Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses Liikvori-aju tõke Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse
rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel kahin nõrgem või puudub, vigastatud pool esilepaistev, trahhea nihkumine. 18. Patsiendi käsitlemise põhimõtted keemiarünnaku järgselt: -võimalusel ennem keemiarünnakut katan ta kaitsevahenditega -kokkupuude on ära olnud siis pesta teda puhta veega mitte ei hakka teda mingi vastu happega puhastama -kiirelt arstiabi 19.Peatrauma ajuvapuystus ajupõrutus koljusisene verevalum nägemis ja tasakaalu häired peavalu, pearinglus teadvusehäired suust, ninast või kõrvast jookseb verd või läbipaistvat vedelikku 20.Patsiendi ülevaatuse põhimõtted: AVPU, tiraaz et anda algset esmaabi mis võib päästa kannatanu elu 21.Taktikaline esmaabi: abistaja peab tagama ennekõike enda ohutuse! Kannatanu üldseisudnu hindamine AVPU kontrollin hingamist ja pulssi ennekõike eluohtliku haava leidmist zgutt, teen esmase tiraazi 22.Mida tähendab AVPU?
lapse kaenla alt ning seda nimetatakse raputatud lapse haardeks. Last võidakse raputamise ajal haarata ka kätest, rinnust, jalgadest jne. Raputamine on väikelapsele ohtlik kuna väikelapsel on võrreldes täiskavanuga väga pehme kolju. Vastsündinu lõge on avatud, kaitsmaks lapse aju sünnitusel tekkida võivate traumade eest. Lapse pea on suur, aga aju ja kolju ei ole omavahel proportsioonis ning kolju sees on palju ruumi, nii et lapse kasvades saaks kasvada ka aju. Suur koljusisene ruum annab lapse raputamisel ajule võimaluse koljusiseselt vabalt liikuda. Lastel puudub kontroll pea liikumise üle ja nad ei saa ise jõulist raputamist takistada. Lapse pea on väga õrn ning vigastustele vastuvõtlik. Raputamine põhjustab ajuaine kahjustusi, ajuveresoonte venitust ja rebenemist, kõvakelmealuseid verevalumeid, verejookse ning närviühenduste kahjustusi. On ka teisi kahjustusi, mis on tingitud aju hapnikupuudusest ja ainevahetuse häiretest. Lapse võimaliku
liikumatuks. Koljuluudega on kõvakest tihedasti kokku kasvanud ja täidab ühtlasi luuümbrise funktsiooni 160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad sensoorsed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast. 162. Alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
võrkkesta kohtadesse. Proliferatiivse retinopaatia puhul tuleb vahel võrkkesta ravida kogu ulatuses, mille puhul on ohuks, et hämaras nägemine võib halveneda püsivalt. (Vt joonis 4) Makulopaatia korral vähendadakse laserraviga terava nägemise piirkonna turset ja pidurdatakse sellega täpseks tööks vajaliku nägemise halvenemist. Joonis 4. Laserravi kogu silmapõhja ulatuses. Klaaskeha verejooksu raviks on rahuolek. Soovitav on olla istuvas asendis: sel juhul on koljusisene rõhk väiksem ning verejooks väheneb. Verejooksu puhul on võrkkesta raske uurida, sest veri ei paista läbi. Sel aja pole võivalik ka laseri abil veresoont sulgeda. Patsientidel, kellel esineb korduvaid verejookse klaaskehasse, klaaskeha hägusus ei kao iseenesest või reetina on irdunud, tehakse vitrektoomia (Vt joonis 5). See on 15 operatsioon, kus keerukate instrumentide ja mikroskoobi abil eemaldatakse klaaskeha
nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi Endassesulgumus on arenguhäire, psüühika kahjustatud areng, kalduvus mõtlemises ja tegevustes. Närvisüsteemi häire, kus ilmnevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel, kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. Mis on teadvushäire? Koljusisene põhjus (nt ajutrauma, ajuverevalum), epilepsiast või sellele järgnevast seisundist. Mis on somnolents? Haiguslik unisus. Teadvuse nõrgenemisel, püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimenen haiguslikult uiseks. Tavaliselt kõrge palavikuga inimene, kes on poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte Mis on soopor? Teadvushäire süvenedes muutub inimene lühiajaliselt äratatavaks kusjuures sõnaline
tugevam. Närviaktiivsus viib märksa suurenenud vere juurdevoolule sinna ajupiirkonda. NT mõõdab mis muutused on aju töös pärast ravimi manustamist Käitumuslikud meetodid loomadel: ärevuse ja uudistamiskäitumise uurimiseks hele-tume kamber ja tõstetud pluss-puur; õppimise ja mälu uurimiseks labürindid, sh Morrise vesi-labürint; sõltuvusainete uurimiseks eneselemanustamine ja koljusisene enesestimulatsioon. - Esmane hinnang: mittespetsiifilised ja lihtsad käitumise vaatlused – värinad, ptoos, ilavoolsu, defekatsioonid, refleksid, sabast näpistamine, katalepsia - Teisene hinnang – juured etoloogias – looduslikes tingimustes käituvad loomad nii; käitumine muudetud kvantifitseeritavaks kontrollitud keskkonnas Uudistamine ja ärevus - Hele-tume kamber ehk spontaanse uudistamiskäitumise edasiarendus; närilised väldivad valgustatud alasid
