9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28
Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse kassatsioonikautsjonit riigiohtule (tagastatakse kui rahuldatakse osaliselt või täielikult... ei tagastata kui ei rahuldata või ei võta üldse menetlusse) 6. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 7. Millised on kohaliku omavalitsusüksused? Vallad ja linnad 8. Mis on alalik haldus? Avalike asjade korradamine. Avalik haldus on kõik see, mis jääb üle seadustest ja kroraldustest. (ülesanded: avaliku korra ja jugleoleku kaitse, üksikisiku toetamine, avalikele võimule aineliste vahendiste kindlustamine, haldusvõime korralduslik
. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus tegutsevad 19 riigikohtunikku. Õiguse mõistmine riigikohtus: · Kassatsioonimenetlus · Teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud · Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium).
Aadli omavalitsus Selle omavalitsuse aluseks olid rüütelkonnad. Oli kolm: Saaremaa, Eestimaa, Liivimaa rüütelkond. Üle kolme aasta käidi koos Maapäevadel (igal rüütelkonnal oli oma Maapäev). Otsused, mida rüütelkond tegi fikseeriti maapäeva retsessis. Tihti avaldati retsessid patendina. Maanõunike kolleegium tegutses vaheajal (kolme aasta vältel). See kujutas kõrgemat võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus
Sündimus oli 1982 a 13,4%o, üldsuremus 7,4%o, laste suremus 11,5%o ning keskmine eluiga meestel 70, 7 ja naistel 76,2 a., aasta 2000 seisuga on aga mehe keskmine eluiga tõusnud 75.32 vanusele ja naise oma 82.49 a. Peamisteks surmapõhjusteks olid: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ja peaaju veresoonte kahjustused. Kuurorte on üle 130, enamik loode- ja kaguosas (Caldas de Reyes, Lanjarón, Carratraca, Santa Cruz de Tenerife). Haridus. 17. sajandil hakati asutama kolleegiume.1857 kehtestatud esimest kooliseadust ellu ei rakendatud. Pärast Hispaania kuulutamist vabariigiks (1931) lisandus ligi 7000 algkooli, 1936-1939 õpetati kirjaoskust kampaania korras. 1980 oli kirjaoskamatuid täiskasvanute hulgas u 10%. Praegune koolikorraldus näeb ette, et 4-5 aastased lapsed saavad käia lasteaias ja 6 aastaselt tuleb kooli minna. Kohustuslik on 8 kl põhikool: 4 9
Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks- testes estote Ei võinud toimudda keelatud päevadel-deis nefast. Avalikult mõnel väljakul Menetlus in iudicio(toimus avalikult)-toimub tsiviilõiguse tüliküsimuse arutamine ja otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.: o Ludices centiam viri-105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad. o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel.
aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse Peterburgi ehitamist. Peterburgi keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus. 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast Peterburgi üle. Peeter I nimetas Peterburgi Venemaa ,,aknaks Euroopasse". Peale sõjaväe muutis Peeter I ka õukonnaelu Euroopalikumaks, jagas Venemaa kubermangudeks, asendas Bojaaride duuma senatiga, lasi rajada palju manufaktuure, asutas kolleegiume, kehtestas Venemaal Juliuse kalendri, asutas Teaduste Akadeemia (1724) ning lasi luua ka palju uusi makse (nt: habeme-, korstna- ja aknamaksud, ning hiljem asendas need isikumaksega ehk pearahaga). Lisaks võidule Põhjasõjas vallutas Peeter I ka Türgilt Azovi (1696. aastal). Azov kaotati aga Türgi vastasel Pruti sõjakäigul 1711. aastal. Venemaa oli aga sõjas ka Iraaniga (1722-1723). Tänu sellele ühendati Venemaaga Kaspia mere lääne- ja lõunarannik.
