramatu võimuga valitseja ○ Ka kiriku valitsej ● Aristokraatlik senat, kes võis keisrile nõu anda ● Enamik elanikkonnast maaharijad ● Sõjaväe nõrgenemine ● Konstantinoopol püsis suurlinnana ● Kaupmehed ja käsitöölised kogunesid kolleegiumitesse ● Hariduse eeskuju antiikajast ● Langes 1483 osmanite läbi ● Bütsants: https://docs.google.com/document/d/1bF31j2Mo9SpGuHL9WYkneLVMWOHR1nBph Rm6ulgTkA4/edit?usp=sharing ● Keskaeg 1. Varakeskaeg V-X sajand 2. Kõrgkeskaeg XI-XIII sajand 3. Hiliskeskaeg XIV-XV sajand Frangi riik ● Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid Gallia ● 495 ristis Chlodovech end koos kaaskonnaga
Ristiusu kirikut juhtis partiarh, kes allus keisrile. Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele. Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid. Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad. Elanikkonna põhirahva maal moodustasid talupojad, linnas arvukas käsitööliste ja kaupmeeste hulk, kes olid ühinenud kolleegiumitesse. Kõige tugevamaks valitsejaks oli Justianus I 527-565a. Tema naise nimi oli Theodora, kes oli enne Justianusega kohtumist tsirkuses akrobaat/esineja, kes esines väga nappides riietes ja kelle elukommete kohta võib ka küsimärke panna. Lasi ehitada hagiasoofia, tema ajal koostati tsiviilseaduste kogu Carpus juris Civilis, mis põhines Rooma õigusel. Välispoliitikas oli eesmärgiks Rooma keisririigi võimsuse taastamine,
Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva 6 Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus: Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust
Bütsantsi sõjavägi palgaarmee, maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki. Talupojad isikuliselt vabad, maksukohustuslikud, enamus inimesi, üha enam muutusid nad rentnikeks võlgade pärast, tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise Konstantinoopol püsis vallutustest hoolimata suurlinnana. Bütsantsil kauged kaubandussidemed. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Käsitöölised tegutsesid väikeettevõtetes. Kaupmeeste seas oli erineva jõukusega inimesi. Riik toetas laevaomanike rahaga. 9.Iseloomusta kiriku rolli ja kultuurielu Bütsantsis. Linnade langusega araablaste võimu alla, tuli Bütsantsi kiriku ühtsus esile, sest Kon. Pat. oli tähtsaim kirikutegelane. Kandis koolt ka sotsiaalse poole eest. Ei kehtinud Benedictuse kirikureeglid. Lõplik tüli tekkis püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus Püha
Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis. Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsid suursugustest suguvõsadest valitud preestrinnad. Janus omapärne sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kujutati kahenäolisena. Jumalatesse suhtuti praktiliselt, kohusetruul teenimisel oli ka jumalate tahe hea. Religioon oli allutatud riigile, riiklikele huvidele. Preestrid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunst augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. · Haridus: Laste kasvatamine pere ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust
Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid.
Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid.
Konstantinoopoli patriarh · Ametkonnad- korraldasid riigielu valdkondi, allusid keisrile · Bütsantsi sõjavägi- palgaarmee · Maa jagadi sõjaväeringkondades teemadeks, mida juhtis strateeg · Põhiline osa armees oli stratiootidel · Talupoegadel olid suured maksud, langesid võlgadesse, Bütsantsi allakäigu põhjus Käsitöö, kaubandus, linnaelu · Konstantinoopolil oli palju olulisi kaubandussidemeid · Kaupmehed koondusid äri-ja ametiühingutesse- kolleegiumitesse · Kästiöölised- väikeettevõtted · Kaupmehi oli nii keisri soosingus olevaid kui ka vaeseid rändkaupmehi Bütsantsi kirik ja kultuur · Konstantinoopoli patriarh oli kõrge kirikutegelane · Patriarhi valisid vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid Haridus ja vaimuelu · Bütsantsis kanti edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone · Asutati kõrgemaid koole · Platon, Aristoteles Mõisted
nõrgenemise ning riigi lagunemise üks põhjuseid. LINNAELU, KAUBANDUS, KÄSITÖÖ o Vaatamata araabia piraatidele ning üldisele madalseisule püsis Konstantinoopol suurlinnana, ning 9 sajandil algas uus tõus. Bütsants 'i kaubandussidemed olid suureks tuluallikaks, ning need ulatusid Indiast, Hiinani ja sealt soome-ugrilasteni. o Käsitöölased ja kaupmehed töötasid vabadena, ent koondusid riigi korraldatud kolleegiumitesse, kus kogu kaubanduslik tegutsemine oli kontrollitud. Käsitöölased töötasid väikeettevõtjatena, müües ka ise kaupa. Kaupmeeste seas oli kõrgeteks riigiametnikeks saanuid, ning ka vaeseid. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR KIRIK JA USUELU o Endised suured usukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia olid langenud, ning läinud kaotsi ning Konstantinoopoli patriarh oli vaieldamatult kõrgeim
ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid
Konstantinoopol säilis suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega säilis. 9 saj algas uus tõus.Bütsantsi kakudu toimus kaubavahetus erinevate riikdie vahel ja seal võeti suur kasum. Kaubasidemed ulatusid araabia maade vahenudsel indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Jõgesid mööda soomeugrilaste ning idaslaavalsteni. Kaubandus ja käsitöö oli eraettevõte, aga oli riig kontrolliall. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riig iettekirjutustele. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteednõuded, laenuprotsendi. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlikes väikeettevõtetes, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Töötasid ka väljaspool linna. Kaupmeeste osad äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul, need kaupmehed saidkõrgeteks riigiametnikeks. Konstantinoopoli laevaomanikke toetati rahaga. Jõukamate kaupmeeste seas oli ka vaesemaid väikekaupmehi. 11 sajandil
Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus:
annaabi.ee 