kuklasagarate ja väikeaju vahel väikeajutelgi. Kõvakest täidab luuümbrise funktsiooni. 160. Ajuvedelik, teke, paiknemine, tähtsus: Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevate ehk aferentsete juhteteede kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve
Glükoos Aminoplasmal Lipofundin Nutriflex Tracutil Vitalipid Kuhu manustada Olenevalt lahusest kas tsentraalveeni või perifeersesse veeni Kui on valida, siis tsentraalsesse veeni Toite lahused ei sobi alati kokku teiste infusiooni lahuste ja ravimi 15.AJU FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD CPP (cerebral perfusion pressure) - aju perfusiooni rõhk. CPP = MAP - ICP MAP (mean arteriale pressure) – keskmine arteriaalne rõhk ICP (intracranial pressure) – koljusisene rõhk Õendus ja ohud Korraldada jälgimine: neuroloogilise puude sümptomid, teadvus, orientatsioonihäired, üldseisund (peavalu, iiveldus, oksendamine,higistamine, rahutus,loidus),hemodünaamika, infektsioonioht kateetri paigaldamisest GKS (Glasgow Coma Score GCS) Glasgow koomaskaala (neuroloogilise seisundi hindamiseks) normaalse teadvuse näitaja on 15, vastavalt tabelile hinnatakse punktidega silmareaktsiooni, kõnevõimet ja motoorikat 16
dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. 14 Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Alzheimeri tõbi Dementsust põhjustav tõbi
kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust. Põhjused: • Löök pähe, • kukkumine, • vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • füüsiline vägivald jne Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla:
Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus.
- tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161
- tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161
Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum. 29 Kõvakesta ja lülisambakanali pinna vahel paikneb epiduraalruum. Ajuvedelik e. liikvor asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on 150-200 ml. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk ja ta kaitseb aju mehaaniliste mõjurite (nt. traumad) eest. Perifeerne närvisüsteem: 6.6. Seljaajunärvid Seljaajunärvide üldarv on 31 paari. Neist eristatakse lülisamba osade järgi: - 8 kaelanärvi; - 12 rinnanärvi; - 5 nimmenärvi; - 5 ristluunärvi; - 1 õndranärv. Funktsionaalselt on nad kõik seganärvid ja koosnevad sensibiilidest (aferentsed) ja motoorsetest (eferentsetest) närvikiududest. Seljaajunärvide kaudu teostab seljaaju
3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 162) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 163) Pea- ja seljaaju ülenevad juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines taga- ja külgväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. 164) Alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom Motoorsed
osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste 78 soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve.
3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). 77
ICP CBV MAP CPP MAP = keskmine arteriaalne rõhk CBV CPP = aju perfusioonirõhk CBF = aju verevool CBV = aju veremaht ICP = koljusisene rõhk 484 Peatrauma patofüsioloogia Paiknemise tõttu jäigalt ümbritsetud ruumis on aju küll mehaaniliselt kaitstud, aga igasugune ajumahu suurenemine, olgu see tursest või vedeliku juurdevoolu suurenemisest avaldab aju verevarustusele kahjulikku mõju. Mahu suurenemisega tõuseb, nagu juba mainitud, koljusisene rõhk (ICP) ja seetõttu väheneb perfusioonirõhk (CPP) ja aju verevarustus (vt skeemi ülal). Kui
..........................................................384ȱ Imikuȱkorrapäratuȱkäitumineȱ(00116) .............................................................386ȱ Valmisolekȱimikuȱkäitumiseȱkorrapärastamiseksȱ(00117)............................388ȱ Imikuȱkorrapäratuȱkäitumiseȱriskȱ(00115) ......................................................389ȱ Vähenenudȱkoljusiseneȱadaptatsioonivõimeȱ(00049) ..................................390ȱ xii Sisukord 10.ȱvaldkond:ȱelupõhimõtted ..............................................................................391ȱ 1.ȱklass:ȱväärtused ......................................................................................393ȱ Valmisolekȱküllaldaseksȱlootuseksȱ(00185) .................................................... 393ȱ 2.ȱklass:ȱtõekspidamised ..........
annaabi.ee 