Kriminaalhooldusametnikud peavad jälgima kas on esitatud nõuded: see inimene peab viibima igapäevaselt oma elukohas, peab käima etteantud aegadel kriminaalhooldusametniku juures vestlemas, aru andmas jne. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Kohtuesimees 5 a. Ametis või 2 korda 5 a. Arutatakse haldusasju siin kohtus. · Teise astme kohtud: Ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu. 7 päeva teatamine, 15 päeva kaebuseks. Ringkonnakohus võib olla ka apellatsioonikohus. Kolleegiume on 3 tükki: tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. Ringkonnakohut juhib kohtuesimees. Võib ametis olla 7 aastat. · Kolmanda astme kohud: Riigikohus: asub Tartus.
L-Eesti ja P-Läti olid läinud Rootsi võimu alla. Rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval (igaüks enda Maapäeval, mitte kõik koos). Arutasid eeskätt kohalikku ellu puutuvaid probleeme, näiteks talupoegadega seotuid, mõisnike ja riigi vahelisi jne. Neid kutsuti kokku tavaliselt üle 3 aasta ja nende vahepeal toimusid Maanõunike Kolleegiumid. Eesti- ja liivimaa rüütelkondade kolleegiumides 12 liiget, Saaremaal vähem (olenevalt ajast 4- 6). Neid kolleegiume saab pidada antud piirkonna kõrgeimateks võimuinstitutsioonides, mis tegutsesid kuberneri eesistumisel. Maanõuniku amet oli eluaegne ja ainult siis kui ise tagasi astuti või ära surdi muudeti koosseisu. Kohtuvõim oli kahes kubermangus (Eestimaa ja Liivimaa) erinev. Kõige alama aste kohus oli EM adrakohtunikud (pidi jälitama põgenenud talupoegi ja nad tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest nt varastas kanu, kakles) ja LM sillakohtunikud.
Jalgpalliliidu nimi on Real Federacion Espanola de Futbol, hüüdnimi on La Seleccion. Peatreeneriks on 2008-st aasast Vicente Del Bosque, kapten on Iker Casillas, parim väravakütt on David Villa. Hispaania suurimaks võiduks on Hispaania-Bulgaaria, kus Hispaanial oli 13 väravat ja Bulgaarial 0. 15 5. Haridus Esimsed koolid rajas kirik juba keskajal. 17.sajandil hakati asustama esimesi kolleegiume. Koolikohustus kehtestati aastast 1857, kuid ellu seda tollel ajal ei viidud. Peale Hispaania riigi väljakuulutamist avati 7000 algkooli. Eesmärgiks oli eelkõige suurendada kirjaoskajate inimeste hulka ja parandada ka seeläbi teabe levikut riigis. Nendest pingutustest oli ka kasu, kuid sellele vaatamata oli 1980 aastal veel 10% inimestest kirjaoskamatud. Praegune Hispaania riigi koolikorraldus pärineb aastast 1964. Lapsed lähevad kooli tavaliselt kuue aastaselt
tegemine. 28. juunil 1992 hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Koosseis Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume. Kohtute funktsioonid: Rahu tagamine - rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Avaliku võimu kontroll - üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Põhiseaduslikkuse järelevalve - põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle,
Suur osa välisinvesteeringutest on koondunud Madridi ümbrusesse (65,%) ja Katalooniasse (12%). Hispaania otseinvesteeringud välismaale moodustasid 2009. aastal 44 mld eurot. Hispaania investeeris USA-sse (22,3%), Suurbritanniasse (16,1%), Hollandisse (12,3%) ja Mehhikosse (11,4%). Hispaania riigi haridussüsteem Esimesed koolid rajas kirik keskajal. Araabia kultuuri vahendajana sai tollel ajajärgul tuntuks Salamanca Ülikool (1218 aastal). 17 sajandil hakati asutama esimesi kolleegiume. Koolikohustus kehtestati aastast 1857, kuid ellu seda ei viidud tollel ajal. 1931 aastal peale Hispaania Vabariigi väljakuulutamist avati üle riigi 7000 algkooli. 1936- 1939 aastatel alustati õpetamist kampaania korras. Eesmärgiks oli eelkõige suurendada kirjaoskajate inimeste hulka ja parandada ka seeläbi teabe levikut riigis. Nendest pingutustest oli ka kasu, kuid selle vaatamata oli 1980 aastal veel 10% elanikkonnast ikka veel kirjaoskamatud.
Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli – liidumaakohus – I astme kohtuks tsiviil – ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) – ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli – liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes. Asjad, mis algasid kohalikus kohtus, on liidumaa ülemkohus viimase astme kohtuks. Osades riigivastastes kuritegudes esimese astme kohtuks. · kõrgeim – Liidu Ülemkohus – kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes
Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli liidumaakohus I astme kohtuks tsiviil ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes. Asjad, mis algasid kohalikus kohtus, on liidumaa ülemkohus viimase astme kohtuks. Osades riigivastastes kuritegudes esimese astme kohtuks. · kõrgeim Liidu Ülemkohus kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes
Vahepeal ähvardab see ebaõnnestumine soodustada kahepoolsete lepingute arvu mitmekordistumist, mille tõttu võivad kannatada kõige vaesemad riigid. D. Vaidluste lahendamises osalemine WTO üks suuremaid läbimurdeid võrreldes GATTi süsteemiga on riikidevaheliste kaubandusvaidluste lahendamise siduva mehhanismi loomine; selleks on moodustatud alaline organ (vaidluste lahendamise organ, VLO), millel on oma pädevus ja mis tegeleb talle saadetud küsimustega, moodustades spetsiaalseid kolleegiume. EL on sageli pöördunud mainitud organi poole ning liit on seotud umbes kolmandiku kolleegiumide moodustamisega alates süsteemi kasutuselevõtust. EL on võitnud enamiku vaidlustest, millest suurem osa on olnud USAga. Kõige suurem edu oli võidu saavutamine vaidluses USA teraseimpordi kaitsemeetmete üle. Vaidluste lahendamise organ mõistis need meetmed hukka ning andis koguni ELile õiguse kehtestada vastumeetmed (mis ulatusid 4000
laieneb nii üksikutele perekondadele, kui ka kõigele sellele, mida nad ühiselt valdavad." Suveräänne võim on B. järgi see jõud, mis liidab riigilaeva osad üheks tervikuks, sest riiki ei moodusta elanikkond, vaid rahva liit ühe suveräänse võimu all. Suvereniteet on tõeline vundament, millele rajaneb riigi kogu struktuur ning millest sõltuvad kõik kohtuametid, seadused ja korraldused. Suvereniteet on ainus kohustus, mis seob perekondi, kolleegiume, ühendusi, eraisikuid ning ainsat täiuslikku ühendust, mis ongi riik. Suvereniteet on absoluutne ja igavene võim riigi kehastuses. Suvereniteet on ennekõike väljendatud seadustes, mis on antud alamatele ilma nende nõusolekuta. [17]Kuid Bodini absolutismil on täpsed objektiivsed piirid, mis on määratud eetiliste normidega (õiglusega), loodusseadustega ja jumalike seadustega. Need piirid on ka absoluutse võimuga valitsusele kohustuslikud ning valitsus, kes ei austa neid, on türannia
Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks- testes estote Ei võinud toimudda keelatud päevadel-deis nefast. Avalikult mõnel väljakul Menetlus in iudicio(toimus avalikult)-toimub tsiviilõiguse tüliküsimuse arutamine ja otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.: o Ludices centiam viri-105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad. o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel.
Jumalaemale on pühendatu kõik ordu kirikud ja paljud kloostrid kannavad tema nime. Bernard iseloomust Maarjat kui ,,veejuhet", mis jumalikku armu edasi kannab. Oluline askeesi (enesepiitsutamine), palve, vaesuse ja lihtsuse (ühised magamissaalisd) kõrval veel see, et kloostrisse tulek pidi sündima läbi isikliku otsuse, mitte läbi vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar. Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette näidata nii silmapaistvaid õpetajaid kui kerjusordudel (dominiiklastel, frantsisklastel). Majandus: Kloostritd olid rajatud kõrvalistesse maanurkadesse, mis nõudis isemajandamist. Selleks oli õigus kloostritel maavaldusteks (maa, voolavad veekogud jne). Sõltumatuse sälitamiseks arendas ordu kõrgkeskajal progressiivset
annaabi.ee 
